Rapla KEK-i haldushoone
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2024) |
| Okta Centrum | |
|---|---|
 Rapla Okta Centrumi panoraam 7. augustil 2011 | |
| Üldandmed | |
| Asukoht | Rapla |
| Liigitus | büroohoone |
| Ehituse lõpp | 1977 |
| Aadress | Mahlamäe 10, 79514 Rapla |
| Omanik | Stipend Investments OÜ |
| Koordinaadid | 58° 59′ 54″ N, 24° 47′ 52,5″ E |
| Tehniline ülevaade | |
| Vundamendi pindala | 1465 m² |
| Korruseid | 3 |
| Ehitusmaterjal | Monoliitbetoon, metall, rullmaterjal, keraamiline plaat |
| Projekt ja ehitus | |
| Peatöövõtja | Rapla KEK |
| Arhitekt | Toomas Rein |
| Ehitusinsener | Jaan Port, Henn Karits |
| Sisearhitekt | Aulo Padar |
Rapla KEKi haldushoone (nimetatakse ka Rapla KEKi administratiivhoone või Rapla KEKi keskusehoone) praeguse nimega Okta Centrum on Nõukogude perioodil valminud haldushoone Raplas aadressil Mahlamäe tänav 10.
Hoone projekteeris 1971. aastal EKE Projekti arhitekt Toomas Rein, insener-tehnilise lahenduse tegid Jaan Port ja Henn Karits. Ehitas Rapla KEK, ehitis valmis 1977. aastal.[1] Hoone sisekujunduse tegi sisearhitekt Aulo Padar, kes pälvis töö eest 1977. aasta sisekujunduse aastapreemia.[2]
Hoone asub madala oru põhjas, mis oli ajalooliselt soostunud ala. Krundil paikneb hoone kirdepoolses nurgas. Selle naabriteks on valdavalt nõukogude perioodile omased tüüpkorterelamud. Krundi lõuna- ja kirdeosas asetseb tööstushoonete ala ning lõuna- ja läänepoolne osa on kaetud hõredama haljastusega.[3]
Rapla KEKi haldushoone on üks sümboolsemaid kolhoosiarhitektuuri näiteid, mis on alates projekteerimisest tekitanud vastakaid emotsioone. Näiteks avaldati EKE Projekti nõukogus arvamust, et arhitekt teeb endale mausoleumi. Mõnele aga Ufo hüüdnime kandev hoone meeldib.[1] Kolhoosidevahelise ehituskontori keskusehoonena esindab Rapla KEKi haldushoone Nõukogude perioodi Eesti maa-arhitektuurile iseloomulikku hoonetüüpi.[4]
2015. aastal võeti ehitis seni ainsa kolhoosiarhitektuuri näitena riikliku muinsuskaitse alla.[5] 2021. aastal nimetas Eesti Arhitektide Liit selle sajandi kümne tunnustamisväärse arhitektuuriobjekti hulka kuuluvaks.[6]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Haldushoonete rolli muutumine nõukogude ühiskonnas[muuda | muuda lähteteksti]
Nõukogude ühiskonna linnaruumis ei kandnud haldushooned algselt esiletungivat rolli. Pigem oli tegemist mõõduka eelarve piires projekteeritud funktsionaalsete ehitistega, mille eesmärk oli rahuldada neis paiknevate administratiivasutuste vajadusi. Seega olid need eelkõige tööruume, mitte efektseid esindusruume sisaldavad arhitektuuriteosed.[7]
Haldushoonete roll ühiskonnas muutus tänu uuendusmeelsete kolhoosimeeste ja KEKi juhtorganite vahel toimunud omapärasele arhitektuurivõidujooksule.[8] Selle tulemusel hakati looma ambitsioonikama arhitektuuriga haldushooneid, mis ei taotlenud enam pelgalt funktsionaalsust, vaid olid jõukama ja eesrindlikuma majandi või ehitusorganisatsiooni staatuse näitajaks.[9]
Rapla KEKi haldushoone kui kontrast ühetaolises nõukogudeaegses linnaruumis[muuda | muuda lähteteksti]
Rapla KEKi hoone arhitektuur on tugevaks kontrastiks Nõukogude perioodi populaarsele Skandinaavia pehmele modernismile ja karniisiarhitektuurile. Hoone krundil oli juba varem alustatud ehitustöid arhitekt Endel Laasi projekti järgi. KEKi juhtkond aga leidis, et kavandatav hoone on tuim ja vanamoodne. Seetõttu lammutati juba valatud vundament ning pöörduti uute ambitsioonikate soovide realiseerimiseks EKE Projekti noore juhtivarhitekti Toomas Reinu poole.[8] Eri allikate kohaselt oli KEKi juhtkond oma soovi arhitektile väljendanud sõnadega: “Tee nii ägedalt, kui oskad!”[1] või “pane nüüd nii, nagu oskad!”.[8] Seega olid Toomas Reinule ENSV ekstravagantseima ehitise projekteerimisel antud vabad käed.[10]
