Arutelu:AK-47

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Peaks olema ka märksõna Kalašnikovi automaat.

Kindlasti, aga et neid on terve rida AK-47, AKS-47, AK-74, AKM, RPK, AK-101, AK-103, AK-104 jne. siis mõtlesin selle jätta nagu üldise artikli kohaks.
Jah, seda ma mõtlengi. Aga praegu ei lähe sellele linki.

"Kalašnikovi automaat mudel 1947" tundub olevat keeleliselt vigane.

mõtlesin selle üle isegi, et kuidas see nüüd korrektne oleks... kas äkki oleks parem 'Kalašnikovi automaadi mudel 1947. aastast' leidsin, et läheb vist väga segaseks, aga ega see mis ma jätsin mulle tegelikult endale ka ei meeldi...
Siis tuleks see välja jätta. PÜole ju mõtet panna sisse enda väljamõeldud väljendeid. Andres 13. detsember 2005, kell 09.15 (UTC)

"AKM" peaks olema omaette märksõna, sest see ei ole ju 1947. aasta mudel.

Sisuliselt on see täpselt seesama mudel, ainult nati konstruktsiooni veel lihtsamaks ja kergemaks muudetud, kõik tehnilised parameetrid on sellel needsamad mis AK-47-l
Nojah, aga nimi ja tähis on ju teised. Kui me nendel vahet ei tee või jätame vahe ähmaseks, siis tekib tarbetu segadus (nagu praegu). Andres 13. detsember 2005, kell 09.15 (UTC)

Tuleks kohe sõnaselgelt öelda, mis see on (automaatpüss (?), käsirelv, rünnakrelv jne), mitte seda kaudselt öelda. Samamoodi, tuleks öelda, et ta on keskmise laskejõuga relv, mitte et keskmise laskejõuga relval on...

nu kõik need kolm mis sa ütlesid on ju õiged... siin tuleb lihsalt need sõnad kuidagi ilusti ritta seada...
Seda ma mõtlengi. Andres 13. detsember 2005, kell 09.15 (UTC)

Ma parandaks muidu ise, aga ma ei tunne asja. Andres 13. detsember 2005, kell 08.06 (UTC)

paranda julgelt - ilmselt nõukogude aja inimene selle relva puhul eriti mööda ei pane... - Ahsoous 13. detsember 2005, kell 08.57 (UTC)
Ausõna, ma ei tunne asja. Olen küll Kalašnikovi automaati käes hoidnud, kuid ma ei tea sedagi, kas see oli AK-47 või AKM. Andres 13. detsember 2005, kell 09.15 (UTC)
Üpriski tõenäoliselt oli see AKM (või äkki AK-74?). Kui AK-47 jõudis armeesse sisuliselt 51-sel aastal siis AKM loodi 1959 ja jõudis Nõukogude armee käsutusse 1960-ndatel. Päris selge võrdlus nende relvade vahel on toodud ära [1] - Ahsoous 13. detsember 2005, kell 09.44 (UTC)


