Váh

Allikas: Vikipeedia
Váh Piešťany lähedal

Váh (saksa keeles Waag, ungari keeles Vág, poola keeles Wag) on jõgi Slovakkias.

Váh algab Kõrg- ja Madal-Tatra mägede vahelisest orust kahe haruna, Valge Váh (Biely Váh) ja Must Váh (Čierny Váh). Musta Váhi lähtest mõõdetakse jõe pikkust. Váh voolab ülemjooksul Karpaatide ahelike vahel läände, seejärel pöördub Kesk-Doonau madalikul lõunasse ja suubub Doonausse.

Jõe pikkus on 406 km. Váh on pikim algusest lõpuni Slovakkias voolav jõgi ja ühegi teise jõe Slovakkias voolav osa ei ole pikem kui Váh. Jõe valgla on 15 075 km², see hõlmab suurema osa Lääne-Slovakkiast. Valgla piir on paljudes kohtades Slovakkia piiriks Poola ja Tšehhiga. Jõe vooluhulk suudmes on 22,3–1825, keskmiselt 152 m³/s. Jõgi algab 664 m kõrguselt merepinnast ja tema suue on 106 m kõrgusel merepinnast, nii et jõe lang on 558 meetrit.

Lähtest suudmeni läbib Váh järgmised linnad: Liptovský Hrádok, Ružomberok, Žilina, Bytča, Považska Bystrica, Púchov, Ilava, Dubnica nad Váhom, Trenčin, Nové mesto nad Váhom, Pieštany, Hohlovec, Šala ja Komárno. Viimane asub Váhi suudmes.

Váhi suurimad lisajõed on Orava jõgi (paremalt), Dudváh (paremalt) ja Nitra (vasakult).

Váhi jõe orus kulgevad Slovakkia peamine raudtee liinil Bratislava–Žilina–Košice ja peamine maantee Bratislava–Žilina–Poprad.

Jõel on 16 hüdroelektrijaama. Nende ehitamine algas juba 1930. aastatel.

47.7498276218.14761162