Zaporižžja tuumaelektrijaama kriis

Allikas: Vikipeedia
IAEA missioon, mis jälgib 2022. aasta septembris tahkeid radioaktiivseid jäätmeid ja värsket tuumakütust sisaldava hoone kahjustusi

Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse on Zaporižžja tuumaelektrijaamast saanud kestva tuumaohutuskriisi keskpunkt, mida Ukraina kirjeldab kui Venemaa tuumaterrorismi.[1]

Tehas, mis on suurim omataoline Euroopas, on näinud oma taristu hävingut mürskude tõttu, elektriliinide kahjustamist, mis on Ukraina võimude sõnul suurim omataoline olukord ajaloos. Võimalik katastroof võib ületada varasemate tuumaelektrijaamades toimunud katastroofide ulatust.[2][3]

Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuuri (IAEA) raporti kohaselt on "Olukord Ukrainas enneolematu. See on esimene kord, kui suure väljakujunenud tuumaenergiaprogrammi rajatiste keskel toimub sõjaline konflikt."[4] Tuumaohutuse ekspert Attila Aszódi ütles, et Tšornobõli katastroofi tüüpi ja ulatusega sarnane sündmus ei ole Zaporižžja jaamas tehniliselt ja füüsiliselt võimalik, kuid kutsus üles võtma kiireloomulisi meetmeid jaama ohutuse tagamiseks.[5]

Ajaskaala[muuda | muuda lähteteksti]

Tehas on olnud Vene vägede poolt okupeeritud alates 3. märtsist 2022. 5. juulil 2022 teatas The Wall Street Journal, et Vene väed tegid kompleksis sõjaväebaasi, paigutades sinna raske iseliikuva mitmikraketiheitja BM-30 Smertši.[6] 19.–20. juulil ründasid kolm Ukraina enesetapudrooni Venemaa kanderaketti "Grad" ja sõjaväetelke. Ukraina kaitseministeerium teatas, et kolm Vene okupanti sai surma ja 12 haavata.[7] Okupatsiooniadministratsiooni teatel sai vigastada vähemalt üksteist töötajat. Okupatsiooniametnik ütles, et reaktorid ei saanud kahjustada ja on ebatõenäoline, et need olid sihtmärgiks.[8]

Reaktor 2 IAEA septembri kontrolli käigus

3. augustil 2022 väljendas IAEA juht Rafael Grossi tõsist muret jaama füüsilise terviklikkuse, kõigi vajalike remondi- ja hooldustööde ning tuumamaterjali turvalisuse pärast.[9] Tehase kontrollimise missiooni kavandas IAEA, oodates Ukraina ja Venemaa heakskiitu ning ÜRO luba. Energoatom oli IAEA visiidi vastu, sest "igasugune visiit seadustaks Venemaa kohaloleku seal". Okupatsiooniametnik Jevhen Balõtskõi kutsus IAEA külla, et näidata, kuidas venelased valvasid rajatist, samal ajal kui ukrainlased seda ründasid.[10] 5. augustil katkes jaama 750 kV elektrikilp, mille tagajärjel lülitus välja kolm trafot ja üks kolmest töötavast reaktorist eraldus võrgust ning käivitati selle avariikaitsesüsteem.On 3 August 2022, Rafael Grossi, head of the IAEA, expressed grave concerns about the physical integrity of the plant, whether all necessary repairs and maintenance were being done, and the security of nuclear material.[9] A mission to inspect the plant was being planned by the IAEA, waiting on approval by Ukrainian and Russian sides, as well as United Nations authorisation. Energoatom opposed an IAEA visit because "any visit would legitimise Russia's presence there". Occupation official Yevhen Balytskyi invited IAEA to visit to show how the Russians were guarding the facility while Ukrainians were attacking it.[11] On 5 August the 750 kV electrical switchboard at the plant was shelled, causing three transformers to shutdown and one of the three operating reactors to be disconnected from the grid, and triggering its emergency protection system.[12][13]


8. augustil teatati tehases kahjustustest. Ukraina võimud teatasid, et Vene mürsud kahjustasid kolme kiirgusandurit ja vigastasid üht töötajat; Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi süüdistas Venemaad "tuumaterrori" korraldamises. Kohalikud Venemaa toetatud võimud teatasid, et Ukraina väed tabasid piirkonda mitme raketiheitjaga, kahjustades administratiivhooneid ja tuumahoidla lähedal asuvat ala. ÜRO peasekretär António Guterres ütles, et "iga rünnak tuumajaama vastu on enesetapulaadne asi", nõudes IAEA inspektoritele juurdepääsu võimaldamist.[14] Energoatom kutsus üles rajama tehase ümber demilitariseeritud tsooni, kuhu läheksid rahvusvahelised rahuvalvajad.[15]

Energoatomi juht ütles 9. augustil, et Venemaa kavatseb jaama Ukraina võrgust lahti ühendada ja Venemaa võrguga ühendada.[16]

11. augustil kutsus Venemaa kokku ÜRO Julgeolekunõukogu, et arutada olukorda tehases. Venemaa delegatsioon teatas, et Ukraina väed kasutasid 5. augustil tehase tulistamiseks rasket suurtükiväge ja 6. augustil ründasid kassettlahingumoona; nad toetasid IAEA visiiti. Ukraina delegatsioon teatas, et Venemaa on "tuumajaama pommitamise lavastanud", et Venemaa kasutas tuumajaama Ukraina linnade tulistamiseks, ning toetasid ka IAEA visiiti läbi Ukraina kontrolli all oleva territooriumi. Araabia Ühendemiraatide delegatsioon kordas, et Genfi konventsioonide protokoll I artikkel 56 keelas rünnakud tuumaelektrijaamade vastu. Grossi sõnul oli olukord "väga murettekitav", kuid tuumaohutusele otsest ohtu ei olnud, kuigi olukord võib muutuda.[17][18]

Ka 11. augustil tulistati tehast mitu korda, sealhulgas radioaktiivsete ainete ladustamiskoha läheduses. Ukraina süüdistas pommitamises Venemaad, samas kui Venemaa ametnikud ütlesid, et seda tegi Ukraina.[19][20] 14. augustil süüdistas Zelenskõi Venemaad vägede paigutamises tehasesse, et tulistada Nikopoli ja Marhanetsi linnu üle Kahhovka veehoidla.[21] Augusti teises pooles ilmus video, mis näitas Vene sõjaväe veoautosid ja soomusmasinaid pargituna hoonetes, kus paiknesid genereerivad turbiinid, mida kinnitas hiljem IAEA kontroll.[22][13]

IAEA ekspertmissioon lahkub Viinist 29. augustil 2022. Peadirektor Rafael Grossi ees; tuumaohutuse ja -julgeoleku osakonna juhataja Lydie Evrard pikkade varrukatega; Kaitsemeetmete osakonna juhataja Massimo Aparo valgete kingapaeltega.