Kas nende iselaaduvate ja automaattulega käsikuulipildujate ühisnimetaja polnd nõukogude ajal mitte püstolkuulipilduja ?
Võrdle nt käepidet püstoli ja karabiini omadega, ning padrunipidet/salve Luger-P08 Parabellumi omaga?
vaata ka:
* en:Submachine gun
* de:Maschinenpistole
* fi:Konepistooli
* ru:Пистолет-пулемёт
suwa 31. juuli 2007, kell 17:25 (UTC)
Püstolkuulipilduja on näiteks [2]. Püstolkuulipildujad kasutavad nõrga löögijõuga püstoli kuule. AK on aga automaat. "Noor relvameister Mihhail Kalašnikov (sünd 1919) konstrueeris algul püstolkuulipildujaid jm. Temanimeline kuulus automaat AK-47 loodi alles pärast sõda, 1947. aastaks ja jõudis relvastusse ning seeriatootmisse 1949." Või sain probleemipüstitusest valesti aru? --diaspar 31. juuli 2007, kell 17:51 (UTC)
AK-47 vahetas küll PPŠ-41 välja aga nii teda küll ei nimetatud, põhipoint eristamise osas on vist laskekaugus - Ahsoous 31. juuli 2007, kell 18:24 (UTC)
Mitmetähendusliku sõna automaat kasutamine ainult ühe tulirelva nimetusena on minumeelest eksitav.
Näiteks on ka raskekuulipilduja automaatrelv, minu arvates. Samas võib alati visata kiirpilgu EKI ÕS-2006-le: [3]
wikis on relva kategooriaks hoopis automaatne vintpüss commons:Category:Automatic_rifles
--suwa 1. august 2007, kell 06:20 (UTC)
Automaat ja kuulipilduja (ka kergekuulipilduja) on siiski kaks eri relvatüüpi, nagu iga kaitseväes käinu peaks teadma. Ründevintpüss oleks alternatiivnimetus. Soovitaks lugeda Horistonti ja Tehnikamaailma. - diaspar 1. august 2007, kell 08:02 (UTC)
Automaat ehk püstolkuulipilduja ja automaatrelv on erinevad mõisted. Andres 2. september 2007, kell 16:01 (UTC)

Inglise vikipeedias lisatakse aegajalt tsitaate vms artiklis kirjeldatud asja, eseme kohta. Näiteks millises filmis kasutati jne. Kui ma nüüd õigesti mäletan siis mingis filmis nimetati AK47 vaenlase "lemmikrelvaks." Kas keegi mäletab millise filmiga on tegu? Joel 20. juuni 2007, kell 14:30 (UTC)


Siia lisati küll nüüd uut infot:

"Nõukogude Armees võeti automaatpüss AK relvastusse 1949. aastal. Maailmas tuntakse Kalašnikovi automaati levinumalt AK-47-na. On üks kasutatumaid käsitulirelvi maailmas."

"AK-47 eelkäijaks loetakse Saksamaal 2. maailmasõja ajal valmistatud Sturmgewehr 44. 1959. aastal moderniseeriti AK-d põhjalikult, peale seda sai relv tähistuse AKM. (avtomat Kalašnikova modernisirovanõi). Peamiseks muudatuseks oli ühest metalltoorikust väljafreesitud rauakarbi asendamine tehnoloogilisema, kvaliteetsest lehtmetallist stantsitud rauakarbiga, mis muutis relva valmistamise palju lihtsamaks. AKM sai eelkäiast AK-st 1,6 kg kergem ja töökindlam. AKM raua suudmesse sai asetada suudmekompensaatori, mis osa püssirohugaaside paremale üles suunamisega aitas leevendada kuulide hajumist valangutega tulistamisel. 1980. aastatel võeti relvastusse AKM 5,65 mm vintrauaga modifikatsioon AK-74."

Aga keeleliselt läks artikkel viimase muudatusega hullemaks. Pluss sissejuhatuse muutmine.  Taavi|  9. detsember 2015, kell 20:05 (EET)

