Suur Isamaasõda

Allikas: Vikipeedia
Suure isamaasõja memoriaal Moskva Kremlis (2005)

Suureks isamaasõjaks (vene keeles Великая Отечественная война) nimetatakse Venemaal ja teistes endise NSV Liidu liiduvabariikides (v.a Balti riigid, Gruusia ja Ukraina) teise maailmasõja raames Saksamaa, selle Euroopa-liitlaste ja NSV Liidu vahel peetud sõda. Väljaspool Nõukogude võimu all olnud maa-ala seda terminit üldiselt ei kasutata (vt Idarinne). NSV Liidu ja Venemaa käsitluse järgi toimus suur isamaasõda 22. juunist 1941 kuni 9. maini 1945.[viide?]

See mõiste erineb teise maailmasõja mõistest, sest peetakse silmas üksnes sõda Saksamaa ja selle Euroopa-liitlaste ning NSV Liidu vahel. Sõda Jaapaniga, sealhulgas Mandžuuria operatsioon 1945. aasta augustis ja sõda läänerindel suure isamaasõja hulka ei kuulu. Samuti ei arvata selle alla NSV Liidu 1939. aasta kallaletunge Poola ja Soome vastu (Talvesõda) ega Baltimaade, Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina okupeerimist ja annekteerimist 1940. aastal.

Termin tuli kasutusele Jossif Stalini 6. juuli 1941 raadiokõnest Nõukogude rahvale. Enne seda tähistas termin "isamaasõda" (vene keeles Отечественная война) Venemaal 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda, mida seal nüüd nimetatakse "1812. aasta isamaasõjaks".

Nõukogude historiograafias esitati suurt isamaasõda tavaliselt võitlusena kahe ideoloogia vahel, mis lõppes Nõukogude sotsialismi võiduga fašismi üle, kuigi Saksamaad valitses Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei.

Sõja ajal asutas NSV Liit Isamaasõja ordeni, mida anti kangelastegude eest.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]