Kui 1960. aastatel oli laiemalt moodi tulnud linnade vabaplaneerimine, mida on näha ka Rapla KEKi haldushoonet ümbritsevas KEKi elurajoonis, siis Toomas Rein pöördus KEKi hoone loomisel tagasi telgsümmeetria juurde. Telgsümmeetria oli viimati laialdaselt kasutuses stalinistlikus ehituskunstis. Selle kasutuselevõtt mõjus olemas olevas linnaruumis julgena.[9]
Rapla KEKi haldushoone funktsioon ajaloos[muuda | muuda lähteteksti]
Kuni 1992. aastani paiknes hoones Rapla KEKi insener‐elukondlik korpus (algne funktsioon). Alates 1993. aastast haldab hoonet Okta Centrum AS ning hoones paiknesid Rapla KEKi osakondadest moodustatud äriühingud.[4] Hiljem on hoones pinda üürinud muudki ettevõtted ja ühingud. Näiteks asus seal 2014. aastal Mittetulundusühingu Rabav Raplamaa hallatava kaupluse Väärt Raplamaa Toode esinduskauplus. Okta Centrumis on asunud ka ettevõtte Hydroscand kauplus. Aktsiaseltsi Okta Centrum juriidilise isiku staatus on 2017. aastal lõppenud.[11]
Piirkonnale ja hoonele uue kasutuse leidmine[muuda | muuda lähteteksti]
Okta Centrumi hoonele ja selle lähipiirkonnale on pikemat aega püütud leida uusi arengusuundi ja kasutusviise. Kokkuleppel Muinsuskaitseametiga jäi muinsuskaitsealast välja hoone naaberkrunt, kuhu detailplaneeringu kohaselt saaks rajada kaubandushoone.[12] Eri osapoolte vastuseisu tõttu jäi aga eelmisel kümnendil teostamata plaan rajada Okta Centrumi naabrusse Grossi toidukauplus.[13] Okta Centrumi lähipiirkonnas ei toimu nüüdki aktiivset äritegevust.
Üle kümne aasta on Okta Centrumi hoone omanik olnud Osaühing Stipend Investments, kes on püüdnud leida võimalusi selle uuesti kasutusele võtuks. Arutelul on olnud hoone kujundamine Rapla vallamajaks ja muusikakooliks. 2020. aasta juunis hääletas Rapla volikogu aga maha Okta Centrumi hoone ja Mahlamäe 10 krundi ostuotsuse.[13] Seega jäid hoone uuesti kasutusele võtmise plaanid tollel korral teostamata. 2024. aasta seisuga otsib Mahlamäe 10 krunt ja Okta Centrumi ajalooline hoone uut omanikku.[14]
Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]
Hoone vorm ja seos maastikukujundusega[muuda | muuda lähteteksti]
Hoonel on kaheksatahuline astmikpüramiidi meenutav vorm. Seda vormi jäljendavad ümberpööratult nii hoone ees kui ka taga olevad trepistikud ja tiik moodustades futuristliku terviku.[9] Hoone puhul on täheldatud, et tavapärase maja maastikku sulandumise asemel on seda hoonet ümbritsev organiseeritud rangelt arhitektuurist lähtuvalt. Kaheksakandiline astmikpüramiid on justkui vajutatud Mahlamäe pargialale ning see annab vormi nii basseinile kui ka ümbritsevale terrassile.[8] Hoone vormi on ka kirjeldatud kui klõpsuga lahti hüpanud ilukarbi kaant, mis on jätnud pinnasesse jäljendi.[10]
Hoone üldist tehislikust on maastikukujunduses soovitud pehmendada astmestikel paikneva muru ja veesilma abil.[9] Algselt kavandati astmestikele ka eri tooni punaste õitega lillemeri, tõstmaks esile tugevalt tagasiastuval tumesinisel soklil valget püramiidi. See jäi aga kalli hinna tõttu teostamata.[10]
Mahuline ülesehitus[muuda | muuda lähteteksti]