19. augustil nõustus Venemaa pärast Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Venemaa presidendi Vladimir Putini telefonikõnet lubama IAEA inspektoritel Ukraina valduses olevalt territooriumilt Zaporižžja tehasesse siseneda. Kontrollimiseks tuli veel kokku leppida ajutine relvarahu tehase ümber.[23][24] Venemaa teatas, et tehases ja Enerhodari staabilinnas registreeriti 18. augustiks 12 rünnakut koos üle 50 suurtükimürsu plahvatusega.[25]

Ka 19. augustil ütles Ühendkuningriigi kaitsekomisjoni esimees Tobias Ellwood, et Zaporižžja tuumajaama tahtlik kahjustamine, mis võib põhjustada kiirguslekkeid, on Põhja-Atlandi lepingu 5. artikli "rikkumine", mille kohaselt rünnakut NATO liikmesriigi vastu peetakse rünnakuks nende kõigi vastu. Järgmisel päeval ütles USA kongresmen Adam Kinzinger, et igasugune kiirgusleke tapab inimesi NATO riikides, mis oleks artikli 5 automaatne aktiveerimine.[26][27]

Pommid tabasid 23. augustil naabruses asuva söeküttel töötava elektrijaama kivisöe puistanguid ja tuhk põles 25. augustiks. Üle tuhapuistangute kulgeb 750 kV ülekandeliin Dniprovska alajaamani, mis oli neljast 750 kV ülekandeliinist ainuke, mis polnud veel sõjategevusega kahjustada saanud ja läbi lõigatud. 25. augustil kell 12.12 katkes liin allpool puhkenud tulekahju tõttu, mis katkestas jaama ja selle kaks töötavat reaktorit esimest korda pärast töö alustamist 1985. aastal riiklikust võrgust. Sellele reageerisid 5. reaktori varugeneraatorid ja jahutusvedeliku pumbad käivitusid ja 6. reaktor vähendas tootmist. Söejaama alajaama sissetulev vool oli endiselt saadaval 330 kV liini kaudu, seega polnud diiselgeneraatorid reaktorisüdamike ja kasutatud kütusebasseinide jahutamiseks hädavajalikud. 750 kV liin ja 6. reaktor jätkasid tööd kell 12.29, kuid kaks tundi hiljem katkes liini uuesti tulekahju. Liin, kuid mitte reaktorid, jätkas tööd hiljem samal päeval.[28] 26. augustil taaskäivitus üks reaktor pärastlõunal ja teine õhtul, taastades elektrivarustuse võrku.[29] Reaktorid ja kasutatud tuumkütuse basseinid sõltuvad jahutamiseks Kahhovka veehoidla veest. Veehoidla on loodud Kahhovka hüdroelektrijaama tammi poolt, mis on kahe sõjaosalise peamine konfliktikoht.[30][31]

IAEA kontroll[muuda | muuda lähteteksti]

Grossi, Evrard ja IAEA missioonimeeskonna liikmed tehases 1. septembril 2022

29. augustil lahkus Rafael Grossi juhitud IAEA ekspertide missioon Viinist.[32] 1. septembril 2022 läbis IAEA meeskond soomustatud valgemaa ristlejatel rindejoone, kus neid hoiti esimeses kontrollpunktis väljaspool Zaporižžjat pommitamishäire tõttu.[33][34] Varasematel päevadel oli Enerhodari personalilinnak olnud intensiivsete mürskude all. Grossi ütles, et on teadlik "suurenenud sõjalisest tegevusest piirkonnas", kuid jätkab visiiti. Venemaa süüdistas Ukrainat selles, et ta üritas varastada tehast tol hommikul 60 sõduriga, kes ületasid Dnepri jõe kohaliku aja järgi kell 6 hommikul. Energoatomi teatel oli Venemaa tuumajaama tulistamine sundinud sulgema ühe kahest töötavast reaktorist. IAEA meeskond saabus kell 13.00 ja alustas kontrolli.[34][35][36] Grossi ütles, et "tehase ja tehase füüsilist terviklikkust" on "mitu korda rikutud" ja IAEA inspektorid jäävad objektile.[37][35]

IAEA peadirektori Grossi pressikonverents 2. septembril 2022

2. septembril teatas Venemaa, et IAEA inspektoritel lubatakse alaliselt tuumajaama jääda.[38] Ukraina president Zelenskõi kritiseeris IAEA-d selle eest, et see ei ole veel nõudnud tehase demilitariseerimist.[39] Samal õhtul pärast Viini tagasi jõudmist toimunud pressikonverentsil ütles Grossi, et tehasesse on jäänud kuus inspektorit ja kaks neist jäävad alaliselt tööle. Nad olid näinud kõiki tehase osi, mida nad soovisid näha ning tehase töötajad töötasid imetlusväärsel ja professionaalsel viisil koos Vene okupantide tuumaekspertidega. Ta ütles, et osa tehase töötajaid on otsustanud lahkuda, teised aga jätkavad tööd; kaks reaktorit jätkavad tööd. Tehases oli tekkinud füüsilisi kahjustusi ning sõjaliste operatsioonide tase piirkonnas tõuseb ning kohapeal viidati teda palju puudutavatele sõjalistele pealetungidele ja vastupealetungitele. Ta ütles, et inspektoritel on stabiliseeriv mõju, kuid nad ei saa sõda peatada ega tehast Ukraina võimudele tagasi anda.[40][41] Energoatom vastas väitega, et Vene okupandid manipuleerisid IAEA inspektoreid ja neile valetasid.[42]

2. septembril teatas Ukraina relvajõudude kindralstaap, et korraldas Enerhodari staabilinna ümbruses täppislööke.[43] Sel või järgmisel ööl filmiti Vene "Grad" MLRS-heitjaid tuumajaama piirkonnast tulistamas.[44]

