Serhi Kõslõtsja

Allikas: Vikipeedia
Serhi Kõslõtsja
Сергій Кислиця
Serhi Kõslõtsja Сергій Кислиця
Ukraina siseminister
Ametis
Ametisse asumise aeg
18. detsember 2019
Eelnev Volodymyr Yelchenko
Isikuandmed
Sünniaeg 15. august 1969 (54-aastane)
Kiiev, Ukraina NSV, Nõukogude Liit
Lapsed 1
Alma mater Kiievi ülikool

Serhi Olehovõts Kõslõtsja (ukraina keeles: Сергій Олегович Кислиця; sündinud 15. augustil 1969) on Ukraina karjääridiplomaat, kes on Ukraina erakorraline ja täievoliline suursaadik[1] ja Ukraina alaline saadik ÜROs. Varem on ta töötanud Ukraina asevälisministrina (2014–2019).[2][3]

Varajane elu ja haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Sündis Ukrainas Kiievis 15. augustil 1969. Kõslõtsja on lõpetanud Kiievi Taras Ševtšenko Riikliku Ülikooli magistrikraadiga cum laude rahvusvahelises õiguses.[4] Ta valdab vabalt ukraina, inglise, vene, hispaania ja prantsuse keelt.[4]

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Kõslõtsja alustas oma karjääri rahvusvahelises diplomaatias Ukraina välisministeeriumi praktikandina. Järgmise kaheksa aasta jooksul täitis Kõslõtsja mitmeid diplomaatilisi ülesandeid, sealhulgas: asetäitja eriassistent, Ukraina välisministri esimene asetäitja; Euroopa Nõukogu välisministeeriumi osakonna juhataja, Ukraina; Teine, esimene sekretär (poliitiline), suursaadiku eriassistent, Ukraina saatkond Belgias, Hollandis ja Luksemburgis ning Ukraina esindus NATO juures; WEU-Ukraina kontaktpunkt (Brüsselis); Ukraina välisministri kantseleiülem; Välisministri vanemnõunik, nõunike ja suursaadikute rühm, MFA, Ukraina.[2]

2001. aastal sai Kõslõtsjast poliitikanõunik Ukraina saatkonna Washingtonis, enne kui temast sai saatkonna poliitiline minister-nõunik.[5]

2006. aastal määrati Kõslõtsja Ukraina välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide peadirektoriks.

Kõslõtsja määrati 2014. aastal Ukraina asevälisministriks.[6][7][8] Kõslõtsja oli ministri asetäitja Krimmi annekteerimise ajal Venemaa poolt ja osales annekteerimisele reageerimises rahvusvahelises tegevuses.[9][10] 2016. aastal anti Kõslõtsjavile erakorralise ja täievolilise suursaadiku teenistusaste.[1] Kõslõtsja on praegu ka Ukraina suursaadik Trinidadis ja Tobagos.[11] [12]

Ukraina alaline esindaja ÜROs[muuda | muuda lähteteksti]

Kõslõtsja määrati 2019. aastal Ukraina alaliseks esindajaks ÜROs.

2021. aastal pälvis Kõslõtsja 3. järgu teenetemärgi: tema tsitaat oli "märkimisväärse isikliku panuse eest Ukraina rahvusvahelise koostöö tugevdamisse, paljude aastate viljaka diplomaatilise tegevuse ja kõrge professionaalsuse eest."[13]

Kõslõtsja 2014. aasta Genfi kõnelustel

Venemaa sissetung Ukrainasse[muuda | muuda lähteteksti]

2022. aasta alguses pälvis Kõslõtsja rahvusvahelise meedia tähelepanu, kui ta esitas mitmeid kommentaare seoses Venemaa 2022. aasta sissetungiga Ukrainasse, sealhulgas mõistis hukka Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Venemaa esindaja ÜROs Vassili Nebenzja.

