Mandeltuum

Allikas: Vikipeedia

Mandeltuumad ehk mandelkehad ehk amügdalad ehk amügdaloidkehad (ladina keeles corpus amygdaloideum,kreeka αμυγδαλή – mandel) on selgroogsete loomade aju oimusagaras asuvad paarilised ganglionirühmad.[1]

Aju külgvatsakese temporaalsarve ees paiknevad mandlikujulised mandelkehad, millel on 13 tuuma, kuuluvad basaaltuumade (hallaine kogumikud) hulka.

Mandeltuumad on limbilise süsteemi osa, mis tegeleb inimese emotsioonide ja motiividega.

Amügdala saadab impulsse hüpotaalamusele sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerimiseks.

Keerulisemate selgroogsete, sh inimeste mandeltuumadel on esmane roll emotsionaalsete sündmustega seotud emotsioonide, mälestuste tekkimisel ja säilimisel ning hirmu ja naudingute, aga ka vägivaldse käitumise tekkimisel.

Mandeltuumade asukoht inimese peaajus, altvaates

Amügdalade suurus on meestel ja naistel erinev, kastreeritud meestel väheneb amügdalade suurus ligi 30%.

Mandeltuumade arengu, liigse aktiivsuse, kurnatuse, tasakaalu häirumise ja/või funktsioonide häirumisega seostatakse inimestel depressiooni, autismi, posttraumaatilist stressi ja foobiaid.[2]

Sotsiaalne taju[muuda | redigeeri lähteteksti]

Funktsionaalne magnetresonantstomograafia näitab, et amügdala aktiveerub, kui inimene märkab teise inimese füüsilist lähedust – näiteks kui skaneeritav teab, et uuringu läbiviija seisab skanneri lähedal.[3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 454:2004.
  2. Amygdala, Veebiversioon (vaadatud 30.03.2014) (inglise keeles)
  3. Kennedy DP, Gläscher J, Tyszka JM, Adolphs R. (2009). Personal space regulation by the human amygdala. Nat Neurosci. 12:1226-1227. PMID 19718035

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]