3. septembril teatas Venemaa, et nurjas samal õhtul kella 23 paiku Ukraina üle 250 merejalaväelasest koosneva maandumiskatse, kasutades helikoptereid ja hävituslennukeid, hävitades 20 alust ja hajutades teisi.[45][46][47] Maandumisoperatsiooni üksikasjad erinevad ajaliselt ja meedias (TASS teatas 15–40 kiirpaadist,[48] Venemaa kaitseministeeriumi teatel 7 kiirpaadist[49]) ning maandumise kohta ei esitatud ühtegi foto- ega videotõendit, peale ühe video. mis hiljem lavastatud kujul avalikustati.[50]

3. septembri varahommikul katkestas mürsk Dniprovska elektriliini, jaamast viimase töötava 750 kV elektriliini, kuid elektri tootmine jätkus 330 kV reservelektriliinil läbi lähedal asuva soojuselektrijaama. Reaktor lahutati pärastlõunal võrgust, jättes ühe tööle.[51][47][52] Energoatom ütles, et viies reaktor oli võrgust lahti ühendatud "okupeerivate Vene vägede pideva pommitamise" tõttu.[47]

5. septembril teatas IAEA, et tehast tabas rohkem mürske. Lähedal asuva soojuselektrijaama 330 kV reservliin katkestati ajutiselt tulekahju kustutamiseks, ainsana töötav reaktor andis elektrit ohutussüsteemidele. Plaani kohaselt lahkus neli inspektorit, jättes kaks alalist IAEA inspektorit tehasesse.[53]

7. septembril avaldas teabevastupidavuse keskus aruande, milles analüüsiti olemasolevaid avatud lähtekoodiga kaadreid viimaste kuude mürsujuhtumitest ja jõuti järeldusele, et sellised tõendid nagu kokkupõrkekraatrite suund näitavad, et tulistamine pärines Venemaa kontrolli all olevatest piirkondadest, mis on kooskõlas täheldatud Vene relvade, nagu MLRS, olemasolu nendel aladel.[54]

IAEA aruanne[muuda | muuda lähteteksti]

Tehase kuiv vaadihoidla kasutatud tuumkütuse jaoks

6. septembril avaldas IAEA raporti Ukraina tuumarajatiste kohta. Raporti peamine järeldus oli, et tehase hõivamine Venemaa relvajõudude poolt rikub kõiki seitset tuumaohutuse sammast[55][13]

  • Märtsis sai Venemaa piiramise ajal kannatada tehase õppekeskus, laboratoorium ja administratiivhoone. Järgnevatel kuudel täheldati tehase kohal lendavaid Vene tiibrakette (kuid sihitud mujale). Juulis paigutasid Vene väed tehase turbiinihallidesse märkimisväärses koguses sõjatehnikat ning väljapoole hulga soomusmasinaid. Augustis kahjustasid pommitamised lämmastik-hapnikujaama, väliseid toiteallikaid, elektrikilpe, trafot, kasutatud tuumkütuse rajatisi ja kiirgusseiresüsteemi kaabeldust. Tehases paiknes kuni 40 ühikut sõjaväemasinaid. IAEA tehas täheldas 3. septembril mitmeid muid kahjustusi.
  • Vene väed võtsid kontrolli tehase turva- ja juurdepääsukontrollisüsteemide üle. IAEA märkis, et tehase turvasüsteeme tuleks käitada "nagu on kavandatud ja litsentsitud" Ukraina seaduste kohaselt ning sõjaväesõidukite viibimine tehases rikub tehase ohutus- ja turvaseadmete toimimist.
  • IAEA märkis Rosatomi 11 töötaja kohalolekut, kes nõudsid tehase töötajatelt igapäevaseid aruandeid ja "konfidentsiaalset teavet", sealhulgas üksikasju jaamade juurdepääsukontrollisüsteemide, toimingute, kütuse- ja jäätmekäitluse ning haldusprotseduuride kohta, tekitades "häireid tavapärases töös. operatiivkäsk või asutus". Olukord avaldas negatiivset mõju tehase personalile, kes on töötanud olulise ja pikaajalise stressi ja surve all, mis võib suurendada inimlike eksimuste tõenäosust. IAEA mõistis hukka vägivallaaktid, mis viidi läbi "ZNPP juures või selle läheduses või selle töötajate vastu". Samuti rõhutati missioonil, et operatiivpersonalil on piiratud juurdepääs paljudele tehase aladele, mida kontrollivad Vene sõjaväelased, mis takistab kahjustuste parandamist.
  • Kuni 40% füüsilise kaitsega seotud ametikohtadest ei olnud mehitatud, hetkel oli kolmes vahetuses vaba 907 inimest, samas kui tavapärane personalimäär oli 1230. Tuletõrje töötajate ebapiisav arv (80 vs tavapärane 150) tekitas vajaduse suurendada töövahetusi 24 tunniselt vahetuselt 48 tunnile.
  • Kaks neljast kõrgepinge põhiliinist said kahjustada tehase varajase hõivamise ajal. Hiljem sai viga kolmas liin. IAEA hinnangul on kokku viie välise toiteliiniga jaam ohutu käitada, kuid ohutusvaru on piiratud. Jaamas on ka 20 avarii-diiselgeneraatorit, millest osa on kasutatud pommitamise ajal.
  • Tarneahelad tehasesse ja sealt tagasi, sealhulgas kütus, jäätmed ja varuosad, katkesid hõivamise tõttu ning diiselgeneraatorite varuosade tarnimine muutus "äärmiselt keeruliseks" ja sai võimalikuks peamiselt tänu personali isiklikele kokkulepetele. Muidu piisas tehase materjalivarudest 98,5%.
  • Välja arvatud 24-tunnine pommitamisest tingitud katkestus, töötasid kiirgusseiresüsteemid ootuspäraselt. Jaama hädaabikeskus on hõivatud sõjaväevalitsuse poolt. Tehase juhtkonna side Ukraina tuumaregulaatoriga katkes sageli ja piirdus hiljem mobiiltelefonide ja e-posti kanalitega, sõltudes okupatsioonivägede sekkumisest. Pärast okupatsiooni algust pole olnud võimalik läbi viia ühtegi regulatiivset kontrolli.