23. veebruaril 2022 teatas president Vladimir Putin sissetungist videosõnumiga pool tundi enne julgeolekunõukogu Ukraina-teemalise kohtumise erakorralist istungit. Pärast seda kutsus Kõslõtsja kohtumisel Venemaa esindajat Vassili Nebenzjat "helistama kohe Lavrovile" ja "tehke kõik võimaliku sõja peatamiseks". Pärast seda, kui Nebenzja oli keeldunud seda tegemast ja keeldus loobumast Julgeolekunõukogu eesistumisest, ütles Kõslõtsja Venemaa esindajale, et sõjakurjategijad ei lähe puhastustulele, vaid "otse põrgusse", mis äratas meedias märkimisväärset tähelepanu.[14][15][16]

Kui ajakirjanik küsis Nebenzja väite kohta, et sõjalist operatsiooni Ukrainas "ei nimetata sõjaks", vastas Kõslõtsja, et "te tahate, et ma lahkaksin inimese hullumeelset semantikat, kelle president rikub hartat, kelle president kuulutas välja sõja ja tema mängib sõnadega”.[17]

USA ja Albaania esitatud resolutsiooni eelnõu, mis mõistis hukka Venemaa agressiooni, kukkus lõpuks läbi Venemaa veto tõttu. Kõslõtsja pidas Venemaa tegevust õigustamatuks ja Venemaa delegatsiooni ebausaldusväärseks.[18]

 Pikemalt artiklis ÜRO Peaassamblee üheteistkümnes erakorraline istungjärk
ÜRO Peaassamblee
video icon Pöördumine ÜRO Peaassamblee poole 28. veebruaril 2022

28. veebruaril ÜRO Peaassamblee eriistungil ütles Kõslõtsja: "Kui [Putin] tahab end tappa, ei pea ta tuumaarsenali kasutama. Ta peab tegema seda, mida see mees Berliinis tegi punkris 1945. aasta mais."[19][20]

1. märtsil luges Kõslõtsja ÜRO Peaassambleel kõneldes ette väidetavalt "tegeliku ekraanipildi" surnud Vene sõduri telefonist leitud sõnumitest, märkides, et need sõnumid saadeti "mõned hetked enne" kui sõdur surma sai.[21] Sõnumid saadeti nimetu venelaselt tema emale ja sisaldas sõnu: "Ema, ma olen Ukrainas. Siin käib tõeline sõda. Ma kardan. Me pommitame kõiki linnu korraga, sihikul on isegi tsiviilisikud ja «Nad kutsuvad meid fašistideks. Ema, see on nii raske.”[21][22]

Diplomaatiline teenistusaste[muuda | muuda lähteteksti]

Erakorraline ja täievoliline suursaadik (2016).

