Hermani mõis
Hermani mõis (saksa keeles Hermannshof) ehk Vana-Käsukonna mõis oli rüütlimõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Järva valda Järva maakonnas.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1798. aastal eraldas Hermann Karl von Vietinghoff Hermani mõisa oma Adavere mõisast ning see läks tema tütre Helene Luise von Vietinghoffi kaasavarana Bernhard Caspar von Stackelbergi valdusse. Tema surma järel sai mõisa omanikuks tema poeg Otto Karl Hermann von Stackelberg, ning viimase surma järel sai omanikuks tema poeg Bernhard Caspar Otto von Stackelberg.
Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisa pikk, ühekorruseline puust peahoone rajati ilmselt kohe pärast mõisa tekkimist. Tänapäeval on hoone kasutusel elamuna.
Ümberehitatud kujul on säilinud ka mõned kõrvalhooned.
Mõis paiknes ajalooliselt Tallinna–Tartu maantee ääres. 1960. aastatel toimunud teeõgvenduse tulemusel jääb mõis maanteest paarsada meetrit itta.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
| Kirik |  | |
|---|---|---|
| Kirikumõis | ||
| Mõisad | ||