Liiklusõnnetus

Allikas: Vikipeedia
Liiklusõnnetuste teemaline sotsiaalgrafiti Tartu Vabadussilla all, 2011.
Külgkokkupõrge
Laupkokkupõrge

Liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju.[1]

Liiklusõnnetuste liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimkannatanutega õnnetused võib liigitada kolme suuremasse rühma: sõidukite otsasõidud jalakäijatele, ühesõidukiõnnetused (sõidukite teelt väljasõidud) ja liikuvate sõidukite omavahelised kokkupõrked (laupkokkupõrge)[2]. Muud liiklusõnnetused on sõidukite otsasõidud loomadele ja seisvatele sõidukitele ning need moodustavad õnnetuste koguhulgast ligikaudu 7.3%.[3]

Põhjused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liiklusõnnetuste põhjused on tegurid, mis põhjustavad liiklusõnnetuse toimumise. Nendeks võivad olla inimfaktorid, ilmastikunähtused, tehnilised vead.

Inimfaktorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimfaktorite alla kuuluvad kõik tegurid, mis on seotud autojuhtidega ning kõigi teiste isikutega, kes teel liiklevad või liiguvad. Näiteks autojuhi käitumine sõiduteel, silmanägemine ja kõrvakuulmine, reaktsioonikiirus ja otsustusvõimekus. 1995. aasta uurimus, mis põhines USA ja Briti õnnetuste statistikal, näitas, et juhtide eksimus, joove või muud inimfaktorid põhjustasid ligikaudu 93% kõigist õnnetustest.[4]

Liikluseeskirja rikkumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liiklusreeglite eiramine on otsene liikluseeskirja rikkumine, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse ning halvemal juhul kaasnevad sellega ka inimohvrid. Liiklusseaduse järgimine on kõigile kohustuslik, sest liiklejad eeldavad üksteiselt teatud situatsioonis harjumuspärast käitumist ja kui kellegi tegevus erineb tavapärasest, siis ei osata vastu võtta õigeid otsuseid ning võib tekkida ohtlik olukord kõigile liiklejatele. Kõige ohtlikumad liiklusreeglite eiramised on liigne kiirus, eesõigusreeglitest mitte kinnipidamine (foorituled ja eesõigusmärgid, parema käe reegel), vale paiknemine teel, valed manöövrid, valgustusseadmete väärkasutamine (täistuledega pimestamine) ja vähekaitstud liiklejate, nagu jalgratturid ja jalakäijad ohustamine.[2]

Alkohol[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alkoholi mõju all sõiduki juhtimine suurendab liiklusõnnetuste toimumise tõenäosust. Joobes juht ei hinda liiklusolukorda objektiivselt, võib teha ohtlikke ning läbimõtlemata manöövreid. Tema reaktsioonivõime on palju aeglasem kui kainel inimesel.[5] 2012. aastal on Eestis joobes juhtide tekitatud liiklusõnnetuste osakaal kõikidest õnnetustest 12,3%.[3]

Kogemus ja vanus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõidukogemus on inimese praktiliste kogemustega omandatud võime turvaliselt liigelda ning lahendada keerukaid liiklusolukordi. Vähem on sõidukogemust noortel juhtidel, kes kipuvad tegema ohtlikke manöövreid ning ületama kiirust, et saada adrenaliinisüst. Sõidu pikkust ja kestust arvestades on noorte autojuhtide õnnetuste arv 5–7 korda suurem kui keskealistel juhtidel. Järelikult on vanus olulisem tegur kui kogemus [6]. Raskeid liiklusõnnetusi põhjustavad peamiselt noored juhid, kes on oma vähestest kogemustest hoolimata riskialtimad ning käituvad liikluses ettearvamatult, oskamata liiklusolukordi objektiivselt hinnata. Nad ületavad sageli piirkiirust ning sooritavad möödasõite selleks mitte ettenähtud kohas. Samuti istub järjest rohkem juhtimisõiguseta noori autorooli. Lõuna prefektuuri andmetel põhjustavad 40% raskete tagajärgedega liiklusõnnetustest ning 38% kõigist joobes juhi süül toime pandud õnnetustest Lõuna-Eestis just noored juhid (16–30 a).[7]

Väsimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väsimus võib suurendada liiklusõnnetuse toimumise tõenäosust. Pidevalt sundasendis istuvat ja üleväsinud inimest võib sõidu ajal ootamatult tabada infarkt, mille tulemusena kaotab juht kontrolli sõiduki üle täielikult. Erinevad küsitlused on näidanud, et ligikaudu 15% juhtidest istuvad regulaarselt autorooli isegi siis, kui tunnevad end väsinuna ja on öösel magamata.[8] Selle tulemusena väheneb juhi reaktsioonivõime ja tähelepanelikkus. Ta võib kaluda vastassuunavööndisse või sõita teelt välja. Ühel hetkel võib juht roolis täielikult magama jääda ja sellisel juhul väljub sõiduk täiesti kontrolli alt. Kutselised juhid peavad järgima töö- ja puhkeaja seadust, mida kontrollitakse sõidumeerikuga [9][10]. Seaduse rikkumine on karistatav rahatrahviga. Sõidumeeriku eesmärk on tagada pikamaajuhtidele piisavalt puhkeaega, et vältida autoroolis uinumist ja väsimust, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse.

Ravimite kõrvalmõjud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõned ravimid võivad põhjustada unisust ja uimasust. Seetõttu tuleb enne sõitu alati veenduda, et võetud preparaadid ei avalda mõju mootorsõiduki juhtimisele. Selleks on pakendites olemas infolehed, kus on vajalik info kirjas.[11]

Juhi psüühiline olek[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juhi emotsionaalne seisund nagu kurbus, närvilisus, viha ja ärevus võivad oluliselt mõjutada liikluskäitumist. Need emotsioonid võivad juhi tähelepanu mujale suunata, mille tõttu ta ei suuda liiklusolukorda objektiivselt hinnata ja võib ettearvamatult käituda, näiteks ületada kiirust, teha ohtlikke manöövreid ja rikkuda liikluseeskirja [12].

Ilmastikuolud ja nähtavus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ilmastikuolude hulka kuuluvad näiteks vihm, udu, lumi, rahe. Udu ja sademete tõttu väheneb oluliselt teenähtavus. Juhil on raske aru saada, kust lõpeb tema sõidurada ning keeruline on hoida sõidukit oma rajal. Lisaks suureneb metsloomadega kokkupõrkeoht.[13] Liiklemisel päevavalguses ja ööpimeduses on samuti palju erinevusi. Sõiduki tuled ei pruugi tagada piisavat valgustust öisel sõiduteel ning vastutulevate sõidukite tuled pimestavad juhti, vähendades silma reageerimisvõimet.

Kiirus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõidukiirus mõjutab oluliselt liiklusohutust, sest see suurendab õnnetusse sattumise tõenäosust. Suurema kiiruse juures on inimesel raskem õigeaegselt reageerida ning õnnetusi ära hoida. Kiiruse suurenemisel kasvab ka pidurdusteekonna pikkus. Suuremad kiirused suurendavad saadud vigastuste raskusastet. Mida suurem on kiirus, seda tõsisemad on vigastused, sest kokkupõrkel vabaneb suurem energiahulk. Õnnetuse raskusaste sõltub ka kokkupõrganud sõidukite massist. [14] On tõestatud, et kiiruse muutumise ja liiklusõnnetuste vahel kehtib järgmine seos: liiklusõnnetuste arv langeb, kui väheneb kiirus ning vastupidi.[15] Selleks, et liiklus oleks võimalikult ohutu, on sõiduteedele määratud kiirusepiirangud, mida iga autojuht peaks järgima.

Ennetamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ennetamine on valik tegevusi, mille eesmärk on, et liiklus oleks ohutum ning et tulevikus toimuvad õnnetused ei oleks fataalsed. 2012. aastal hukkus Eestis liiklusõnnetustes 87 inimest. Varasematel aastatel on hukkunute hulk olnud veelgi suurem. 2006. aastal koguni 204.[7] Selline liiklusõnnetuste statistika suurendab riigi kulutusi liiklusõnnetuste ennetamisele. Viiakse läbi mitmesuguseid ohutusalaseid koolitusi. 2011. aastal muutus kohustuslikuks pimedasõidukoolituse läbimine juhtimisõigust omandavatele juhtidele. Pidevalt täiustatakse liiklusjärelevalvet ning rikkujate karistused muutuvad karmimaks. Juhil on keelatud sõidu ajal rääkida mobiiltelefoniga, kuna see hajutab tähelepanu ning vähendab reaktsioonivõimet, mis võib tingida ohtliku liiklusolukorra või koguni liiklusõnnetuse. Kehtestatakse kiirusepiiranguid, mille määra pidevalt alandatakse, kuna õnnetuste hulk on endiselt suur. Korraldatakse massimeedia kampaaniaid joobes sõidukijuhtimise vastu.

