Abruka looduskaitseala

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Abruka salumetsa kaitseala)
Lippmaa pärn looduskaitsealal.
Veesilm Abruka looduskaitsealal

Abruka looduskaitseala asub Liivi lahe Abruka, Kasselaiu ja Linnusitamaa saartel. Halduslikult kuulub looduskaitseala Saare maakonna Kaarma valda.

Looduskaitseala pindala on 412 ha ja see moodustati 2007. aastal.

Kaitsealused objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Uimastav varesputk kasvab Abruka looduskaitsealal
  • Kaitsealused objektid – Kesk-Euroopa tüüpi laialehine mets, väikesaared, kaitsealuste liikide elupaigad
  • Vööndid – SKV 2, PV 1
  • Kaitsealused looma- ja taimeliigid:

Kaitseala loomine[muuda | muuda lähteteksti]

Abruka saarel on looduskaitset teostatud alates 1937. aastast, kui Abruka salumets (98,1 ha) kanti metsa uurinud Teodor Lippmaa eestvõttel looduskaitseregistrisse Abruka salumetsa kaitsealana. Kaitseala on 92[viide?] hektari suurune, hõlmates pisut üle kümnendiku saare üldpindalast. 1959. aastal moodustati Abrukal botaanilis-zooloogiline keeluala (103 ha) ning praegustes piirides asuv looduskaitseala loodi 2007. aastal.

Vabariigi Valitsuse otsus 3. detsembrist 1937 maa-ala looduskaitse alla võtmise kohta.[muuda | muuda lähteteksti]

RT 1937, 98, 793.

Alus: Looduskaitse seaduse (RT 106 ― 1935) § 7.

1. Võtta looduskaitse ala ja kanda looduskaitse registrisse Abruka saare riigimetsa kvartaal nr. 26 terves ulatuses lehtmetsa kaitsealana. Tähendatud maa-alal on keelatud igasugused metsamajanduslikud tööd, karjatamine, taimede kogumine ja loomade ning lindude püüdmine, kusjuures jääb Riigi Maade ja Metsade Valitsusel õigus tähendatud kvartaalil pidada jahti rebastele ja haigetele metssokkudele, samuti anda välja oma äranägemise järgi igal aastal kohalikkude nõuete rahuldamiseks surnud, tuulemurtud ja vigastatud kuuski ning kasvavast metsast valiku teel kuni 25 tm kuuse tarbepuid, tingimusel, et metsamaterjalide et metsamaterjalide äravedu metsast toimuks võimalikult taliteega.

2. Eelmises punktis (1) tähendatud maa-ala täpsete piiride määramises ja tähistamises looduses Riigiparkide Valitsuse Direktoril leppida kokku Riigi Maade ja Metsade Valitsusega.

Riigihoidja K. Päts.

Põllutööminister A. Tupits.

Riigisekretär K. Terras.

Abruka salumets[muuda | muuda lähteteksti]

Abruka salumets kevadel
Abruka salumets juunikuus

Abruka saart läbival madalal seljandikul kasvab reliktne liigirikas laialehine salumets, mis on jäänuk meil 5000–7000 aastat tagasi valitsenud soojemast atlantilisest kliimaperioodist. Salumetsas on valitsevaks puuliigiks harilik pärn (Tilia parvifolia), kellega põhiliselt jagavad metsa harilik jalakas (Ulmus campestris) ja harilik saar (Fraxinus excelsior). Vähem esineb arukaske (Betula pendula), harilikku haaba (Populus tremula), harilikku kuuske (Picea abies) ja harilikku tamme (Quercus pedunculata). Puude keskmine vanus on ligi 100 aastat, vanimad jalakad ja pärnad on 160–200 aasta vanused. Alusmetsas valitseb harilik sarapuu (Corylus avellana), rohurinne on lopsakas ja liigirikas.

Kaitseala territooriumil asub ka omapärane pärn, mida kutsutakse Lippmaa pärnaks. Abruka salumetsas viis botaanik Teodor Lippmaa läbi oma mitmed taimeökoloogiaga seotud eksperimendid

Kasselaid ja Linnusitamaa[muuda | muuda lähteteksti]

Naaskelnokad pesitsevad Abruka looduskaitseala väikesaartel

Looduskaitsealasse jäävatel Kasselaiul ja Linnusitamaal on väärtuslikud looalad ja rannaniidud, kus pesitseb palju linnuliike, nende hulgas kivirullija (Arenaria interpres), niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ja naaskelnokk (Recurvirostra avosetta). Läbirändel peatuvad väikesaartel või nende lähiümbruse merel väikekosklad, räusktiirud, väikeluiged ja tõmmukajakad.

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]