Vägara laht
| Vägara laht | |
|---|---|
| Pindala | 87,5 ha |
| Pikkus | 2060 m |
| Suurim sügavus | 0,7 m |
| Koordinaadid | 58° 14′ 10″ N, 22° 18′ 54″ E |
Vägara laht (ka Väike Mullutu laht, Kiisajärv) on järv Saaremaal Saaremaa vallas Kogula, Kõrkküla ja Mändjala külas. Laht kuulub Lääne-Eesti vesikonna Läänesaarte alamvesikonda.[1]
Vägara lahe veepeegli pindala on 87,5 ha, valgala pindala aga 82,8 km².[2]
See ei ole avalik ega avalikult kasutatav.[1]
Veerežiim[muuda | muuda lähteteksti]
Vägara laht on võrdlemisi mageveelise olemusega, kuna Läänemere mõju on väike. Tänu veekogu suurele pindalale on laht stabiilne.[3] Sellest voolab läbi Pühajõgi.[1]
Soolatoitelise veekoguna[1] on Vägara laht tumekollakat tooni ja paistab läbi põhjani (0,7 m). Kuna laht paikneb keset metsi ja soid, sisaldab sealne vesi rohkelt lahustunud orgaanilist ainet. Ka on vees suur huumusainete ja lämmastiku osakaal. Vägara lahe pH-tase on kõrge (9,53), st vesi on hapnikuga üleküllastunud (128%).[3]
Elustik[muuda | muuda lähteteksti]
Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]
Suure osa Vägara lahe taimestikust moodustavad kaldaveetaimed. Kõige arvukamad liigid on harilik pilliroog (Phragmites australis) ja ahtalehine hundinui (Typha angustifolia). Ujulehtedega taimestikust esineb valget vesiroosi (Nymphaea alba), mis asetseb tuule eest varjatult järvesoppides. Samuti leidub lahes veesisest taimestikku, näiteks mändvetiktaimi (Charophyta), kamm-penikeeli (Potamogeton pectinatus, ka Stuckenia pectinata), täht-vesikuuski (Myriophyllum spicatum) ja vahelmist näkirohtu (Najas marina subsp. intermedia), millest viimane on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse. Samasse järku kuuluvad ka lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus), harilik porss (Myrica gale) ja soo-neiuvaip (Epipactis palustris).[3]
Kalastik[muuda | muuda lähteteksti]
Veekogus leidub ka mitmeid kalaliike, kellest arvukuselt domineerib linask (Tinca tinca L.). Samuti on roosärgi (Scardinius erythrophthalmus), kiisku (Acerina cernua või Gymnocephalus cernuus), mudamaime (Leucaspius delineatus), hõbekokresid (Carassius gibelio) ja nurge (Blicca bjoerkna). Röövkaladest elavad lahes haugid (Esox lucius) ja ahvenad (Perca fluviatilis). Teadaolevaid kaitsealuseid liike pole.[3]
Linnustik[muuda | muuda lähteteksti]
Vägara lahes leidub looduskaitsealuseid linde. Näiteks on Eestis III kaitsekategooriasse arvatud sookured (Grus grus) ja roo-loorkullid (Circus aeruginosus).[3]
Kaitse[muuda | muuda lähteteksti]
Vägara laht kuulub Mullutu-Loode linnuala ja Mullutu-Loode looduskaitsealana (registrikood EE0040444) Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustikku. Eestis korraldatakse piirkonna kaitset vastavalt kaitsekorra sätetele.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Vägara laht keskkonnaportaalis
- ↑ Vägara laht Eesti looduse infosüsteemis
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Ott, Ingmar jt (2012). Rannikujärvede uurimiste tulemused. – Rannikulõukad Eestis ja Läänemere keskosas. Arengulugu, geoloogia ja hüdroloogia, elustik ning looduskaitseline väärtus. Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, Keskkonnaamet, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskus.
{{#coordinates:}}: leheküljel ei saa olla üle ühe põhisildi