Rapla KEKi haldushoone on pisut välja venitatud kaheksanurkse põhiplaaniga. Pikem telg on paigutatud Mahlamäe tänavaga paralleelselt. Hoone on valdavas osas kahekorruseline – vaid Mahlamäe tänava poolses osas on hoone kolmekorruseline. Kolmandal korrusel asub saali juurde kuuluv kinotehnika ruum. Väliskujult on hoone seitsmeastmeline püramiid, mis toetub kitsamale, osaliselt pinnassesse süvendatud esimesele korrusele.[3] Ehitisealune pind on 1465,0 m2 ning suletud netopind on 3076,3 m2.[15]
Plaanilahendus[muuda | muuda lähteteksti]
Hoone keldris paiknes algses projektis baar, mis nüüd seisab tühjana. Hoone esimesel korrusel on kesksel kohal avar fuajee ning sellele järgnev söögisaali osa. Kahele poole fuajeed jäävad endised garderoob (paremal) ja raskejõustiku saal (vasakul). Nii söögisaal kui ka endised garderoob ja raskejõustiku saal on hetkel ümber kohandatud kaubanduspindadeks. Fuajeest kahele poole viivad koridorid, mille ääres paiknevad erinevad väiksemad ruumid, sh. endise söökla abiruumid, spordisaali riietusruumid, saun ning soojasõlm. Peaukse vastest viib lai ühemarsiline trepp. Trepp viib teisel korrusel hoovipoolsel küljel asuvasse avarate akendega fuajeesse. Teise korruse fuajeest pääseb hoone perimeetrile paigutatud kabinette ühendavasse ringkoridori, pool korrust madalamal asuvatesse tualettidesse ning hoone keskel paiknevasse saali. Saaliga liituvad mitmed väiksemad abiruumid. Ringkoridori Mahlamäepoolsest osast pääseb kolmandale korrusele, kust saab kinoprojektsiooni ruumi ning ka saali põhjapoolsele tribüünile.[3]
Hoone silmapaistvamad ruumid[muuda | muuda lähteteksti]
Rapla KEKi haldushoone silmapaistvamaks ruumiks võib pidada teisel korrusel paiknevat oktagonaalse kuju ja sama vormi kordavat klaaslaega saali. See ruum annab maja idee kõige paremini edasi.[9] Teise korruse spordisaalile annavad iseloomu varjamatult eksponeeritud metallfermid ning kaheksanurkne katuseaken. Teiseks silmapaistvaks ruumiks võib pidada hoone keldrikorrusel asetsevat kaheksanurkse põhiplaaniga ja sisekujunduses sama geomeetriat järgivat baari. Kõrge põhjavee tõttu lahendati ruum metallist kokkukeevitatud kessoonina ja uputati see vette nagu allveelaev.[1]
Ehitusmaterjalid[muuda | muuda lähteteksti]
Kuna toimus KEKi juhtkondade ja kolhoosimeeste vaheline omanäoline arhitektuurivõidujooks, siis selle üheks väljenduseks oli nõukogude perioodil defitsiitsete ehitusmaterjalide kättesaadavuse probleemi lahendamine. Ehitaja auasjaks peeti defitsiitsete materjalide väljavõlumist. Hoonet katvad valged keraamilised plaadid pärinevad Ukrainast. Leningradist pärinevad ka teise korruse saali metallkonstruktsioonid ja sinised keraamilised plaadid.[8] Keraamiliste plaatidega fassaadiviimistlus oli toonases Eestis haruldane nähtus.[10]
Hoones on kasutatud veel järgmisi materjale:
- Seinad: suurpaneel, monoliitbetoon;
- Katus: metallkonstruktsioon (kaksik t-talad) ehk I talad, paneelid, rullmaterjal;
- Vahelaed: monteeritavad paneelid;
- Viimistlus: keraamiline plaat;
- Aknad ja uksed: algselt puitaknad ja uksed, hetkel osaliselt pakettaknad;[3]
Arhitekt Toomas Reinu hinnati aga selle poolest, et ta hoidus tüüpsusest ning suutis ka viletsate materjalide ja kohati puudulike ehitusoskuste kiuste teha maju, mis paitasid juhtide egosid.[9]
Interjöörilahendused[muuda | muuda lähteteksti]
Nagu hoone vormis ja maastikus oli ka interjööris läbivaks kujundiks kõikjal kaheksanurk, mida kasutatakse erinevate sisustuselementide juures. Näiteks olid kaheksanurga kujulised veel 2009. aastal fuajees paiknenud rohelised nahktumbad.[9] Interjööris suurendavad geomeetrilisust kaheksakandilised valgustid ja välisuks ning vastava kujuga disainitud prügikastid.[1] Kui väljas pehmendab hoone tehislikku olemust muruvaip ja veesilm, siis sisemuses kasutati analoogina rohelist mööblit ja põrandakatteid ning sinist keraamilist plaati.[9]
