Trisong Detsen

Allikas: Vikipeedia


Trisong Detsen (tiibeti Khri-srong lde-btsan) oli üks kolmest kuulsast Dharma kuningast, kes tõid VII sajandil budismi Tiibetisse. Trisong Detseni peetakse bodhisattva Mandžušrī kehastuseks. Trisong Detsen sai võimule samuti umbes 13-aastasena ja ta oli kuulsa Tiibeti kuninga Songtsen Gampo pojapoeg.

Ta oli Samje kloostri asutamise idee autoriks. Tema kutsel saabusid Tiibetisse Padmasambhava, Šãntaraksita, Vimalamitra ja Vairotshana.

Tegevus budismi edendamisel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Detsen oli budismiga seotud juba nooruses, kuna tema ema oli Hiina printsess. Ta tegeles maagia ja loitsimisega, et vähendada Samarkandi printsessi mõju. Tiibetis olid selgelt välja kujunenud budismi pooldajate ja vastaste parteid. Trisong Detseni valikut budismi kasuks mõjutasid siinkohal suuresti lapsepõlvekaaslased. Budismivastaseid Trisong Detseni valitsuses juhtis minister Trompakhye. Tema käsul kiusati taga Hiinast ja Indiast saabunud budausu munki, takistati neid budismi propageerimisel ja tekstide tõlkimisel. Budismivastaseks ideoloogiaks oli bön, kohalik usund. Vanausulised kartsid kaotada oma privileege, samuti poliitilist staatust.

Legendi kohaselt saadeti üks Detseni lapsepõlvesõber Indiasse, et tuua kohale suur budismi õpetlane. Budismivastane minister Trompakhye kõrvaldati valitsusest ja maeti elusalt. Indiast saabus Tiibetisse õpetlane ja tanrist Šãntaraksita. Šãntaraksita oli lähedane sugulane valitsejaga (seos Bengaalias valitseva Pãla dünastiaga (8-12s, elas Gopãla ja Dharmapãla ajal (8s)). Šãntaraksita oli üks kuulsatest kloostriülematest ehk eestseisjatest Indias, kuulub yogãcãra koolkonda, svãtantra (Svatantrika) pooldajate hulka. Tema sanskritikeelsed teosed pole kahjuks säilinud, need on alles vaid tiibetikeelsete tõlgetena. Algul oli Trisong Detsen Šãntaraksita suhtes kahtleval seisukohal, kuigi Šãntaraksita oli suure loogiku ja filosoofina tuntud.

Trisong Detseni ajal tekkis vastuolu India ja Hiina budistide vahel. 792. aastal toimus kuulus Samje dispuut, kus India budismi esindas Kamalãšila, Hiina poolt He-shang, Samje dispuudi tekst on säilinud hilisemates allikates. Peale argumentide esitamist pidi Trisong Detsen otsustama, kumb budismi koolkondadest Tiibetisse jääb. Tiibet sõdis Hiinaga Kesk-Aasia pärast, Hiina budism oleks Samje kloostri dispuudi ajal ka poliitiliselt ebakorrektne valik olnud. Trisong Detsen otsustas seega India budismi kasuks. Hiina Chani pooldajad saadeti Tiibetist välja.

Detsen oli Samje kloostri rajamise idee autoriks. Klooster ehitati Trisong Detseni sünnipaiga lähedale. Esimese budistliku kloostri rajamisel võeti eeskujuks analoogne õppeasutus Odantapuri Indias. See oli kuningas Trisong Detseni isiklik soov, tänu sellisele lähenemisele sai kuningas endale koha budistlikus panteonis. Samje ehitati üles 12 aasta jooksul. Kogu kloostrikompleks sai tugevalt kannatada Hiina kultuurirevolutsiooni aegadel, kuid on nüüdseks taastatud esialgsel kujul.

Trisong Detseni ajal oli Samje klooster Tiibetis teaduslik keskus: kool, tõlkekolleegium, kloostrile tekkis hiiglaslik raamatukogu. Tehti esimesed budistlike tekstide tiibetikeelsed tõlked. Loodi detailne tiibeti - sanskriti - sanskriti - tiibeti sõnaraamat, et hõlbustada tõlketegevust. Süstematiseeriti detailselt teadustöö nyingma koolkonnas. Trisong Detsen seadustas kloostri ülalpidamise ümbritsevate majapidamiste poolt, dokument neist aegadest on säilinud. Seadusega on juba sel ajal täpselt fikseeritud, kui palju ja mida keegi peab saama ja kes kui palju andma. Peale Padmasambhava lahkumist ja Šãntaraksita surma hakkas Samje kloostrit juhtima aadlisoost hiinlasest munk Salnang. Tema kloostriülemaks nimetamine tekitas suuri Samjes vastuolusid. Tekkis oht, et riiki juhib ühe aadlipartei esindaja, kloostrit teise oma, millest tekivad sisemised lõhed ja intriigid. Salnang võeti kohalt maha ning kloostrieeskirjadega määrati ära, et kloostriülem ei tohi olla aadlisoost.

Sõjaline tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Trisong Detsen taastas Tiibeti sõjalise võimsuse. Ta ehitas üles heal tasemel sõjaväe ja oli osav vallutaja, tungides Indiasse, Bengaaliasse. Samuti alustas ta sõjategevus Kesk-Aasias Tangi dünastia aegse Hiina vastu, saates 763. aastal Hiina piirile 200 000 mehest koosneva armee. Sõjakäik oli edukas ning samal aastal vallutas Tiibet Hiina pealinna Chang Ani, sundides Hiina keisri pealinnast põgenema. 783. aastal sõlmisid Tiibet ja Hiina rahulepingu, mille järgi sai Tiibet endale kõik Kokonori piirkonda kuuluvad maa-alad. Selleks ajaks oli Tangi dünastia hakanud juba Anshi ülestõusu tõttu alla käima.[1]

Trisong Detsen alustas jõuliselt, kuid kaotas valitsusaja lõpul enamuse Siiditee oaasidest. Tema ajal sõlmiti koostööleping Araabia kalifaadiga (sõlmitud ~810), mille alusel moslemid ja tiibetlased sõdisid koos Tangi dünastia vastu.

Trisong Detseni järeltulijad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mune Tsempo ja Tride Songtsen (Sonaleg) olid Trisong Detseni pojad. Mune Tsempo mõrvati Detseni eluajal. Sonalegil olid tihedad sidemed Samje kloostriga: kõik tema 5 poega olid seal mungad. Oli enda valitsemise ajal budismimeelne ja seda pooldav kuningas. Mune Tsempo üritas aadlike maid riigistada, kuid see katse kukkus läbi.

Järgmises elus sünnib Trisong Detsen siia ilma nime all Nyang Ral Nyima Özer (1124-1192), keda loetakse esimeseks viiest kuulsast tertoni-st.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]