15. septembril võttis IAEA kuratoorium vastu resolutsiooni, milles kutsus Venemaad elektrijaamast lahkuma. Resolutsiooni toetas 26 riiki ja vastu oli 2 riiki (Venemaa ja Hiina).[56][57]

Sulgemine 2022. aastal[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast IAEA aruande avaldamist, kui jaama mürsutamine jätkus, töötas jaam paar päeva võrgust lahti ühendatuna saarerežiimil. Selles režiimis kasutati viimast töötavat reaktorit jaama enda ohutussüsteemide jaoks. 11. septembril kell 3.14 ühendati kuues ja viimane reaktor võrgust lahti, "peatades" jaama täielikult. Energoatomi avalduses öeldi, et "käimas on ettevalmistused selle jahutamiseks ja külma olekusse üleviimiseks".[58] Mõlemad pooled süüdistasid teineteist jätkuvalt tehases ja selle ümbruses toimunud sõjategevuses.[59]

21. septembril kahjustas pommitamine 6. üksuse turbiinihalli lähedal olevaid kaableid, mille tõttu kaks 6. ploki kolmest avariidiiselgeneraatorist töötasid ajutiselt umbes 40 minutit, et varustada toidet remonditööde ajal. Ülejäänud viit reaktorit see ei mõjutanud. Eelmisel päeval võttis mürsk ühe reaktori jahutustiigi kasutusest.[60]

30. septembril pidasid Vene sõdurid kinni tehase peadirektori Ihor Murashovi. Energoatom ütles, et Murašovi vahistamine ohustab jaama ohutust, ja süüdistas Venemaad katses anda kontroll tehase üle Venemaa ettevõttele Rosatom.[61] Ta vabastati mõne päeva jooksul ja evakueeriti Ukraina kontrolli all olevale territooriumile.[62]

Võimalik taaskäivitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Grossi koos Venemaa presidendi Vladimir Putiniga 11. oktoobril 2022

5. oktoobril teatas Associated Press, et Energoatomi president Petro Kotin ütles intervjuus, et energiaettevõte võib mõne päeva jooksul kaks reaktorit taaskäivitada ning otsus tuleb teha juba 12. oktoobril, et kaitsta ohutusseadmeid. Kotin ütles, et tuleva talve madalate temperatuuride tõttu saavad turvaseadmed ilma kütteta kahjustada ja ainsaks kütmiseks tuleb reaktorid.[63][64][65][66]

Samal päeval andis Venemaa president Vladimir Putin tehase ülevõtmise otsuse ja määras selle föderaalomandiks. Ülevõtmisest teatas ka Energoatomi juht.[67][68][69] Määruses öeldi, et pärast Zaporižžja oblasti liitumist Venemaa Föderatsiooniga moodustatakse uus ettevõte, mille juhiks on sarnaseid tuumareaktoreid omava Balakovo tuumaelektrijaama endine peainsener. Olemasolevad tegevusload kehtivad kuni uute väljastamiseni vastavalt Venemaa seadustele.[70]

Ukraina nimetas seda ebaseaduslikuks katseks tehas üle võtta ning nõudis Rosatomi ja teiste Venemaa tuumaettevõtete vastu sanktsioone. Energoatom andis tehase halduskontrolli üle oma peakorterisse Kiievis.[70]

6. oktoobril kohtus IAEA peadirektor Grossil Kiievis Ukraina presidendi Zelenskõiga, et arutada jaama omandiõiguse arenguid ja IAEA ettepanekut tuumajaama ümber rajada tuumaohutuse ja -julgeoleku kaitsetsoon.[71] Seejärel kohtus Grossi 11. oktoobril Moskvas Venemaa presidendi Putiniga, misjärel otsustas Grossi Zelenskõiga uuesti kohtuda.[72]

8. oktoobril katkes jaam kestade tõttu ühendus väliste toiteallikatega ja tööle hakkasid diiselgeneraatorid. Igal varudiiselgeneraatoril on kütust, et töötada 10 päeva, kuid mitte kõiki pole vaja kasutada.[73][74] Järgmisel päeval remonditi 750 kV elektriliin ja ühendati see võrku. IAEA teatas, et tehase piirkonnas toimus peaaegu iga päev mürske ja väljaspool tehast plahvatas maamiinid, mis on osa viimastel nädalatel toimunud maamiinide plahvatustest.[74] 12. oktoobril kaotas jaam taas pommitamise tõttu ühenduse väliste toiteallikatega, teist korda nädala jooksul.[75]

Ukraina rünnak oktoobris[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa kaitseministeerium teatas 19. oktoobril 2022 Ukraina katsest maandada vägesid tehases üle Dnipro jõe, teatades, et Ukraina kaotas katsega 90 sõdurit ja 14 paati. Ukraina eitas seda toona.[76] Siiski kinnitas ajaleht The Times hiljem operatsiooni 2023. aastal pärast ukrainlastest osalejate küsitlemist, teatades, et 19. oktoobri öösel ületas umbes 600 Ukraina eliitväelast enam kui 30 soomuspaadiga Dnipro jõge, püüdes elektrijaama tagasi vallutada. HIMARS-i rakettide ja suurtükimürskude rünnakud Enerhodari lähedal asuvale rannajoonele. Kuid enamik paate oli sunnitud enne maandumist tule all taanduma ja vaid väike arv Ukraina eriüksusi jõudis koidiku saabudes kaldale, osaledes enne taganemist kolm tundi kestvas tulevahetuses Enerhodari äärelinnas.[77] Venemaa MOD teatas, et varem oli kolm väiksemat Ukraina ebaõnnestunud katset vägede üle jõe maandumiseks 1., 2.–3. ja 8.–9. septembril 2022. Esimene 1. septembril lükkas IAEA esimese inspektsioonirühma saabumise edasi.[76]

Pommitamine novembris[muuda | muuda lähteteksti]

IAEA missiooni töötajad mõõtsid 19.–20. novembril 2022 4. üksuse reaktorihoone seina kestakahjustusi

19. ja 20. novembril toimus tuumaelektrijaama viimaste kuude intensiivseim pommitamine, nagu teatas IAEA juht.[78] IAEA eksperdid teatasid enam kui tosinast plahvatusest, millel on "mitmes kohas kahjustusi", kuid ükski pole seni tuumaohutuse seisukohast kriitiline, kuna välised toiteallikad ei olnud kahjustatud ja kiirgustase püsis normaalsena.[78][79] IAEA ütles, et tulistamise taga olevad jõud "mängivad tulega" ja kutsus üles võtma "kiireloomulisi meetmeid tuumaõnnetuse ärahoidmiseks" Venemaa poolt okupeeritud tuumajaamas.[80][79]

Venemaa ja Ukraina süüdistasid teineteist Venemaa kontrolli all oleva tehase tulistamises.[78] Venemaa väitis, et suure kaliibriga mürsud pärinesid Ukraina kontrolli all olevast Marhanetsi linnast.[78] Ukraina tuumaenergiaagentuur teatas, et Venemaa on vastutav pommitamise eest, mis nende väitel kahjustas täpselt seda infrastruktuuri, mis oli vajalik Ukraina vajaduste rahuldamiseks energiatootmise taastamiseks.[79]

