Bön

Allikas: Vikipeedia
Osa böni elurattast

Bön (ka: böön; tiibeti keeles bon) oli algselt Tiibeti valitsev usund enne budismi tulekut 8. sajandil.

Bön sisaldas šamanistlikke ja animistlikke kujutlusi. Selle preestrid olid bönpod.

Sõna bon tähendab böni järgijatel 'tõde', 'tõelus' ja 'tõeline õpetus', umbes nagu Tiibeti budismis sõna chos 'seadmus'.

Budism ja bön on Tiibetis teineteist tugevasti mõjutanud. Bönist võttis Tiibeti budism šamanismi elemente, budism omakorda kujundas böni filosoofia ümber, nii et erinevused on nüüdseks peamiselt terminoloogilised ja ikonograafilised. Ometi on bön – hoolimata budismi privilegeeritud seisundist tiigiusundina viimastel sajanditel – säilinud ning 1977 tunnustas Tiibeti eksiilvalitsus seda ametlikult vaimse koolkonnana.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuni 7. sajandini oli bön levinud eelkõige Kangrinboqê mäge ümbritsevas Zhang Zhungis Tiibeti lääneosas.

Zhang Zhungi kuningate dünastia lõppes 8. sajandil, kui maa vallitas Kesk-Tiibeti kuningas Trisong Detsen ning Zhang Zhungi kuningas Ligmincha (Ligmirya) suri.

Kui 9. sajandil juurdus budism, tõrjuti bön tagasihoidlikule kohale (näiteks jäid böni preestrid kõrvale kuningate matusetseremooniatelt). Kuningas Langdarma (valitses 836-842) aga vaenas kuningas Trisong Detseni ajast saadik üha mõjukamaks muutunud budismi ning edendas böni. Pärast tema mõrvamist taandus bön tiibeti kultuuriruumi ida- ja läänepiirkondadesse. On võimalik, et tollel religioossete segaduste ja tagakiusamiste ajal sai alguse tantristlike õpetuste vahetus ningma koolkonna ning böni vahel.


Böni terminid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • (phya gshen theg pa)ennustuste sõiduk
  • (snang gshen theg pa)Eksortsismi sõiduk
  • (phrul gshen theg pa)kohustuste sõiduk
  • (srid gshen theg pa)Bardo ehk seisundite söiduk