Epidoot

Epidoot
Omadused
Mineraaliklass	hantelsilikaadid
Värvus	pistaatsiaroheline, kollakasroheline, rohekasmust
Tihedus	3,46...3,54 g/cm³
Kõvadus	6...6,5
Süngoonia	monokliinne
Punktigrupp	monokliinne prismaline
Kriips	hallikasvalge
Kaksistumine	äärmiselt sage
Murdepind	karpjas, ebaühtlane
Läige	klaasi, vaigu
Kristallooptilised omadused
Optiline telg	kaheteljeline
Optiline märk	negatiivne
Kaksik­murdumine	0,019...0,046
Pleokroism	kollane, roheline, pruun
Interferents­värvused	kuni teist järku
nα	1,715...1,751
nβ	1,725...1,784
nγ	1,734...1,797
nε

Epidoot on monokliinne silikaatne epidoodi rühma kuuluv mineraal. Epidoodi idealiseeritud keemiline valem on Ca₂(Fe³⁺,Al)(Al₂O)(OH)(Si₂O₇)(SiO₄). Valemist nähtub, et kristallstruktuuris toimuvad mitmesugused asendumised. Et asenduvate ioonide valentsid on 2 või 3, siis toimub tavaliselt ühe ioonidepaari asendumine teisega, et säiliks neutraalne kogusumma. Epidoodikristallide omadused sõltuvad suurel määral raua sisaldusest mineraalis.

Tüüpiliselt leidub epidooti kiltates ja marmoris, tegemist on sagedase mineraaliga, mis on siiski enamasti aktsessoorne. Kuigi tüüpiliselt esineb seda mineraali moondekivimites, võib seda ette tulla ka moondeprotsessides osalenud tardkivimites, kus vee ja kuumuse mõjul võivad epidoodiks muunduda nii päevakivid, vilgud, pürokseenid, amfiboolid kui ka granaadid. Epidoot on põhimineraal epidosiidi koostises.

Brasiilia ja Austria epidoodikristalle on kasutatud ka vääriskividena. Lisaks neile paikadele leidub epidooti veel arvukates teisteski paikades (teada on üle 7500 leiukoha). Meile lähedasemad esinemiskohad on Soome ja Leedu.

Mineraal eristati esimest korda 1782. aastal Le Bourg-d’Oisansis, aga hiljem peeti seda eksituseks ning epidooti turmaliiniks. Mineraali nimetas 1801. aastal nii René-Just Haüy, kes selle ka mineraalina defineeris. Le Bourg-d’Oisansison ka mineraali tüüpesinemispaik. Mineraali nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast epidosis (επίδοσις), mis tähendab lisamist. Põhjuseks on epidoodikristallidele tüüpiline ebavõrdne külgede pikkus. Vahel nimetatakse eksikombel punaseid epidoodikristalle piemontiidiks, kuna need on piemontiidikristallidest palju sagedasemad.