ÜRO Julgeolekunõukogu 2023. aasta mai kohtumine[muuda | muuda lähteteksti]

30. mail 2023 teavitas IAEA peadirektor Rafael Grossi ÜRO Julgeolekunõukogu olukorra kohta. Sõjaline tegevus oli jätkunud, kuna elektrienergia kadus väljaspool tegevuskohta, mis sundis seitsmel korral kasutama avarii-diiselgeneraatoreid olulise kasutatud tuumkütuse ja reaktori jahutamiseks, viimati nädal tagasi. Tehase ümber demilitariseeritud ohutus- ja turvatsooni üksikasjades ei õnnestunud mõlemal poolel kokku leppida. Selle asemel palus Grossi mõlemal poolel põhimõtetega nõustuda:[81][82]

  1. ei rünnata jaama ega jaamast seest;
  2. tehast ei kasutata laohoonena ega raskerelvade või sõjaväelaste baasina;
  3. väljastpoolt toiteallikat ei ohustata;
  4. kõigi oluliste struktuuride, süsteemide ja komponentide kaitsmine rünnakute või sabotaaži eest;
  5. ühtegi tegevust, mis neid põhimõtteid õõnestaks.

Grossi taotles ja sai ÜRO Julgeolekunõukogult nende põhimõtete toetust. IAEA kohapealsed eksperdid, kes on praegu kaheksandat korda, laiendavad oma volitusi nende põhimõtete rikkumistest teatamiseks, millest ta avalikult teatab. Üha enam räägiti selles piirkonnas suuremast sõjalisest tegevusest ja ta arvas, et see on minimaalne sobiv vastus ohule. Grossi ütles, et siiani pole IAEA meeskond rasket sõjatehnikat kohapeal näinud.[81]

Ukraina esindaja Serhi Kõslõtsja süüdistas Venemaad tehase personali hirmutamises, tehase pommitamises ja selle perimeetri kaevandamises; ja et 50 raskerelva oli tehase 1., 2. ja 4. üksuste turbiinihoonetes. Ta ütles, et Grossi viis põhimõtet oleksid pidanud sisaldama nõuet Vene vägede ja muu tehase personali väljaviimiseks.[83][82] Venemaa esindaja Vasili Nebenzja ütles, et nad toetasid demilitariseeritud turvatsooni plaani, kuid Ukraina soovimatus läbirääkimisteks oli algatuse nurjanud. Ta ütles, et tehases pole kunagi olnud raskerelvi.[82]

Kahhovka tammi purunemine[muuda | muuda lähteteksti]

6. juunil 2023 purunes Kahhovka tamm, mis põhjustas tehase peamise veeallika, Kahhovka veehoidla ammendumise. IAEA peadirektor ütles: "Meie praegune hinnang on, et jaama ohutusele otsest ohtu ei ole." [84]

2023. aasta juulis langes jahutustiigi tase 1-2 cm päevas, mis jätab piisavalt vett mitmeks kuuks. IAEA teatas, et plaanitakse rajada alale täiendavaid puurauke, et tagada hädavajalikku jahutusvett.[85]

Seiskamine 2023. aastal[muuda | muuda lähteteksti]

Teatati, et kuuendat reaktorit hoiti 200 °C kuumas seiskamises, et hõlbustada vajaduse korral taaskäivitamist ja tagada Enerhodari talvine küte.[86] Kaks päeva hiljem, 8. juunil, lülitati kuues reaktor ohutusabinõuna külmseiskamisele lähedalasuvate üleujutuste ja pommitamise tõttu.[87] Alates 4. juulist on taasühendatud 750 kV elektrivõrk, mis tagab lisaks olemasolevatele varuallikatele kõikide jaamade turvasüsteemide rutiinse töö.[88]

2023. aasta juuli keskpaiga seisuga oli 5. plokk kuumseisak, mis IAEA teatel oli vajalik tuumaohutuse eesmärgil auru tootmiseks, sealhulgas vedelate radioaktiivsete jäätmete töötlemiseks säilitusmahutites. Plaanis on viia 4. plokk külmalt seiskamisele kuumale, et võimaldada 5. ploki külmseiskamist regulaarseks ennetavaks hoolduseks. IAEA nõuab tungivalt uurimist, kas ühe üksuse kuumseiskumise alternatiivina saab paigaldada välise boileri.[85][89]

Sabotaažiähvardused[muuda | muuda lähteteksti]

2023. aasta juunis ja juulis süüdistasid Ukraina ja Venemaa teineteist sageli sabotaaži või valelipuoperatsiooni ettevalmistamises tehases.[90][91][92] IAEA kinnitas 21. juunil "varasemat miinide paigutamist väljaspool tehase perimeetrit" ja "teatud kohtadesse sees", kuid hindas, et neil ei ole tehase tööohutusele olulist mõju..[93] 5. juulil IAEA seiremissioon tehases ei kinnitanud maamiinide või lõhkeainete olemasolu tehase territooriumil, kuid rõhutas, et tehase territooriumil ei ole täielikku juurdepääsu. IAEA taotles konkreetselt juurdepääsu reaktoriplokkide 3 ja 4 katustele, turbiinihallidele ja jahutussüsteemi teatud osadele, mida varem kirjeldati kui Venemaa sõjaväe kohaloleku asukohti.[94][88] 4. augustil teatas IAEA, et nende meeskonnal on takistusteta juurdepääs 3. ja 4. üksuste katustele, kust avanevad vaated turbiinihalli katustele, ning sõjalist kohalolekut ei leitud.[95][96]

