AS Silikaat

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

AS Silikaat on Tallinnas tegutsev silikaatkive tootev ettevõte. See on tänini ainus Eesti ettevõte, mis on tootnud silikaatkive[1].

Ettevõte käitab Silikaadi-nimelist tehast (tellisetehast)[1]. AS Silikaat on ainuke tehas Eestis, mis toodab silikaattelliseid ja -plokke. AS Silikaat toodab ehitusmaterjale ning teostab maapealset ja veealust liiva kaevandamist neljas Eesti erineva piirkonna karjääris. Ehitusmaterjalidest toodab AS Silikaat ehitusplokke, telliseid, kuivsegusid ning kuivliiva ning toodete segmendis: ehitusmaterjalide tootmine (silikaattellised, silikaatplokid, aiapostimoodulid, aiaposti ja korstnapitsi mütsid, lubiliivsegu, müürimört, krohvisegu, tsementmört, kuivbetoon, kuivliivad), looduslike liivade kaevandamine (ehitus- ja täiteliiv).

Ettevõte kuulub AS Silikaat Gruppi[1]. Tehasel on olnud ka jaoskond Kaarmas[viide?].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1899–1900. aastal asutas Martin Böckler liivatelliste tootmise tehase, Tallinnas tänapäevase Järve Keskuse kohal. 1910. aastal rajas insener Oskar Amberg, Martin Böcklerilt ostetud kinnistule tehase Tallinna silikaat-telliskivi vabrik O. Amberg ja Ko.

Tallinna silikaattelliskivi vabrik O. Amberg ja Ko hakkas esimesena Eestis valmistama silikaattelliskive. Tänu Eestis alustatud Peeter Suure merekindluse ehitustöödele, mille mitmete erifunktsiooniliste rajatiste tarbeks läks vaja suurtes kogustes silikaattelliseid ja lisaks laevaehitustehastele ja Peeter Suure sõjasadamale sai Ambergi tehase toodangu üheks peamiseks tellijaiks Venemaa keisririigi sõjavägi.

1913. aastal ehitatud Estonia teatrihoone ehitamisel kasutati Tallinna silikaattelliskivi vabriku O. Amberg ja Ko silikaattellistest. Vabrikant Oskar Amberg kuulus ka Estonia osaühenduse juhatusse. Oskar Amberg oli ka II Riigikogu liige ja Vabariigi algusaastail kolmel korral valitsuses, olles töö- ja hoolekande minister, teedeminister ja sõjaminister.

1923. aastal hakkas tööle ettevõtte OÜ Silikat telliskivivabrik. 1923. aastal taasavatud tehase tehniliseks direktoriks oli Leopold Tõnson ja Silikadi suuraktsionär oli Karl Kaddak, kes oli Baltimaade suurima ja Rakkes asuva lubjatehase omanik ning tollase Eesti üks rikkamaid inimesi. Nõmme linna kasvades müüdi maha osa tehase maavaldusi, majad Järve keskusest kuni Rahumäe jaamani Pärnu mnt ja raudtee vahel kunagise OÜ Silikat maadel [2] 1930. aastatel oli tehases üle 40 töölise ja aastas toodeti 7,5 miljonit silikaatkivi.

1939. aastal alustas Männikul, Männiku tee 123[3] tegevust OÜ Silikaatkivitehas Kvarts.[1]

Suure Munamäe vaatetorn 2014. aasta augustis

Raudbetoonist ja silikaattelliskividest ehitati ka Baltimaade kõrgeima mäe tippu rajatud Suure Munamäe vaatetorn (1939).

1940. aastal mõlemad osaühingud natsionaliseeriti ja tegevust jätkati tehastena ("Silikaat" ja "Kvarts").

1950. aastatel toimus tehases suur areng, täiustati tehnoloogiaid, laiendati tootmist ja rekonstrueeriti tehaseid. 1952–1957 tegutses Silikaatkivitehas Männiku. 1953. aastal hakati Männiku karjäärist kaevama liiva. 1957. aastal asutati Ehitusmaterjalide Tehas Männiku.

1960. ja 1970. aastatel avati uued tooteliinid ja hakati tootma ruberoidi ja kipsist vaheseinaplaate. Avati ka reliinitsehh, mis oli tollases Eestis esimene ja ainus põrandakatteid tootev üksus.

1973. aastal ühendati Männiku (Silikaltsiidi tänav 8a) ja Silikaadi tehased üheks tootmiskoondiseks, misläbi moodustus 1800 töötajaga suurettevõte Tootmiskoondis Silikaat.

1992. aastal korraldati tootmiskoondis ümber riiklikuks aktsiaseltsiks Silikaat.[1] 1995. aastal erastas tehase suurettevõtja Vello Kunman, kes sai ka maatüki Tallinnas Pärnu maantee 238 ääres. Tootmine koliti Männikule ja kaheksa hektari suurusele maa-alale kerkis Järve keskus.

Järve Keskus, veebruar 2010

1997. aastal lõpetas AS Silikaat tootmistegevuse Järvel, tootmistehas asub Männiku liivakarjääri läheduses, põhiline tegevusala on siiani silikaatkivi tootmine. Lisaks kaevandatakse ASis Silikaat liiva ning toodetakse erinevaid ehitussegusid. Uudsena valmivad tehases ehitusplokid ning kuivbetoon, mis segatakse kokku otse ehitusplatsil.

Järve hooneid hakati kasutama kaubanduspindadena ning jätkati Silikaadi Kaubahoovi nime all tuntud hoonete arendamisega. 2002. aasta 1. oktoobril avati pidulikult Järve kaubanduskeskus, mis ühendas kõik eraldiseisvad hooned[4].

Silikaat Grupi alla koondub tänapäeval 33 Eesti kapitalil põhinevat ettevõtet. Tuntumad Silikaat Grupi ettevõtted on AS Silikaat, OÜ Järve Kaubanduskeskus, AS Aatrium Sisustuskaubamaja, põllumajandusettevõtted OÜ Kõo Agro OÜ ja OÜ Mangeni PM ning taastuvenergiaallikatest transpordikütust tootev OÜ Biometaan[5].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]