Väikepütt

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Väikepütt (perekond)

Väikepütt
Zwergtaucher 060319 3.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Pütilised Podicipediformes
Sugukond: Pütlased Podicipedidae
Perekond: Tachybaptus
Liik: Väikepütt
Ladinakeelne nimetus
Tachybaptus ruficollis
(Pallas, 1764)
Väikepüti levikuala
Väikepüti levikuala
Sünonüümid

Podiceps ruficollis

Väikepütt ehk punakael-pütt (Tachybaptus ruficollis) on pütlaste sugukonda kuuluv veelind. Ta on väikseim Euroopas pesitsev pütt.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta elab paljudel avavetel oma areaali ulatuses Euraasias, osadel Malai saartel, Uus-Guineal ja Aafrikas .

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väikepüti üldpikkus on 25–29 cm, tiibade siruulatus 40–45 cm.[1]

Väikepüttide hundsulestik on hõlpsasti teistest liikidest eristatav: kogu keha on valdavalt tumedate toonidega, roostepunased põsed ja kael ning nokalahulaik kollakas, linnu tagakeha on valkjas. Linnu nokk on teravdunud. Väikepüti puhkesulestik on heledam kui hundsulestik: siis on kurgualune valkjas, keha küljed, kael ja põsed aga kollakaspruunid. [1] Häälitsused on heledakõlalised ja sageli trillerdavad. [1]

Eluviisid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väikepütt pesitseb oma laia levila ulatuses väikeste kolooniatena (Eestis küll mitte, sest siin on tema leviku piiriala). Väikepütt vajab pesitsemiseks varjupakkuva tiheda kaldataimestikuga veekogusid. Pesa teeb ta kalda lähedale, selles on tavaliselt neli kuni seitse muna. Väikepüti pojad on triibulised.

Eestis on väikepütt haruldane haudelind, tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 10–30 paarile, talvist arvukust 0–10 isendile [2]. Mõnikord ka talvitub jäävabadel veekogudel.

Esimesed tõestatud pesitsemised Eestis 1861. aastal Õisu järvel ja 1909.–1910. aastal Riksu järvel [3]. Eestis pesitseb väikepütt kaks korda aastas: täiskurn on mai keskel ja juulis. [3]

Väikepütt toitub kaladest ja veeselgrootutest, sukeldudes osavalt saagi järele.

Eestis on väikepüti vaatlemiseks head kohad Lääne-Eesti, Tartu ümbrus, Ilmatsalu kalatiigid ja Paljassaare linnuala.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Jonsson, L. Euroopa linnud. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2000, lk 42–43
  2. 2,0 2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF)
  3. 3,0 3,1 Renno, O. Eesti linnuatlas. Tallinn: Valgus. 1993, lk 24