6. juulil näitas Ameerika tuumaühing analüüs, et isegi halvima stsenaariumi korral, sealhulgas reaktorite või kasutatud tuumkütuse hoiustamise pommide hävitamine ja tahtlik saboteerimine, on elanikkonna tervisemõjuga kiirguslekked väga ebatõenäolised, kuna jaama mitmed üleliigsed ohutuselemendid ja tõsiasi, et see on külmas seiskamises.[97][98]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "'Russian nuclear terror': Ukraine atomic plant attacked again". www.aljazeera.com (inglise). Vaadatud 7. septembril 2022.
  2. ↑ "Російські військові обстрілюють ЗАЕС, щоб знищити її інфраструктуру та відімкнути від енергосистеми України". Енергоатом. Vaadatud 26. augustil 2022.
  3. ↑ "Місія МАГАТЕ на Запорізьку АЕС має вирушати з Києва, але має бути згода України та Росії ‒ Ґутерріш". Радіо Свобода. 18. august 2022. Vaadatud 26. augustil 2022.
  4. ↑ "U.N. nuclear watchdog calls for a 'security protection zone' around the Russian-held Zaporizhzhia power plant". NBC News (inglise). 7. september 2022. Vaadatud 7. septembril 2022.
  5. ↑ Diaz-Maurin, François (2. september 2022). "A nuclear safety expert's view on the crisis at the Zaporizhzhia nuclear power plant". Bulletin of the Atomic Scientists (Ameerika inglise). Vaadatud 8. septembril 2022.
  6. ↑ Hinshaw, Drew; Parkinson, Joe (5. juuli 2022). "Russian Army Turns Ukraine's Largest Nuclear Plant Into a Military Base". The Wall Street Journal. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. juuli 2022. Vaadatud 16. juulil 2022.
  7. ↑ "Ukrainian kamikaze drone hits Russian positions near Zaporizhia NPP". Ukrinform. 22. juuli 2022. Vaadatud 22. juulil 2022.
  8. ↑ Vasilyeva, Nataliya (20. juuli 2022). "'Kamikaze drones' strike Russian-controlled Zaporizhzhia nuclear power plant". The Daily Telegraph. Vaadatud 22. juulil 2022.
  9. ↑ 9,0 9,1 Lederer, Edith M. (3. august 2022). "UN nuclear chief: Ukraine nuclear plant is 'out of control'". AP News. Vaadatud 4. augustil 2022.
  10. ↑ Allen, Claudia; Jackson, Patrick (3. august 2022). "Ukraine war: IAEA says Zaporizhzhia nuclear plant out of control". BBC News (inglise). BBC. Vaadatud 4. augustil 2022.
  11. ↑ Allen, Claudia; Jackson, Patrick (3. august 2022). "Ukraine war: IAEA says Zaporizhzhia nuclear plant out of control". BBC News (inglise). BBC. Vaadatud 4. augustil 2022.
  12. ↑ "Update 88 – IAEA Director General Statement on Situation in Ukraine". IAEA. 6. august 2022. Vaadatud 7. augustil 2022.
  13. ↑ 13,0 13,1 13,2 "Nuclear Safety, Security and Safeguards in Ukraine: 28 April - 5 September 2022" (PDF). IAEA. 6. september 2022. Lk 13–16, 46–48. Vaadatud 6. septembril 2022.
  14. ↑ Koshiw, Isobel (8. august 2022). "Attack on Ukraine nuclear plant 'suicidal', says UN chief as he urges access to site". The Guardian. Vaadatud 8. augustil 2022.
  15. ↑ Zinets, Natalia; Hunder, Max (8. august 2022). "Ukraine calls for demilitarised zone around nuclear plant hit by shelling". Reuters. Vaadatud 8. augustil 2022.
  16. ↑ "Russia to connect Zaporizhzhia NPP to Russian-controlled power grid in Crimea". Ukrainska Pravda. Vaadatud 16. augustil 2022.
  17. ↑ "In quotes: UN Security Council discusses Zaporizhzhia". World Nuclear News. 12. august 2022. Vaadatud 22. augustil 2022.
  18. ↑ "Situation at Zaporizhzhia Nuclear Power Plant 'Very Alarming', International Atomic Energy Agency Director General Tells Security Council". United Nations. 11. august 2022. SC/14996. Vaadatud 22. augustil 2022.
  19. ↑ "Ukraine, Russia blame each other for shelling of nuclear plant". Reuters. 12. august 2022. Vaadatud 15. augustil 2022.
  20. ↑ "Росіяни 4 рази за день обстріляли ЗАЕС і околиці – Енергоатом" [The Russians shelled the ZNPP and its precinct 4 times in a day – Energoatom] (ukraina). Ukrayinska Pravda. 11. august 2022.
  21. ↑ "Live: Zelensky accuses Russian soldiers of staging attacks from Zaporizhzhia nuclear plant". France 24 (inglise). 14. august 2022. Vaadatud 14. augustil 2022.
  22. ↑ Trevithick, Joseph (18. august 2022). "Russian Military Vehicles Inside Sensitive Building At Ukraine Nuke Plant". The Drive. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. juuni 2023. Vaadatud 19. augustil 2022.
  23. ↑ Murphy, Matt (19. august 2022). "Ukraine war: Russia to allow inspectors at Zaporizhzhia nuclear plant - Putin". BBC News. Vaadatud 19. augustil 2022.
  24. ↑ Mallet, Victor; Olearchyk, Roman; Schwartz, Felicia (19. august 2022). "Putin and Macron agree IAEA mission to Ukraine nuclear plant". Financial Times. Vaadatud 22. augustil 2022.
  25. ↑ "Growing concern about Zaporizhzya NPP sparks international diplomacy". Nuclear Engineering International. 22. august 2022. Vaadatud 23. augustil 2022.
  26. ↑ "UK, US Set Ultimatum Against Russia Due To Provocations At Zaporizhzhia NPP". Charter 97. 20. august 2022.
  27. ↑ "The West considers applying NATO's Article 5 in response to possible accident at Zaporizhzhia Nuclear Power Plant". Ukrainska Pravda. Vaadatud 20. augustil 2022.
  28. ↑ Fairley, Peter (26. august 2022). "Fitful Ukrainian nuclear plant stokes powerful fears". IEEE Spectrum. Vaadatud 31. augustil 2022.
  29. ↑ "Russian-held nuclear plant resumes electricity supply to Ukraine - Energoatom". Reuters (inglise). 26. august 2022. Vaadatud 26. augustil 2022.
  30. ↑ "Factbox: Is the Kakhovka dam in Ukraine about to be blown?". Reuters (inglise). 21. oktoober 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2022.
  31. ↑ "Kakhovka hydro dam: A strategic facility for Crimea". France 24 (inglise). 21. oktoober 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. oktoober 2022.
