Kardiovaskulaarsed haigused

Allikas: Vikipeedia

Kardiovaskulaarsed haigused ehk kardiovaskulaarhaigused ehk südame- ja veresoonkonnahaigused on rühm haigusi, mis mõjutavad südant ja veresooni (artereid, kapillaare või veene).[1]

Põhjused ja üldiseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]

Kardiovaskulaarhaiguste põhjuseid on mitmesuguseid, neist sagedasemad on ateroskleroos ja hüpertensioon. Vananemisega kaasnevad mitmed füsioloogilised ja morfoloogilised muutused, mis suurendavad kardiovaskulaarhaiguste riski ka tervetel, ilma nähtavate sümptomiteta indiviididel.[2]

Kardiovaskulaarsed haigused on peamine surmapõhjus kogu maailmas, kuigi alates 1970. aastatest on kardiovaskulaarse suremuse määr langenud suure sissetulekuga riikides.[3] Väikse ja keskmise sissetulekuga riikides on aga suremus südame- ja veresoonkonnahaigustesse oluliselt kasvanud.[4] Vaatamata sellele, et kardiovaskulaarseid haigusi põevad eeskätt eakamad inimesed, algab ateroskleroosi väljakujunemine juba varases eas. Seetõttu on vaja seda haigust ennetama hakata juba varases nooruses.[5]

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Kardiovaskulaarsed haigused on seotud südame ja veresoonte häiretega, näiteks:

  1. südame koronaartõbisüdamelihast verega varustavate veresoonte haigus;
  2. tserebrovaskulaarne haigusaju verega varustavate veresoonte haigus;
  3. perifeersete arterite haigus – käevarsi ja jalgu verega varustavate veresoonte haigus;
  4. reumaatiline südamehaigusstreptokokkide põhjustatud südamelihase kahjustus;
  5. kaasasündinud südamehaigus – sündides olemasolev südame struktuuri väärareng;
  6. süvaveeni tromboos ja kopsuarteri emboolia – vereklombid jalaveenides, mis võivad eemalduda ning liikuda südamesse ja kopsudesse.[6]

Riskitegurid[muuda | muuda lähteteksti]

Uuringute tulemusena on selgunud arvukalt südame- ja veresoonkonnahaiguste riskitegureid: vanus, sugu, kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase veres, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, suhkru tarvitamine, perekonna ajalugu, ülekaalulisus, vähene füüsiline aktiivsus, psühholoogilised tegurid, diabeet, õhusaaste.[7] Mõned nimetatud riskiteguritest, näiteks vanus, sugu ja perekonna ajalugu, on muutmatud, kuid paljud kardiovaskulaarse riski tegurid on muudetavad elustiili muutuse, ravimikuuri või sotsiaalse muutusega.

Vanus[muuda | muuda lähteteksti]

Vanus on ülekaalukalt kõige olulisem riskitegur südame- ja veresoonkonnahaiguste kujunemisel.[4] On teada, et 87% inimestest, kes surevad südame koronaartõve tagajärjel, on 60-aastased või vanemad.[8] Uuringutest on selgunud, et insuldirisk kahekordistub iga kümne aasta järel pärast 55. eluaastat.[9] Teadlased on pakkunud välja palju seletusi, miks vanus suurendab kardiovaskulaarsete haiguste riski. Üks neist on seotud kolesteroolitasemega veres. Enamikul indiviididel tõuseb üldkolesterooli tase veres vanuse kasvades. Meestel lakkab üldkolesterooli taseme kasv veres umbes 45.–50. eluaasta vahel, kuid naistel kasvab järsult kuni 60.–65. eluaastani.[10] Vananemine on seotud ka muutustega veresoonte seina mehaanilistes ja struktuursetes omadustes, mis viivad arteriaalse elastsuse vähenemisele, mille tagajärjel võib välja kujuneda südame koronaartõbi. [11]

Sugu[muuda | muuda lähteteksti]

Meestel on suurem risk haigestuda südame- ja veresoonkonnhaigustesse kui menopausieelses perioodis olevatel naistel. On väidetud, et pärast menopausi on naistel risk haigestuda kardiovaskulaarhaigustesse sama suur kui meestel, kuid uuemad andmed Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uuringutest vaidlustavad selle.[4] Keskealiste inimeste hulgas esineb südame koronaartõbi meestel kaks kuni viis korda sagedamini kui naistel. Soolised erinevused kardiovaskulaarhaiguste esinemissagedustel on seotud erineva hormonaalsusega meestel ja naistel. Naistel on valdavaks suguhormooniks östrogeen, millel võib olla kaitsev efekt glükoosi ainevahetuse kaudu ja seetõttu otsene mõju endoteelirakkude funktsiooni parandamisele. Östrogeeni tootmine väheneb pärast menopausi, see aga võib muuta lipiidide ainevahetuse aterogeensemaks, vähendades vere HDL-kolesterooli ja suurendades LDL-kolesterooli sisaldust.[10]

Ennetamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kardiovaskulaarseid haigusi aitavad ennetada muu hulgas järgmised toitumis- ja elustiilimuudatused:

  1. väikese rasvasisaldusega ja suure kiudainesisaldusega dieet koos täisteratoodete[viide?] ning rohke värskete puu- ja juurvilja tarbimisega (vähemalt viis portsjonit päevas);
  2. suitsetamisest loobumine ja passiivse suitsetamise vältimine;
  3. alkoholi tarbimise piiramine;
  4. kõrgenenud vererõhu alandamine;
  5. keharasva vähendamine ülekaalulistel ja rasvunud inimestel;
  6. füüsilise aktiivsuse suurendamine (30 minutit aktiivset trenni päevas vähemalt 5 korda nädalas);
  7. suhkru tarbimise vähendamine;
  8. psühholoogilise stressi vähendamine.[12]

Dieet[muuda | muuda lähteteksti]

Uuringute tulemusena on selgunud, et Vahemere dieet vähendab riski haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse umbes 30%.[13] Lisaks on leitud tõendeid, et Vahemere dieet võib olla efektiivsem kui väikse rasvasisaldusega dieet, põhjustades pikaajalisi muutusi kardiovaskulaarhaiguste riskitegurites (madalam kolesteroolitase ja vererõhk).[14] Kliiniliste uuringute tulemusena on selgunud, et DASH dieet (palju pähkleid, kala, puu- ja juurvilju ning vähe maiustusi, punast liha ja rasva) vähendab vererõhku, LDL-kolesteroolitaset ja parandab metaboolset sündroomi, kuid pikaajaline kasu väljaspool kliinilise uuringu konteksti ei ole teada.[15] Üldiselt ei peeta rasva tarbimist oluliseks riskiteguriks, kuid on näidatud, et transrasvade liigtarbimine suurendab kardiovaskulaarhaiguste esinemist.[16] Toitumisnõustajad soovitavad vähendada küllastunud rasvhapete tarbimist, kuid ei ole teada selle mõju kardiovaskulaarsete haiguste kujunemisele.[17] 2012. aastal tehtud Cochrane'i uuring tõestas, et küllastunud rasvhapete asendamine küllastumata rasvhapetega on tervisele kasulik.[18] 2013. aasta metaanalüüsi tulemuste kohaselt küllastunud rasvhapete asendamine oomega-6-rasvhapetega (teatud tüüpi küllastumata rasvhape) võib vähendada kardiovaskulaarset riski.[19]

Väikese soolasisaldusega dieedi mõju kardiovaskulaarhaigustele on ebaselge. Cochrane'i uuringu tulemusena arvatakse, et väiksema soolasisaldusega dieet on kahjulik südamepuudulikkusega inimestele, kuid teiste uuringute tulemused on kinnitanud, et liigne soola tarbimine tõstab vererõhku ja põhjustab hüpertensiooni.[20][21]

Toidulisandid[muuda | muuda lähteteksti]

Uuringutega ei ole leitud tõendeid, et antioksüdantsed toidulisandid (näiteks E-vitamiin, C-vitamiin) aitaksid ennetada kardiovaskulaarhaigusi, pigem arvatakse, et need võivad teatud juhtudel olla hoopis kahjulikud.[22] Erand võib olla niatsiin, B3-vitamiini liik, vähendades vähesel määral kardiovaskulaarhaiguste riski.[23] Magneesiumivarude täiendamine organismis alandab kõrget vererõhku.[24] Vaatlusuuringu tulemused Jaapani elanikkonna seas tõestasid, et madal magneesiumitase seerumis on seotud unearteri naastude tekkega.[25]

Ravimid[muuda | muuda lähteteksti]

Statiinid on tõhusad ravimid kardiovaskulaarhaiguste ennetamisel, kui varem on esinenud südamehaigusi. Kuna südame- ja veresoonkonnahaigused esinevad meestel suurema sagedusega kui naistel, siis statiinide mõju on paremini nähtav meeste puhul.[26] Neil inimestel, kellel pole varem esinenud kardiovaskulaarhaigusi, kuid risk on olemas vastavate riskitegurite esinemise näol, väheneb statiinide tarbimisel tõenäosus haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse.[27]

Epidemioloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Kardiovaskulaarsed haigused on peamine surmapõhjus maailmas. Hinnanguliselt suri 2008. aastal maailmas kardiovaskulaarhaiguste tagajärjel 17,3 miljonit inimest, moodustades 30% kõigist surmajuhtumitest. Väidetavalt 7,3 miljonit neist surmajuhtumitest põhjustas südame koronaartõbi ja 6,2 miljonit insult. Umbes 9,4 miljonit surmajuhtumit aastas on tingitud kõrgest vererõhust. Umbes 80% südame- ja veresoonkonnahaigustest põhjustatud surmasid leiab aset väikese ja keskmise sissetulekuga riikides. On prognoositud, et aastas kardiovaskulaarhaigustesse surevate inimeste arv suureneb 2030. aastaks 23,3 miljonini.[6]

Uuringud[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed uuringud kardiovaskulaarhaiguste kohta tegi 1949. aastal Jerry Morris ja tulemused avaldati 1958. aastal.[28]

Suurt rõhku pannakse põletiku uurimisele, sest see on peamine ateroskleroosi kujunemise põhjus. C-reaktiivne valk on tavaline põletiku marker, mis esineb suuremas kontsentratsioonis neil inimestel, kellel on risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse.[29]

Osteoprotegeriin on transkriptsioonifaktor, mis osaleb põletiku regulatsioonis ja on kardiovaskulaarhaiguste riskitegur.[30]

