Uhta

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; linnaringkonna kohta vaata artiklit Uhta linnaringkond

Uhta

vene Ухта
komi Уква

Coat of Arms of Ukhta (Komia) (1979).png
Uhta vapp
Elanikke: 99 600 (2010)

Koordinaadid: 63° 34′ N, 53° 42′ E63.56666666666753.7koordinaadid: 63° 34′ N, 53° 42′ E
Uhta (Venemaa)
Red pog.svg
Uhta 1950ndatel

Uhta on linn Venemaal Komi Vabariigis, Uhta linnaringkonna keskus. Asub Uhta jõe ääres.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuni 19. sajandini tegelesid piirkonna elanikud peamiselt karjakasvatuse ja jahipidamisega.

Naftat leiti piirkonnast juba 15. sajandil. Uhta jõe ja tema lisajõgede kallastel hakati vähesel määral naftat tootma juba 1520. aastatel.

1745 uuris piirkonad geoloog Tšerepanov, kes püüdis leida piirkonna peamist naftasoont. Nähtavasti tema tööde põhjal asutas Arhangelski geoloog Prjadunov piirkonda esimese naftatootmisettevõtte, mis kiirelt vahetas kaks korda omanikku. Ettevõtte aastane naftatoodang kõikus 0,1 tonnist 1749 0,86 tonnini 1758, erandiks 1767. aasta, mil toodeti 3,6 tonni naftat.

1868 hakati rajama puurauke. Aastail 18721873 ulatus puurauk juba 52,9 m sügavusele. Peamiselt kasutati naftat Petšora jõel ja Põhja-Jäämerel sõitvate laevade kütusena, kuid näidiseid saadeti kaubandus-tööstusnäitustele, muuseumidesse ja ülikoolidesse. 1907 hakkasid piirkonnas naftat puurima ka teised ettevõtjad ja asutati naftatöötlusettevõtted.

1918 kogu naftatööstus natsionaliseeriti.

Uhta asula rajasid 21. augustil 1929 OGPU poolt välja saadetud: poliitilised, kriminaal- ja pisikurjategijad, kulakud, väljasaadetud, nende valvurid ja vabatahtlikud. Esimeses ekspeditsioonis oli 125 inimest, juba samal aastal järgnesid uued sunnitööliste rühmad. Kehtestati 12-tunnine tööpäev ilma puhkepäevadeta. Ametlikes dokumentides nimetati seda laagrit OGPU ekspeditsiooni baasiks. Samal aastal rajati esimesed puuraugud ja järgmisel aastal algas nafta suuremahuline tootmine.

Hakati rajama 260 km pikkust maanteed Ust-Võm–Uhta, samuti raudteed KotlasVorkuta. 1932 valmisid elektrijaam ja kool. 1936. aastaks oli asulas juba tehnikum, klubi-teater (näitlejateks olid vangid), park vabaõhulavaga, kaubamaja, staadion, söökla, võõrastemaja, veevarustus, kanalisatsioon ja raadiovõrk. Alates 1931. aastast anti laagris välja ajalehti, aga 1937. aasta lõpul suleti kõik 6 ajalehte ja 1 ajakiri, mida laagris välja anti.

27. oktoobril 1936 algas näljastreik, mis kestis 132 päeva ning millega nõuti 8-tunnist tööpäeva, normaalset toitlustamist ja poliitvangude eraldamist kriminaalkurjategijatest. Võimud vastasid karmide repressioonidega: kuni 1938. aastani lasti laagrites maha 1865 inimest.

26. oktoobril 1938 pidid laagrivõimud asula juhtimise üle andma tsiviiladministratsioonile.

Linnaõiguste saamiseni 1943. aastal oli asula nimi Tšibju.

Suured nafta- ja gaasimaardlad asuvad linnast lõunas.

Uhta on suur tööstuslinn, peamised tööstusharud on nafta-, puidu- ja metallitööstus.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uhta elanikest on komisid alla 1 protsendi.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]