  32. ↑ "IAEA Expert Mission (02011233)". IAEA Imagebank. 29. august 2022. Vaadatud 2. septembril 2022 – cit. via Flickr.
  33. ↑ Balmforth, Tom (1. september 2022). "UN inspectors reach Ukraine nuclear plant after shelling causes delay". Reuters. Vaadatud 3. septembril 2022.
  34. ↑ 34,0 34,1 "IAEA team begins inspection of Zaporizhzhia NPP; Grossi leaves after a few hours". Nuclear Engineering International. 1. september 2022. Vaadatud 2. septembril 2022.
  35. ↑ 35,0 35,1 Wright, George (1. september 2022). "Zaporizhzhia nuclear plant: UN experts make first inspection". BBC News. Vaadatud 2. septembril 2022.
  36. ↑ "Ukraine war: Explosion near Zaporizhzhia nuclear power plant". Sky News. 1. september 2022. Vaadatud 2. septembril 2022.
  37. ↑ "IAEA chief Grossi leaves Zaporizhzhia nuclear plant, 5 representatives remain- Ukraine's Energoatom". Reuters (inglise). 1. september 2022. Vaadatud 2. septembril 2022.
  38. ↑ "Russia lets UN inspectors stay permanently at nuclear plant". BBC News. 2. september 2022. Vaadatud 2. septembril 2022.
  39. ↑ Miner, Louise (2. september 2022). "Ukraine war: Zelenskyy hits out over nuclear watchdog's visit to Zaporizhzhia plant". euronews. AFP. Vaadatud 2. septembril 2022.
  40. ↑ (2022-09-02) Press Conference with IAEA Director General Rafael Mariano Grossi. IAEA. 2. september 2022. Sündmuse toimumise aeg 32m55s-33m58s,18m15s-19m40s,45m45s-46m12s,28m26s-29m55s,39m00s-42m30s. Vaadatud 2. septembril 2022 – cit. via YouTube.
  41. ↑ Koshiw, Isobel; Borgerin, Julian; Lock, Samantha (2. september 2022). "Physical integrity of Zaporizhzhia plant 'violated', says UN nuclear chief". The Guardian. Vaadatud 3. septembril 2022.
  42. ↑ "Russians lie and hinder activities of IAEA mission at Zaporizhzhia NPP – Energoatom". Ukrinform. 3. september 2022. Vaadatud 3. septembril 2022.
  43. ↑ Ljunggren, David (2. september 2022). "Ukraine says it hit targets in region where IAEA team is working". Reuters. Vaadatud 3. septembril 2022.
  44. ↑ "Russian MLRS firing from Zaporizhzhia NPP site (VIDEO)". The Insider (vene). Originaali arhiivikoopia seisuga 7. september 2022. Vaadatud 7. septembril 2022.
  45. ↑ "Russia says it foiled Ukrainian attempt to seize nuclear plant". Reuters. 3. september 2022. Vaadatud 3. septembril 2022.
  46. ↑ Fisch, Yesica; Kozlowska, Joanna (3. september 2022). "Ukraine's nuclear plant partly goes offline amid fighting". ABC News. Vaadatud 7. septembril 2022.
  47. ↑ 47,0 47,1 47,2 "Zaporizhzhia nuclear plant: Link lost to main power line". BBC News. 3. september 2022. Vaadatud 4. septembril 2022.
  48. ↑ "Over 15 boats with armed people on way to Energodar from Ukraine — official". TASS. Vaadatud 7. septembril 2022.
  49. ↑ "Russian Defence Ministry report on the progress of the special military operation in Ukraine".
  50. ↑ Brugen, Isabel van (7. september 2022). "Ukraine soldiers pretend to be dead to trick Russians in video". Newsweek (inglise). Vaadatud 7. septembril 2022.
  51. ↑ "Ukraine: Zaporizhzhia nuclear plant knocked offline again". The Guardian. Associated Press. 3. september 2022. Vaadatud 3. septembril 2022.
  52. ↑ "Update 97 – IAEA Director General Statement on Situation in Ukraine". IAEA. 3. september 2022. Vaadatud 4. septembril 2022.
  53. ↑ "Update 98 – IAEA Director General Statement on Situation in Ukraine". IAEA. 5. september 2022. Vaadatud 6. septembril 2022.
  54. ↑ CIR (7. september 2022). "Danger Zone: How Russia is risking nuclear disaster at the Zaporizhzhia Nuclear Power Plant". Centre for Informati (inglise). Vaadatud 14. septembril 2022.
  55. ↑ "Factbox: Seven recommendations the IAEA makes in its Ukraine report". Reuters. 6. september 2022. Vaadatud 6. septembril 2022.
  56. ↑ "IAEA board passes resolution calling on Russia to leave Zaporizhzhia". Reuters. 15. september 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. september 2022. Vaadatud 21. septembril 2022.{{cite news}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  57. ↑ "The safety, security and safeguards implications of the situation in Ukraine. Resolution adopted on 15 September 2022 during the 1647th session" (PDF). IAEA Board of Governors.
  58. ↑ "Zaporizhzhia nuclear power plant halts operations in Ukraine". ABC News (Austraalia inglise). 11. september 2022. Vaadatud 11. septembril 2022.
  59. ↑ "Putin and Macron trade blame over risk at Ukraine's Zaporizhzhia nuclear plant". the Guardian (inglise). 11. september 2022. Vaadatud 14. septembril 2022.
  60. ↑ "Update 105 – IAEA Director General Statement on Situation in Ukraine". IAEA. 21. september 2022. Vaadatud 10. oktoobril 2022.
  61. ↑ "Ukraine war: Zaporizhzhia nuclear plant chief detained by Russians - Kyiv". BBC News. 1. oktoober 2022. Vaadatud 2. oktoobril 2022.
  62. ↑ Murphy, Francois (4. oktoober 2022). "Zaporizhzhia plant chief will not return to job after detention, IAEA says". Reuters. Vaadatud 10. oktoobril 2022.
  63. ↑ "The AP Interview: Ukraine aims to restart occupied reactors". AP NEWS (inglise). 4. oktoober 2022. Vaadatud 6. oktoobril 2022.
  64. ↑ "Nuclear power plant company aims to restart reactors at Russian-occupied facility in Ukraine". ABC News (Austraalia inglise). 5. oktoober 2022. Vaadatud 6. oktoobril 2022.
  65. ↑ Schreck, Adam; Arhirova, Hanna. "For safety's sake, Ukraine wants to restart its Russian-occupied nuclear plant". www.timesofisrael.com (Ameerika inglise). Vaadatud 6. oktoobril 2022.