Mitme teadusuuringu raames on uuritud ka melatoniini mõju kardiovaskulaarhaiguste ennetamisel ja ravis. Melatoniin on käbinäärmes sünteesitav hormoon, mis on võimeline alandama üldkolesterooli, LDL-kolesterooli ja HDL-kolesterooli taset rottide vereplasmas. Farmakoloogiliste annuste manustamisel täheldatud ka vererõhu langust. Seega arvatakse, et melatoniin on efektiivne hüpertensiooniravim. Sellegipoolest on vaja enne litsentseerimist teha täiendavaid uuringuid võimalike kõrvaltoimete ja optimaalsete ravimikoguste kohta.[31]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maton, Anthea; Jean Hopkins, Charles William McLaughlin, Susan Johnson, Maryanna Quon Warner, David LaHart, Jill D. Wright (1993). Human Biology and Health. Englewood Cliffs, New Jersey: Prentice Hall.
  2. Dantas AP, Jimenez-Altayo F, Vila E (August 2012). "Vascular aging: facts and factors". Frontiers in Vascular Physiology 3 (325): 1–2.
  3. Mendis, S.; Puska, P.; Norrving, B.(editors) (2011), Global Atlas on cardiovascular disease prevention and control.
  4. 4,0 4,1 4,2 Finegold, JA; Asaria, P; Francis, DP (2012 Dec 4). "Mortality from ischaemic heart disease by country, region, and age: Statistics from World Health Organisation and United Nations.". International journal of cardiology 168 (2): 934–945.
  5. McGill HC, McMahan CA, Gidding SS (March 2008). "Preventing heart disease in the 21st century: implications of the Pathobiological Determinants of Atherosclerosis in Youth (PDAY) study". Circulation 117 (9): 1216–27.
  6. 6,0 6,1 Maailma Terviseorganisatsiooni koduleht http://www.who.int/en
  7. Finks, SW; Airee, A; Chow, SL; Macaulay, TE; Moranville, MP; Rogers, KC; Trujillo, TC (2012 Apr). "Key articles of dietary interventions that influence cardiovascular mortality.". Pharmacotherapy 32 (4): e54–87.
  8. Ameerika Südame Assotsiatsiooni koduleht http://www.heart.org/HEARTORG/
  9. Mackay, Mensah, Mendis, et al. The Atlas of Heart Disease and Stroke. World Health Organization. January 2004.
  10. 10,0 10,1 Jousilahti Vartiainen, Tuomilehto Puska (1999). "Sex, Age,Cardiovascular Risk Factors, and coronary heart disease". Circulation 99: 1165–1172.
  11. Jani B, Rajkumar C (2006). "Ageing and vascular ageing". Postgrad Med J 82: 357–362.
  12. The National Heart, Lung, and Blood Institute (NHLBI) (5 October 2011). "How To Prevent and Control Coronary Heart Disease Risk Factors – NHLBI, NIH". Retrieved 5 October 2011.
  13. Estruch, Ramón et al (February 25, 2013). "Primary Prevention of Cardiovascular Disease with a Mediterranean Diet". New England Journal of Medicine. doi:10.1056/NEJMoa1200303. Retrieved February 25, 2013.
  14. Nordmann, AJ; Suter-Zimmermann, K; Bucher, HC; Shai, I; Tuttle, KR; Estruch, R; Briel, M (2011 Sep). "Meta-analysis comparing Mediterranean to low-fat diets for modification of cardiovascular risk factors.". The American Journal of Medicine 124 (9): 841–51.e2.
  15. Sacks FM, Svetkey LP, Vollmer WM, et al. (January 2001). "Effects on blood pressure of reduced dietary sodium and the Dietary Approaches to Stop Hypertension (DASH) diet. DASH-Sodium Collaborative Research Group". N. Engl. J. Med. 344 (1): 3–10.
  16. Willett, WC (2012 Jul). "Dietary fats and coronary heart disease.". Journal of internal medicine 272 (1): 13–24
  17. Siri-Tarino, PW; Sun Q, Hu FB, Krauss RM (March 2010). "Meta-analysis of prospective cohort studies evaluating the association of saturated fat with cardiovascular disease.". The American Journal of Clinical Nutrition 91 (3): 535–46.
  18. Hooper, L; Summerbell, CD; Thompson, R; Sills, D; Roberts, FG; Moore, HJ; Davey Smith, G (2012 May 16). "Reduced or modified dietary fat for preventing cardiovascular disease.". Cochrane database of systematic reviews (Online) 5: CD002137.
  19. Ramsden, CE; Zamora, D; Leelarthaepin, B; Majchrzak-Hong, SF; Faurot, KR; Suchindran, CM; Ringel, A; Davis, JM; Hibbeln, JR (2013 Feb 4). "Use of dietary linoleic acid for secondary prevention of coronary heart disease and death: evaluation of recovered data from the Sydney Diet Heart Study and updated meta-analysis.". BMJ (Clinical research ed.) 346: e8707.
  20. Taylor, RS; Ashton, KE; Moxham, T; Hooper, L; Ebrahim, S (2011 Jul 6). "Reduced dietary salt for the prevention of cardiovascular disease.". Cochrane database of systematic reviews (Online) (7): CD009217
  21. Bochud, M; Marques-Vidal, P; Burnier, M; Paccaud, F (2012). "Dietary Salt Intake and Cardiovascular Disease: Summarizing the Evidence". Public Health Reviews 33: 530–552.
  22. Myung, SK; Ju, W; Cho, B; Oh, SW; Park, SM; Koo, BK; Park, BJ; for the Korean Meta-Analysis (KORMA) Study, Group (2013 Jan 18). "Efficacy of vitamin and antioxidant supplements in prevention of cardiovascular disease: systematic review and meta-analysis of randomised controlled trials.". BMJ (Clinical research ed.) 346: f10.
  23. Lavigne, PM; Karas, RH (2013 Jan 29). "The current state of niacin in cardiovascular disease prevention: a systematic review and meta-regression.". Journal of the American College of Cardiology 61 (4): 440–6.
  24. Jee SH, Miller ER III, Guallar E et al. (2002). "The effect of magnesium supplementation on blood pressure: a meta-analysis of randomized clinical trials". Am J Hypertens 15 (8): 691–696.
  25. Massy ZA, Drüeke TB (2012). "Magnesium and outcomes in patients with chronic kidney disease: focus on vascular calcification, atherosclerosis, and survival". Clin Kidney J 5 (Suppl 1): i52–i61.
  26. Gutierrez, J; Ramirez, G; Rundek, T; Sacco, RL (2012 Jun 25). "Statin Therapy in the Prevention of Recurrent Cardiovascular Events: A Sex-Based Meta-analysisStatin Therapy to Prevent Recurrent CV Events.". Archives of Internal Medicine 172 (12): 909–19.
  27. Taylor, F; Huffman, MD; Macedo, AF; Moore, TH; Burke, M; Davey Smith, G; Ward, K; Ebrahim, S (2013 Jan 31). "Statins for the primary prevention of cardiovascular disease.". Cochrane database of systematic reviews (Online) 1: CD004816.
  28. Morris J. N., Crawford Margaret D. (1958). "Coronary Heart Disease and Physical Activity of Work". British Medical Journal 2 (5111): 1485–1496.
  29. Karakas M, Koenig W (December 2009). "CRP in cardiovascular disease". Herz 34 (8): 607–13.
  30. Venuraju SM, Yerramasu A, Corder R, Lahiri A (May 2010). "Osteoprotegerin as a predictor of coronary artery disease and cardiovascular mortality and morbidity". J. Am. Coll. Cardiol. 55 (19): 2049–61.
  31. Dominguez-Rodriguez, Alberto (January 2012). "Melatonin and Cardiovascular Disease: Myth or Reality?". Rev Esp Cardiol 65: 215–218.