Abaza

Abaza
	[ abaz'aa ]
vene	Абаза
hakassi
	Abaza vapp
Pindala	81,5 km²
Elanikke	15 335 (1.01.2018)
Koordinaadid	52° 39′ N, 90° 5′ E

Abaza on linn Venemaal Ida-Siberis Hakassias Lääne-Sajaani kirdepoolses eelmäestikus Abakani jõe ülemjooksul mägedevahelises nõos 148 km (mööda maanteed 179 km) Abakanist edelas. See on üks Hakassia kaugemaid kohti.

Lähemate linnade kaugus:

Taštõp 20 km loodes
Askiz 62 km kirdes
Beja 71 km kirdes
Tšerjomuški 92 km idas
Sajanogorsk 101 km (mööda maanteed 254 km) kirdes
Belõi Jar 135 km kirdes
Šeregeš 143 km läänes
Šušenskoje 145 km kirdes
Abakan 148 km (mööda maanteed 179 km) kirdes
Taštagol 149 km (mööda maanteed 1172 km) läänes
Sorsk 150 km põhjas
Tšernogorsk 152 km (mööda maanteed 197 km) kirdes
Ust-Abakan 157 km kirdes
Minussinsk 158 km (mööda maanteed 201 km kirdes)

Abaza aeg on Moskva ajast 4 tundi ees.

Elanike arv:

1959: 11 600
1970: 15 200
1979: 15 800
1989: 17 630 (rahvaloendus)
2002: 18 052 (rahvaloendus)
2005: 17 548
2006: 17 300
2007: 17 300
2010: 16 901 (rahvaloendus)

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Läheduses laiuvad stepid, mida ümbritsevad Sajaanide mäed taigadega.

Edelas kõrguvad Kirsa mäeharja metsased nõlvad, lõunas ja kagus Džoi mäehari.

Abaza kõrgus merepinnast on umbes 450 m.

5 km kaugusel on Abakani rauamaagimaardla, tüüpiline rauamaagimaardla, mille peamised mineraalid on magnetiit ja hematiit ning kus esineb ka mittemaagimineraal granaat. Magnetiidiga käivad kaasas aktinoliit, kloriit, kaltsiit, andesiit ning koobaltisisaldusega püriit. Samuti leidub halkopüriiti ja epidooti.

Abakani jõe vooluhulk on jaanuaris 52 m³/s; kevadel võib sulav lumi viia vooluhulga 827 kuupmeetrini sekundis. Aastal 2000 viis vesi kaasa ühe silla, nii et ühendus Tõvaga katkes.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Abaza nimi tuleb venekeelsetest sõnadest Абаканский Зaвод (Abakanski Zavod ('Abakani tehas')) 19. sajandil linna rajatud väikese malmivalu- ja rauatehase järgi. See oli asula algne nimi.

Nime tõlgendatakse ka hakassi keele põhjal, see tähendavat 'karukäppa' (аба on hakassi keeles 'karu').

Haldus[muuda | muuda lähteteksti]

Abaza on vabariikliku alluvusega linn.

Tähised[muuda | muuda lähteteksti]

OKATO kood on 95225503.

Telefoni linnakood on 39047, millele lisandub viiekohaline telefoninumber.

Sihtnumbrid on 655750, 655751 ja 655752.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Abaza asub 5 km kaugusel rauamaagimaardlast. Läheduses on ka kullamaardla. Linnas on metallurgiakombinaat ja ehitusmaterjalidetööstus.

Uuritud varu on 140 miljonit tonni maaki keskmise rauasisaldusega 41,7...43,4% koobalti-, tsingi- ja väävlilisanditega.

Kaevandamisega tegeleb AS Abakanskoje Rudoupravlenije (АО "Абаканское рудоуправление").

Aastas saadakse 2,4 miljonit tonni maaki. (Aastal 1988 saadi 3,5 miljonit tonni.) Saadus sisaldab 47,5% rauda. See saadetakse edasiseks töötluseks Novokuznetskisse.

Linnas on ka lihakombinaat, metsatööstusmajand, õmblusvabrik jt ettevõtted.

Abaza ümbruses kasvatatakse nisu, kaera, kartulit, söödakultuure, veiseid, lambaid, ja maraleid.

Liiklus[muuda | muuda lähteteksti]

Linnas on raudteejaam, kust läheb Krasnojarski raudtee Abakani ja Novokuznetski suunas.

Linna läbib maantee Abakani ja Ak-Dovuraki suunas. Ta viib üle Sajaani kuru 2200 km kõrgusel ning läbi Sajaanide kuristike Tõva Ak-Dovuraki asbestikaevanduste juurde ning edasi Tõva pealinna Kõzõli. Abazast algab 250 km pikkune mägimaantee, mis on üks kahest ühendusteest Tõvaga. (Teine läheb Abakanist Nižni Suetuki kaudu läbi Ida-Sajaani Kõzõli.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rauamaagimaardla oli tuntud juba rauaajal.

Abaza rajati 1856. aastal, kui võeti kasutusele Abakani jõe äärne rauamaagimardla. Uurali meistrid andsid sellele nimeks "Abakani õnnistus". Aastal 1867 asutas Uuralitest pärit kaupmees Koltšugin valukoja ja rauatöötlemistehase, mille järgi linn on nime saanud. Maardla ja tehas olid käigus 1926. aastani.

Aastal 1949 hakati ehitama uut kaevandust ja rikastusvabrikut (Abakanskoje Rudoupravlenije), mis alustasid tööd 1957. 1957. aastal avati raudtee, mis ühendab Abazad Askiziga ning sealtkaudu Kuzbassi metallurgiakombinaatidega. Umbes samal ajal ehitati Abakani-Abaza-Ak-Dovuraki maantee.

1957. aastast kaevandati maaki lahtiselt, 1962 alustas tööd 400 m sügavune maa-alune kaevandus.

1957. aastal sai Abaza aleviks, 1966. aastal linnaks.