Franz Josephi maa

Allikas: Vikipeedia
Franz Josephi maa

Franz Josephi maa on saarestik Põhja-Jäämeres.

Saarestiku pindala on 16 100 km². Saared on kaljused, kuni 620 meetrit kõrged ja enamjaolt kaetud liustikega, mille pindala on viimastel aastakümnetel intensiivselt vähenenud. Saarte pinnase moodustavad liivakivi, aleuriit, lubjakivi ja basalt.

Loomadest võib saarestikus kohata jääkaru, polaarrebast, morska, habehüljest, grööni hüljest jt.

Saartel valitseb arktiline kliima. Aasta keskmine õhutemperatuur on vahemikus –1,2...+1,6° C. Jaanuaris võivad õhutemperatuurid langeda alla –50° C. Sademete hulk on vahemikus 200...550 mm.

Saarestik kuulub Venemaale ning on halduslikult Arhangelski oblasti Primorski rajooni koosseisus ning nendel puuduvad püsielanikud. 1957. aastast asub Hayesi saarel ilmajaam.

Franz Josephi maa on saanud oma nime Austria-Ungari keisri Franz Joseph I järgi. Saarestik pole kunagi kuulunud Austriale, Ungarile ega Austria-Ungarile.

Franz Josephi maa järgi sai nime Tallinna Loomaaia nüüdseks surnud jääkaru Franz.

Saared[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kalju Halli saarel
Saarestikus elutsevad morsad

Franz Josephi maa kajastused kultuuris[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene maailmasõda peeti suuresti asumaade ümberjagamise nimel. Ühena vähestest sõjas osalenud suurriikidest puudusid Austria-Ungaril asumaad. Kuid vahva sõdur Josef Švejk nimetas romaanis "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil" korduvalt Austria-Ungari asumaaks Franz Josephi maad.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

80.6666666754.85