Vananenud teavet tulebki uuendada, see ei ole muudatuste ja täienduste kustutamise põhjuseks. Just enne täienduste tegemist oli artikkel venestunud väljendite ja lause-ehitusega. Kasutaja Cumbril, miks ei või sissejuhatust muuta kui see oli kohmakas ega vastanud tõele? Üllatav, kasutaja Cumbril saab oma tegelikust ülesandest siin täiesti valesti aru, pealegi on kasutaja Cumbrilil kummaline arusaam eesti keelest üldse? Kasutaja: Koduparandaja, 9. detsember 2015, kell 21:30 (EEST)
Kas see, et AK-47 eelkäijaks loetakse iselaaduvat karabiini SKS-45, on vananenud info? Ja see, et automaat levis laialdaselt sotsialismimaades?
Kirillitsast pole vaja ladina tähtedesse transkribeerida.
Automaatpüss on ebatäpne termin. see võib olla ka automaatlaadimisega haavlipüss.
Lasutempo on imelik sõna.
Jm vead.
 Taavi|  9. detsember 2015, kell 22:16 (EET)
Ka kirillitsast on vaja transkribeerida (tingimata!) Eestikeelses vikis ei saa eeldada, et eesti lugeja valdab hieroglüüfe, kirillitsat, araabia või gruusia tähestikku! Miks peab eeldama, et eesti lugeja valdab just kirillitsat, eesti keeles on ju kasutusel ladina tähestik.
" ... AK-47 eelkäijaks loetakse "iselaaduvat" karabiini SKS-45 ...", see ei vasta tõele. Küll aga võti kasutusse SKS-45 padrun, mis loodi 1943. aastal Saksa rünnakupüssi eeskujul.
Ei see AK levinud sotsmaades nende riikide tahte kohaselt midagi! Jutt käib siiski sõjaväe automaatpüssist, mitte näiteks jahipüssist. Kasutaja:Koduparandaja 10. detsember 2015, kell 9:50 (EEST)
Minu meelest transkribeerida tuleb, kuid seda ei tohi vigaselt teha, nagu siin on tehtud. 90.190.71.25 10. detsember 2015, kell 11:54 (EET)
Siis tuleb algtekst alles jätta ja transkribeerida selle taha sulgudesse. Nii nagu teistes artiklites, sh ka hieroglüüfide, araabia keele jm puhul.
 Taavi|  11. detsember 2015, kell 00:21 (EET)
Iseenesest mõista. 90.190.71.25 11. detsember 2015, kell 01:05 (EET)
Sõjaväes kasutatakse ka haavlipüsse. Näiteks Benelli M3 pumppüss on kasutusel mitme riigi sõjaväes, sh Eesti omas. Info artiklist en:Benelli M3.  Taavi|  11. detsember 2015, kell 00:21 (EET)
Vikis tuleb eeldada, et eestikeelne lugeja ei valda kirillitsat, seega ei ole vajadust viljelda siin hieroglüüfe, araabia tähestikku jne.. Kui kirjeldame näiteks Galil tulirelvi, siis esita siin ju teksti heebrea keele tähestikus. Iseasi kui on tegemist firma või kaubamärgiga, kuid isegi ka siis esitab enamik mitteladinatähestikku kasutavaid riike oma kaubamärke õhtumaa riikides ladina tähestikus. 03.02.2017.
Vene keelt kirjutatakse kirillitsas ja ei saa öelda et 'vene keeles' ja siis kirjutada ladina tähestikus teksti. Muide, antud puhul pole ilma vene keelt oskamata transkriptsiooniga miskit teha või äkki tuleks aastaarv ka transkribeerida?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. veebruar 2017, kell 10:38 (EET)
Kasutaja Ahsoous iroonia on siin kohatu ja kummaline, ladina tähestikus kirjutatud venekeelsed sõnad saab ju vähemalt kokku lugeda ning sel juhul saab nii mõnestki väljendist aru, kuid kirillitsaga pole midagi peale hakata kui seda ei tunne. Slaavi keelte hulka kuuluvad Poola keel, Tšehhi keel jne., on ju ladina tähestikus ning üht koma teist saab ikka aru. Nördima paneb kasutaja Ahsoous oma asjatundmatusega küll, näiteks toodud hieroglüüfide ja araabia tähestiku mõttetust kasutamisest eesti vikis, kasutaja Ahsoous ei tee märkamakski, sellised siis ongi need eestikeelse viki tegijad! Kasutaja Koduparandaja, 23 märts 2017, kell 10:07 (EEST)

Kui on tarvis midagi vene (või näiteks heebrea, hiina või araabia) keeles kirjutada, siis tuleb kirjutada nii nagu originaalis kirjutatakse, ning lisada transkriptsioon või muu latinisatsioon. Lugejate keeleoskus on erinev; ei saa eeldada, et ühelgi lugejal võõras kirjas kirjutatust kasu ei ole. Andres (arutelu) 23. märts 2017, kell 10:38 (EET)