Autode turvalisus ja tehnoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selleks, et vähendada inimohvrite arvu ja vigastusi õnnetustes, on autotootjad pidevalt täiustanud sõidukeid turvameetmetega, nagu turvavööd, turvapadjad ja ABS-pidurid. Turvavööd hoiavad ära inimese väljapaiskumise sõidukist, kui on toimunud kokkupõrge. Samuti vähendab see tõenäosust, et inimene inertsi mõjul kehaosa kuhugi ära lööb. Eelkõige hoitakse sellega ära peatraumad. Turvapadjad on mõeldud löökide pehmendamiseks, et ei tekiks eluohtlikke traumasid. Uurimused on näidanud, et turvapadjad on vähendanud surmade arvu laupkokkupõrgetel suremust 25% võrra; turvavöö kasutamine 75% võrra ja mõlema kasutamine samaaegselt 80% võrra.[7]

ABS-pidurid väldivad rataste seiskumise järsul pidurdamisel ja libedal teel. Selle tulemusel säilib sõiduki juhitavus. Ohu tundmisel vajutab juht automaatselt pidurile ning rattad võivad seiskuda, mille tulemusena ei ole võimalik autot enam roolist juhtida ja liiklusõnnetust vältida.

Autotootjad töötavad aktiivselt välja ka automaatseid seadmeid, mis analüüsivad sõidukite ees toimuvat ning vajadusel pidurdavad automaatselt hoo maha, et ei toimuks kokkupõrget jalakäija, jalgratturi või sõidukiga. Autotootja Volvo on oma uuematele mudelitele paigaldanud sellise seadme, mille nimeks on City Safety.[16] Sõidukite turvalisus sõltub oluliselt ka hooldusest. Regulaarselt tuleb hooldada pidureid, vedrustust ja veenduda, et rehvid on kvaliteetsed ning mustrijääk piisav.

Liiklusõnnetuste statistika Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis on 2012. aasta seisuga 602 133 sõiduautot, 4311 bussi ning 88 045 veokit.[7]

Sõidukite liigid ja arv Eestis
Autod Bussid Veokid
602 133 4311 88 045

2012. aastal toimus Eestis 1381 liiklusõnnetust. Nendes hukkus 87 inimest, kellest 30 olid jalakäijad. Vigastada sai 1706 inimest. Alkoholijoobes mootorsõidukijuhtide tõttu toimus kokku 170 liiklusõnnetust, milles hukkus kaheksa ja sai vigastada 231 inimest. 2011. aastal kogunes õnnetusi 1876, hukkunuid oli 101 ja vigastatuid 1876.[7]

Liikluskindlustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liikluskindlustus on kohustuslik igale liikluses osalevale sõidukile. See korvab teistele sõidukitele tekitatud kahju. 2012. aastal oli liiklusõnnetuste kahjukindlustus 4,17 miljonit eurot. Aasta varem oli kahjukindlustuse summa 4,48 miljonit eurot. Lisaks suurtele summadele kulub kahju kannatanud auto remontimiseks palju aega ning paljudel isikutel on sõidukit vaja iga päev.[17]

Kahjukindlustus (EUR)
2011. aastal 2012. aastal
4 482 9100 4 017 2100

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Politsei- ja Piirivalveamet 24.09.2013
  2. 2,0 2,1 Toivo Õnneleid "Riskid liikluses ning liiklusõnnetuste toimumise põhjused"
  3. 3,0 3,1 Maanteeameti aastaraamat 2013
  4. Harry Lum & Jerry A. Reagan (Winter 1995). "Interactive Highway Safety Design Model: Accident Predictive Module". Public Roads Magazine. 
  5. Joobes juhtimine 24.09. 2013
  6. Rumvolt, H. (2004). "Ohutu sõidu juhised"
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 Maanteeamet 24.09.2013
  8. Liiklusvigastuste uurimiskeskus, The Traffic Injury Research Foundation, 24.09.2013
  9. Töö- ja puhkeaja seadus, , 25.09.2013
  10. Sõidumeerik,25.09.2013
  11. Ravimid ja liiklusohutus 24.09.2013
  12. Noorte juhtide liikluskäitumise tegurid, "Influences on youthful driving behavior and their potential for guiding interventions to reduce crashes"
  13. Ilmastiku mõju liiklusohutusele
  14. Kiiruse mõju liiklusõnnetuse raskusastmele 25.09.2013
  15. Kiiruse mõju liiklusõnnetuste toimumissagedusele "The effects of drivers’ speed on the frequency of road accidents"
  16. Volvo City Safety 24.09.2013
  17. Statistikaamet, 2012