Huvitavaid fakte[muuda | muuda lähteteksti]
1981. aasta ühes intervjuus ütleb Toomas Rein, et inimesed on väsinud kaosest, viidates arhitektide seas aina rohkem kriitikat saavale vabaplaneeringule ja anonüümsele massiarhitektuurile. Seega on tähelepanuväärne, et juba kümme aastat varem oli ta projekteerinud hoone, mis rangelt struktureerib nii sise- kui ka välisruumi ning loob kontrasti hoonet ümbritsevate ühetaoliste nõukogudeaegsete korterelamutega.[8]
Pilte[muuda | muuda lähteteksti]
-
Rapla KEKi haldushoone sinised fassaadi keraamilised plaadid, märts 2024 -
Rapla KEKi haldushoone algupärane puitraamiga uks, märts 2024 -
Rapla KEKi haldushoone esine valgustus inspireeritud hoone vormist -
Rapla KEKi haldushoone esine trepistik, märts 2024 -
Rapla KEKi haldushoone esine ala, märts 2024 -
Rapla KEKi haldushoone esise trepistiku lähivaade, märts 2024 -
Rapla KEKi haldushoone eestvaade, märts 2024
Rahvusarhiivi fotod
- Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Harald Leppiksoni foto, 1978. Rapla KEK hoone vaade basseini poolt
- Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Harald Leppiksoni foto, 1978. Rapla KEK-i hoone eestvaade
- Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Harald Leppiksoni foto, 1978. Rapla KEK-i hoone eestvaade 2
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Väljas, Mait (2018). 100 ehitist - sada aastat : Eesti lugu ehitistes 1918-2017. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum. Lk 130. ISBN 9789949887248.
- ↑ "Sisekujunduse stiilsed seitsmekümnendad". Sisustusweb. 2. august 2008. Vaadatud 3. märtsil 2024.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Karu, Mihkel (2012). "Rapla KEK'i haldushoone EKSPERDIHINNANG" (PDF). Lk 3-5. Vaadatud 3. märtsil 2024.
- ↑ 4,0 4,1 "Kultuurimälestiste registri kande põhiandmete kirjeldus". 7. juuli 2015. Vaadatud 3. märtsil 2024.
- ↑ "Kultuurimälestiseks tunnistamine määrus nr 155". riigiteataja.ee. 3. juuli 2015. Vaadatud 3. märtsil 2024.
- ↑ Ots, Mait (9. oktoober 2021). "Arhitektide liit nimetas sajandi kümme arhitektuurisaavutust". Eesti Rahvusringhääling. Vaadatud 3. märtsil 2024.
- ↑ Port, Mart (1983). Nõukogude Eesti arhitektuur. Tallinn: Perioodika. Lk 20.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 Väljas, Mait (2013). 100 sammu läbi 20. sajandi Eesti arhitektuuri. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum. Lk 140. ISBN 9789949907861.
- ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 9,6 9,7 Paulus, Karin (2019). 101 Eesti nõukogude aja ehitist. Varrak. Lk 130–131. ISBN 9789985345191.
- ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 Kalm, Mart (2001). Eesti 20. sajandi arhitektuur. Tallinn: Prisma Prindi Kirjastus. Lk 379–380. ISBN 9985931629.
- ↑ "Äriregistri andmestik". Äriregister. 4. juuli 2017. Vaadatud 3. märtsil 2024.
- ↑ "Rapla Valla ametlik veebileht". Vaadatud 3. märtsil 2024.
- ↑ 13,0 13,1 Andok, Stina (13. aprill 2021). "Kuidas elad, Okta Centrum? Omanik Kristjan Aller räägib avatud kaartidega nurjunud tehingust". Raplamaa Sõnumid. Vaadatud 3. märtsil 2024.
- ↑ "Okta Centrum läks müüki". Raplamaa Sõnumid. 9. jaanuar 2024. Vaadatud 3. märtsil 2024.
- ↑ "Ehitisregistri andmestik". Ehitisregister. Vaadatud 3. märtsil 2024.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Mikk Mutso. "Raplamaa kaheksanurk". Sirp, 9. jaanuar 2015