Naaskelnokk

Allikas: Vikipeedia
Naaskelnokk


Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond Naaskelnoklased Recurvirostridae
Perekond Naaskelnokk Recurvirostra
Liik Naaskelnokk
Binaarne nimetus
Recurvirostra avosetta
(Linnaeus, 1758)

Naaskelnoka muna

Naaskelnokk (Recurvirostra avosetta) on linnuliik naaskelnoklaste sugukonnast naaskelnoka perekonnast.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Naaskelnokk on 42–45 cm pikkune lind. Sulestik on valdavalt valge, kuid hoosuled ja pea ülapool on mustad. Jalad on punased või sinakashallid. Naaskelnokal on iseloomulik punane, pikk (7,5–8,5 cm), kitsas ja ülespoole kaarduva otsaga nokk.

Naaskelnokk kaalub 290–400 grammi. Tiibade siruulatus on 78 cm.

Areaal[muuda | muuda lähteteksti]

Naaskelnokk asuatab hajusalt stepi soolajärvede kaldaid Doonaust Taga-Baikalimaa kaguosani ning Musta, Aasovi, Kaspia ja Araali mere rannikualasid. Lind on levinud veel Läänemere lõunarannikul, Vahemere maades, Ees-Aasias, Mongoolias, Loode-Hiinas, kohati Aafrikas, Austraalias ja Tasmaanias. Eestis on lind püsivalt pesitsenud alates 20. sajandi teisest poolest Hiiumaal Käina lahe ääres ning mõnedel Eesti läänesaartel. Lind rändab talveks Aafrikasse ja Lõuna-Aasiasse.[1]

Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Naaskelnokk pesitseb mererannal. Pesa ehitab ta kivide vahele. Kurnas on mais-juunis 4 muna, mida mõlemad vanemad hauvad keskmiselt 23 päeva. Poegade eest hoolitsemine piirdub territooriumi valvamisega ja poegade soojendamisega, mis kestab 28–40 päeva.

Eestis hinnatakse naaskelnoka pesitsusaegset arvukust 150–300 paarile[2].

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Naaskelnoka peamiseks toiduks on pisivähilised, veeputukate vastsed, limused ja veetaimede seemned.

Vanim teada olev naaskelnokk on olnud 27 aastane, tavaline eluiga jääb 10–12 aasta juurde.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/RECAVO2.htm
  2. 2,0 2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 19. mail 2012.
  3. http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=111

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]