Vandelkajakas
| Vandelkajakas | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Vanalind
|
||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Pagophila eburnea (Phipps, 1774, Spitsbergen) |
Vandelkajakas (Pagophila eburnea) on väike kajaklane, oma perekonna ainus esindaja. Ta eluneb Kõrg-Arktikas Gröönimaal, Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas. Veedab suure osa aastast rüsi- ja ajujääga aladel, sügisel ta migreerub natuke lõunapoole. Eestis on ta eksikülaline.
Suuruselt on vandelkajakas naerukajakast natuke suurem. Täiskasvanu linnu sulestik on valge, noorematel lindudel valge-tumedakirju. Tema kerge ja kiire lend on tutt-tiiru omaga sarnane.
Vandelkajaka toit on kalad ja selgrootud pisi-mereloomad, ka väljaheited, jääkarude ja hüljeste saagijäänused ning raiped.
Pesitseb Teravmägedel ja Franz Josephi maal. Ta on maailma üks põhjapoolsemaid linde, ei pesitse kunagi põhjapolaarjoonest lõuna pool. Vandelkajakas pesitseb nii kalju- kui ka tasastel madalrannikutel. Lendab pesitsuspaika kohale märtsis-aprillis, aga pesitsemist alustab hiljem. Pesa on üsna suur. See on tehtud vetikatest, rohust ja samblast, õlekõrte, pilbaste ja sulgedega.