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

  • - Teenetemärk (22. detsember 2021) - Olulise isikliku panuse eest Ukraina rahvusvahelise koostöö tugevdamisel, paljude aastate viljaka diplomaatilise tegevuse ja kõrge professionaalsuse eest.[23]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 "УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №916/2019". Офіційне інтернет-представництво Президента України. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. detsember 2019. Vaadatud 21. detsembril 2019.
  2. ↑ 2,0 2,1 "Sergiy Kyslytsya - Deputy Minister of Foreign Affairs of Ukraine - MFA of Ukraine". 28. jaanuar 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. jaanuar 2018. Vaadatud 28. veebruaril 2022.
  3. ↑ "Mr. Sergiy Kyslytsya". 26. november 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. detsember 2019. Vaadatud 21. detsembril 2019.
  4. ↑ 4,0 4,1 "MR. SERGIY KYSLYTSYA". Ukrainian Women's Congress. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. märts 2022. Vaadatud 3. märtsil 2022.
  5. ↑ "New Permanent Representative of Ukraine Presents Credentials | Meetings Coverage and Press Releases". www.un.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. juuli 2021. Vaadatud 28. veebruaril 2022.
  6. ↑ "Deputy Minister for Foreign Affairs of Ukraine Sergiy Kyslytsya led Ukrainian Delegation for the Political Consultations between Foreign Ministries of Ukraine and Malaysia". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. detsember 2019. Vaadatud 21. detsembril 2019.
  7. ↑ "Statement by Mr. Sergiy Kyslytsya, Deputy Minister for Foreign Affairs of Ukraine, at the open debate of the Security Council on UN peacekeeping operations". Permanent Mission of Ukraine to the United Nations. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. detsember 2019. Vaadatud 4. jaanuaril 2020.
  8. ↑ dot2dot.sk, jan@gabrhel eu &. "Georgia's European way | Sergiy Kyslytsya". Georgia's European way. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. august 2019. Vaadatud 21. detsembril 2019.
  9. ↑ "Ukraine Calls for Strictness on Russia in Japan-Organisation for Security and Co-operation Meet Meet". NDTV.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. märts 2022. Vaadatud 3. märtsil 2022.
  10. ↑ "Human Rights Council holds interactive dialogue on the situation of human rights in Ukraine - Ukraine". ReliefWeb (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3. märts 2022. Vaadatud 3. märtsil 2022.
  11. ↑ Julien, Joel (1. september 2022). "Ambassador of Ukraine to T&T: Don't take independence for granted". Trinidad and Tobago Guardian. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. september 2022. Vaadatud 25. septembril 2022.
  12. ↑ De Souza, Janelle (4. september 2022). "Ukraine ambassador to Trinidad and Tobago: Putin's war an 'aggression on peace-loving' nations". Trinidad and Tobago Newsday. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. september 2022. Vaadatud 25. septembril 2022.
  13. ↑ "УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №669/2021 — Офіційне інтернет-представництво Президента України". 23. detsember 2021. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. detsember 2021. Vaadatud 28. veebruaril 2022.
  14. ↑ "Ukraine - Security Council, 8974th meeting". United Nations (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 26. veebruar 2022. Vaadatud 26. veebruaril 2022.
  15. ↑ Haltiwanger, John. "Ukraine rips into Russia at the UN, saying war criminals 'go straight to hell'". Business Insider (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 25. veebruar 2022. Vaadatud 26. veebruaril 2022.
  16. ↑ Leff, Alex; Wood, Patrick (24. veebruar 2022). "Read the impassioned plea from Ukraine's U.N. ambassador to Russia to stop the war". NPR (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 26. veebruar 2022. Vaadatud 1. märtsil 2022.
  17. ↑ "'There is no purgatory for war criminals, they go straight to hell': Ukraine's UN ambassador condemns Russian counterpart". ABC News (Austraalia inglise). 24. veebruar 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. märts 2022. Vaadatud 1. märtsil 2022.
  18. ↑ "Security Council Fails to Adopt Draft Resolution on Ending Ukraine Crisis as Russian Federation Wields Veto". www.un.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. veebruar 2022. Vaadatud 26. veebruaril 2022.
  19. ↑ "If Putin wants to kill himself...: Ukraine invokes Hitler at UN over Russia's nuke threat". India Today (inglise). 1. märts 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. veebruar 2022. Vaadatud 28. veebruaril 2022.
  20. ↑ "If Putin wants to die, he should do what Hitler did 'in the bunker', says Ukrainian official". Sky News (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 28. veebruar 2022. Vaadatud 28. veebruaril 2022.
  21. ↑ 21,0 21,1 Teh, Cheryl. "'Mama, this is so hard:' Ukraine UN envoy reads out what he claims are the final text messages sent by a slain Russian soldier". Business Insider (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2022. Vaadatud 2. märtsil 2022.
  22. ↑ "Ukraine's UN Ambassador Reads Russian Soldier's Final Text to His Mom". NBC Chicago (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 8. märts 2022. Vaadatud 2. märtsil 2022.
  23. ↑ "On the celebration of state awards of Ukraine on the occasion of the Day of Diplomatic Service". 22. detsember 2021. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. detsember 2021. Vaadatud 28. veebruaril 2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Serhi_Kõslõtsja&oldid=6636017"