Automaat (relv)

Allikas: Vikipeedia
USA automaat M16A1 ja Vene automaat АКМS.
TKB-059.

Automaat (ka automaatrelv, ründevintpüss, automaatvintpüss) on tänapäeva sõjaväe põhiline käsitulirelv, millest on võimalik tulistada valangutega ja üksiklaskudega kas automaadi- või harvem vintpüssipadruniga.

Kirjeldus, omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

USA automaat M4 laskmise ajal. Relvale on kinnitatud püssigranaadiheitja ja punatäppsihik.

Automaat on võitleja põhiline tulirelv. Iga sõjaväelase relvaväljaõpe algab reeglina automaadi ja selle kasutamise tundmaõppimisega. Automaadil on piisav efektiivne laskekaugus (ja sobiv padrun) universaalseks üldvägede lahingus osalemiseks, kiire tulerežiim erinevate sihtmärkide tabamiseks, piisav stabiilsus automaattule andmiseks lähidistantsidelt ja mugavus pidevaks kaasaskandmiseks. Automaadi tavapärane padrunisalv mahutab tavaliselt 20–35 padrunit; valmistatakse ka suurendatud mahuga salvesid.

Automaadi külge on sageli võimalik kinnitada püssigranaadiheitja või saab tulistada püssigranaate relva suudme otsast. Samuti saab automaadile tavaliselt kinnitada optilise sihiku, punatäppsihiku või öövaatlusseadme.

Hea automaatrelv on:

  • kerge,
  • ergonoomiline,
  • kompaktne,
  • stabiilne tulistamisel,
  • töökindel,
  • lihtne kasutada,
  • lihtne lahti võtta ja hooldada,
  • piisavalt täpne kaugusel kuni 300 m.

Tööpõhimõte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Automaadi tööpõhimõte on sarnane kuulipilduja omale ja seisneb püssirohugaaside jõu või harvem tagasilöögi jõu ärakasutamises lasu ajal relva uuesti laadimiseks. Sellisel moel tulistab relv automaattulerežiimis, kuni päästik vabastatakse või lõpeb laskemoon salves. Ükskiklaskude režiimis tuleb uue lasu tulistamiseks päästik iga lasu järel korraks vabastada. Mõningaid moodsamaid automaate saab seadistada ka mõnelasulitele lühikestele valangutele.

Mõnedki tänapäeva kergekuulipildujad on ehituselt ja tööpõhimõttelt automaadi edasiarendused.

Laskemoon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeva automaatide põhilised kasutatavad padrunitüübid (mm) on:

  • 5,56x45,
  • 5,45x39,
  • 7,62x39,
  • 7,62x51.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sturmgewehr 44.

Enne automaatide kasutuselevõttu täitsid nende ülesannet püstolkuulipildujad (nimetati mõnikord samuti "automaatideks"), harvem ka kergemad kergekuulipildujad. Püstolkuulipildujad olid küll head lähivõitluses, kuid nende efektiivne laskekaugus ja kuuli energia jäid lahingus napiks. Kergekuulipildujad aga olid enamuses liikuvas lahingus siiski liiga rasked ja kohmakad. Esimene reaalselt toimind ning Esimeses maailmasõjas ja Talvesõjas kasutusel olnud automaat oli Venemaal tehtud Feodorovi automaat, mis kasutas nõrgemat padrunit kui Moosini vintpüss.

Teises maailmasõjas laiemalt kasutusele võetud automaat oli 7,92 mm nn poolpika padruniga Sturmgewehr 44. Sellele järgnes vahetult pärast sõda osaliselt sakslastelt kopeeritud, aga modifitseeritud kujul Nõukogude Liidus valmistatud 7,62 mm automaat AK-47, mis võeti kasutusele massiliselt.

20. sajandi II poolel sai automaat juba kõigi armeede põhiliseks käsitulirelvaks.