Kataloog

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib raamatukogu kataloogist; informaatika mõiste kohta vaata artiklit Kataloog (informaatika); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Kataloog (täpsustus)

Kataloog on teavikute süsteemne loetelu raamatukogus.

Kataloogi eesmärk on muuta raamatukogus asuvad teavikud kataloogkirjete abil leitavaks.

Tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raamatukogu kataloogi eesmärk on kajastada kõiki ühes kogus olevaid teavikuid, eristades neid biblograafiliste andmete (kirjete) abil, mis samal ajal annavad ka võimaluse leida kataloogi kaudu teavikud.

Kataloogi tüüpe on võimalik eristada mitut moodi:

  • materjalide rühmitamine ehk struktuuri järgi
    • alfabeetiline ehk tähestikkataloog – kirjed on järjestatud autori perekonnanime, kollektiivautori nime ja pealkirjade järgi
    • süstemaatiline kataloog
    • märksõnakataloog
  • teavikute laadi järgi: erikataloogid (nt patendikataloog, perioodikakataloog)
  • kasutusotstarbe järgi:
    • lugejakataloog
    • sisetöökataloog
  • kogude hõlmatuse järgi
    • peakataloog
    • keskkataloog
    • koondkataloog
  • vormi ja kandja järgi
    • raamatkataloog
    • kaartkataloog
    • trükikataloog
    • elektronkataloog

Elektronkataloog[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elektronkataloogi areng algas 1980. aastate alguses seoses arvutite laiemale kasutusele tulekuga.

Elektronkataloog Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alates 1990. aastate keskpaigast on raamatukogudes hakatud üle minema elektroonilise kataloogi programmidele, kuna see tähendab mugavamat kogude kasutamist lugejatele kui ka raamatukoguhoidjatele. Enamus kõrgkoolide raamatukogusid ja teadusraamatukogusid kasutab Millenniumi programmi ESTER, mis on jagatud Tallinna ja Tartu kataloogiks. Suurem osa rahvaraamatukogusid on ühinenud Urania poolt loodud veebipõhise elektroonilise kataloogiga URRAM või OÜ Deltmar poolt loodud klient-server tüüpi rakendusega RIKS (Raamatukogude Info- ja Kataloogisüsteem). Kooliraamatukogudes on kasutusel väga erinevaid elektroonilise kataloogi programme, kuid on ka kaartkataloogi kasutavaid kooliraamatukogusid.

Teooria[muuda | redigeeri lähteteksti]

1867. aastal pani Charles Cutter paika põhitõed kataloogi eesmärkidest ja ülesannetest.

  • Kataloog peab võimaldama leida raamatut, kui on teada kas autor, pealkiri, teema või aine (alfabeetiline kataloog, süstemaatiline kataloog, märksõnalataloog jne.).
  • Kataloog peab näitama, millised teosed leiduvad raamatukogus
    • teatud autorilt
    • teatud teemal
    • olenevalt tüübist.
  • Kataloog peab abistama raamatu valikul
    • lähtuvalt väljandest
    • lähtuvalt väljaande iseloomust – teose valik kas bibliograafiliste, temaatiliste või kirjanduslike tunnuste (žanri) järgi.

1969 lähtus Seymor Lubetsky kahest aspektist: intellektuaalsest (raamatu sisust) ja füüsilisest.

Selles süsteemis on raamat kui teos abstraktne mõiste ja kataloogi ülesanneteks on

  • näidata teatud väljaande olemasolu raamatukogus – lugeja saab ülevaate, millised trükid ja tõlked on teosest olemas
  • viia kataloogis kokku ühe teose, ühe autori ja sarnase temaatikaga väljaanded (suhtestatud järjestuse põhimõte).

Lubetsky süsteemi järgi kataloogi loomine on keeruline ja aeganõudev protsess, mis nõuab kogemusi, väljaõpet ja raha. Samas näiteks internetiotsing ei allu nendele seaduspärasustele ja inimene, kes oskab kasutada interneti otsingumootoreid, ei pruugi alati osata kasutada OPAC kataloogi (Online Public Access Catalogue ehk avalik siduskataloog).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]