TOS-1 Buratino
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
|
TOS-1 Buratino
|
|
|---|---|
| Pikkus | 9,5 m |
| Laius | 3,6 m |
| Kõrgus | 2,22 m |
| Kaal | 46 t |
| Kiirus | maastikul km/h |
| Käiguvaru | maanteel km |
| Suurtükk | 30X 220 mm raketiheitja |
| Kuulipildujad | |
| Soomus | mm |
| Mootor | |
| Mootori võimsus | 840 hj |
| Meeskond | 3 inimest |
TOS-1 Buratino (Vene keeles: TOC: тяжёлая огнемётная система ehk raske leegiheitja süsteem) on kolmekümne toruline 220 mm mitmelasuline raketiheitja (MLRS), mis töötati välja Nõukogude liidus ja põhineb tankil T-72. TOS-1 loodi elavjõu hävitamiseks kindlustatud positsioonidel, avatud maastikul, kergelt soomustatud sõidukites ja veokites. TOS-1 kasutati esmakordselt lahingus Panjshēri orus Nõukogude-Afganistani sõjas.
Tänu raketiheitja suurele "ninale" on masin saanud hüüdnime Buratino.
Sisukord |
Ajalugu [muuda]
Idee luua raske MLRS lühidistantside jaoks tekkis 1970. aastatel. Süsteem, mis koosnes lahingmasinast, rakettidest ja laskemoona veokist töötati välja 1980. aastate alguses Omskis KBTM-i poolt. Projekti hoiti pikka aega saladuses. Esmakordselt kasutatti TOS-1-e Panjshēri orus Nõukogude-Afganistani sõjas.[1] [2]
Laskemoon [muuda]
TOS-1 raketid on 220 mm ja kasutavad termobaarilist või süütelõhkepead. Lõhkepea sisaldab süttiva vedelikuga ja vedeliku sees on tõenäoliselt pulbriline tetraniit. Plahvatusel vedelik aurustub ja moodustab aerosooli pilve, mis siis õhuhapnikuga seguneb. Järgnev plahvatus tekitab kõrge temperatuuriga tulepilve ja ülerõhu. Üks salvetäis rakette hävitab kõik maaalal 200 X 400 meetrit.[1]
Kasutamine [muuda]
TOS-1 on mõeldud elavjõu, tehnika ja ehitiste, sealhulgas kindlustuste, vastu kasutamiseks. Need relvasüsteemid on koondatud eraldi leegiheitja pataljonidesse ja kuuluvad keemiaüksuste alla.[1] Kuna raketiheitja on massiivne ja masin peab paiknema vastasele suhteliselt lähedal (laskekaugus on suhteliselt lühike 400/600 – 5000 meetrit, teistel allikatel kuni 3500 meetrit)[1], siis otsustati baasmasinana kasutada T-72-e. Laskemoonaveok ehitati taktikalise veoauto baasil ja on varustati kraanaga raketiheitja peale ja maha laadimiseks.
TOS-1-e kasutati Nõukogude-Afganistani sõjas ja Teises Tšetšenia sõjas. Tšetšenia esnidajad teatasid 1999. aasta detsembris, et Vene sõjavägi kasutas Groznõi ründamisel tundmatut tüüpi keemiarelva, mille plahvatused tekitasid tavatud kollased leegid. Tšetšenide sõnul sai 30 inimest surma ja 200 erinevaid põletushaavu. 9. detsembril teatas USA, et on teadlik raportitest, kuid ei kinnitanud vastavaid teateid.[1][2]
Kindralkolonel Valeri Manilov teatas 28. detsembril 1999. aastal, et Vene Föderaalväed ei kasuta selliseid relvi Tšetseenia mägedes, kuid tunnistas, et need on Venemaa arsenalis olemas. Samas ta ei väitnud, et selliseid relvi ei ole Groznõis kasutatud.[1][2]
Viited [muuda]
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: TOS-1 Buratino |