  66. ↑ Saric, Ivana (4. oktoober 2022). "Ukraine considering restarting Zaporizhzhia nuclear plant". Axios (inglise). Vaadatud 6. oktoobril 2022.
  67. ↑ Welle (www.dw.com), Deutsche. "Vladimir Putin decrees Russian takeover of Zaporizhzhia nuclear plant | DW | 05.10.2022". DW.COM (Briti inglise). Vaadatud 6. oktoobril 2022.
  68. ↑ AFP (5. oktoober 2022). "Putin Decrees Russia Takeover of Zaporizhzhia Nuclear Plant". The Moscow Times (inglise). Vaadatud 6. oktoobril 2022.
  69. ↑ "Putin Decrees Russia Takeover of Zaporizhzhia Nuclear Plant". The Defense Post (Ameerika inglise). 6. oktoober 2022. Vaadatud 6. oktoobril 2022.
  70. ↑ 70,0 70,1 "Ukraine, Russia and control of Zaporizhzhia nuclear power plant". World Nuclear News. 6. oktoober 2022. Vaadatud 9. oktoobril 2022.
  71. ↑ "IAEA Director General Grossi and Ukrainian President Zelensky Meet in Kyiv, Discuss Situation at ZNPP". IAEA. 6. oktoober 2022. Vaadatud 10. oktoobril 2022.
  72. ↑ "IAEA's Grossi Meets Russia's Putin to Help Prevent Nuclear Accident in Ukraine, Calls for ZNPP Safety and Security Protection Zone". IAEA. 11. oktoober 2022. Vaadatud 13. oktoobril 2022.
  73. ↑ "UN: Ukraine nuclear power plant loses external power link". Associated Press. 8. oktoober 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. oktoober 2022. Vaadatud 9. oktoobril 2022.
  74. ↑ 74,0 74,1 "Update 115 – IAEA Director General Statement on Situation in Ukraine". IAEA. 9. oktoober 2022. Vaadatud 10. oktoobril 2022.
  75. ↑ "Update 116 – IAEA Director General Statement on Situation in Ukraine". IAEA. 12. oktoober 2022. Vaadatud 13. oktoobril 2022.
  76. ↑ 76,0 76,1 "The Times confirms Russian reports of attacks on Zaporizhia NPP". Nuclear Engineering International. 11. aprill 2023. Vaadatud 11. aprillil 2023.
  77. ↑ Tucker, Maxim (7. aprill 2023). "Ukraine's secret attempt to retake the Zaporizhzhia nuclear plant". The Times. London. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. aprill 2023. Vaadatud 10. aprillil 2023.
  78. ↑ 78,0 78,1 78,2 78,3 Faulconbridge, Guy (21. november 2022). "Explainer: Ukrainian nuclear plant shelled: Here's what we know". Reuters (inglise). Vaadatud 21. novembril 2022.
  79. ↑ 79,0 79,1 79,2 "Shelling of Zaporizhzhia is playing with fire, says UN nuclear chief, as blasts reported". the Guardian (inglise). 20. november 2022. Vaadatud 21. novembril 2022.
  80. ↑ "Renewed shelling in Zaporizhzhia threatens key Ukrainian nuclear plant again". PBS NewsHour (Ameerika inglise). 20. november 2022. Vaadatud 21. novembril 2022.
  81. ↑ 81,0 81,1 "Grossi says Zaporizhzhia principles 'step in right direction'". World Nuclear News. 31. mai 2023. Vaadatud 3. juunil 2023.
  82. ↑ 82,0 82,1 82,2 "Briefing Security Council, International Atomic Energy Agency Director Outlines Five Principles to Prevent Nuclear Accident at Zaporizhzhia Power Plant in Ukraine". 9334th Meeting (PM). United Nations Security Council. 30. mai 2023. SC/15300. Vaadatud 3. juunil 2023.
  83. ↑ "IAEA chief unveils vital guidelines to prevent nuclear accident at Zaporizhia NPP". Nuclear Engineering International. 1. juuni 2023. Vaadatud 3. juunil 2023.
  84. ↑ "IAEA Director General to inspect Zaporizhia NPP in the aftermath of crucial dam destruction". Nuclear Engineering International. 8. juuni 2023. Vaadatud 8. juunil 2023.
  85. ↑ 85,0 85,1 "IAEA 'strongly encouraging' options to allow cold shutdown of all Zaporizhzhia units". World Nuclear News. 13. juuli 2023. Vaadatud 13. juulil 2023.
  86. ↑ Borger, Julian (6. juuni 2023). "Ukrainian dam collapse 'no immediate risk' to Zaporizhzhia nuclear plant". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 11. juunil 2023.
  87. ↑ "Last reactor shut down at Ukraine's largest nuclear plant as fighting, flooding continues". www.cbsnews.com (Ameerika inglise). 10. juuni 2023. Vaadatud 11. juunil 2023.
  88. ↑ 88,0 88,1 "Update 171 – IAEA Director General Statement on Situation in Ukraine". www.iaea.org (inglise). 5. juuli 2023. Vaadatud 7. juulil 2023.
  89. ↑ "Update 173 – IAEA Director General Statement on Situation in Ukraine". IAEA. 12. juuli 2023. Vaadatud 13. juulil 2023.
  90. ↑ "Russia has prepared everything for terrorist attack at Zaporizhzhya NPP, warns Zelenskyy". english.nv.ua (inglise). Vaadatud 6. juulil 2023.
  91. ↑ "Russia rigs ZNPP reactor buildings with explosives – AFU". english.nv.ua (inglise). Vaadatud 6. juulil 2023.
  92. ↑ "Russia, Ukraine accuse each other of plotting imminent attack on nuclear plant". Reuters (inglise). 5. juuli 2023. Vaadatud 6. juulil 2023.
  93. ↑ "Update 167 – IAEA Director General Statement on Situation in Ukraine". www.iaea.org (inglise). 21. juuni 2023. Vaadatud 6. juulil 2023.
  94. ↑ Murphy, Francois (5. juuli 2023). "IAEA has seen no sign of explosives at Zaporizhzhia yet, more access needed". Reuters (inglise). Vaadatud 6. juulil 2023.
  95. ↑ "IAEA experts see no explosives on roof of Zaporizhzhia units 3 and 4". World Nuclear News. 4. august 2023. Vaadatud 6. augustil 2023.
  96. ↑ "Update 177 – IAEA Director General Statement on Situation in Ukraine". IAEA. 4. august 2023. Vaadatud 6. augustil 2023.
  97. ↑ "Statement from American Nuclear Society on Ukraine's Zaporizhzhia nuclear power plant". www.ans.org (inglise). Vaadatud 6. juulil 2023.
  98. ↑ "Experts say even 'worst case scenario' at Zaporizhzhya NPP poses no radiation hazard". english.nv.ua (inglise). Vaadatud 6. juulil 2023.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Zaporižžja_tuumaelektrijaama_kriis&oldid=6641576"