Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev)

Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev (resolutsioonis stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev) on alates 2009. aastast Euroopa Liidus 23. augustil tähistatav rahvusvaheline tähtpäev kommunismi ja natsismi ohvrite mälestamiseks.

Algatuse stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäeva üle-euroopaliseks tähistamiseks tegi Euroopa Parlament.[1] 21. mail 2009 kiitis Eesti valitsus heaks eelnõu, mis muudab 23. augusti stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäevaks.[2] Pühade ja tähtpäevade seaduses on ta siiski kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev.[3]

Daatum valiti kuupäeva järgi, mil Moskvas allkirjastati 1939 aastal.[4] Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salaprotokollide kohaselt jäid Balti riigid Nõukogude Liidu mõjusfääri. Pakti sõlmimine lõi aluse iseseisvate riikide annekteerimiseks ja okupeerimiseks ning käivitas sündmuste ahela, mille käigus pandi laias ulatuses toime stalinismi ja natsismi kuritegusid.

Päeva tähistamise otsuse tegi Euroopa Parlament 2. aprillil 2009. Otsuse poolt oli 533 saadikut (44 oli vastu ja 33 erapooletud).

Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev on sätestatud ÜRO Peaassambleel 2009. aasta 26. märtsil vastu võetud resolutsiooniga.

Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäeva ajaloost[muuda | redigeeri lähteteksti]

22.09.2008 - esitas Europarlamendi president Hans-Gert Pöttering kirjaliku deklaratsiooni, milles saadikud teevad ettepaneku kuulutada 23. august üleeuroopaliseks kommunismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestamispäevaks. Deklaratsiooni algatasid Eestist valitud sotsiaaldemokraat Marianne Mikko, Euroopa Rahvapartei saadikugruppi kuuluv britt Christopher Beazley, lätlanna Inese Vaidere fraktsioonist Liit Rahvusriikide Euroopa Eest, sotsiaaldemokraadist ungarlanna Zita Gurmai ja sakslane Alexander Alvaro Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonist.

21. mai 2009 - Eesti Vabariigis sai mälestuspäev valitsuse heakskiidu

Lisaks samal teemal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Totalitaarrežiimide, sealhulgas kommunistlike kuritegude uurimise ja laiema teadvustamise on käivitanud ka Euroopa Liidu tegevuses suurimat kaalu omav Euroopa ülemkogu.

ELi liikmesriikide juhid tervitasid 2008 aasta juunis toimunud tippkohtumisel totalitaarrežiimide kuritegude uurimise ja avalikustamise protsessi käivitamist ja kutsusid seda jätkama.

Euroopa Liidus algatatud protsessi tulemusel võivad ELi sise- ja justiitsministrid tulevikus langetada otsuse, mille alusel saaks karistada ka kommunistlike totalitaarrežiimide kuritegude eitajaid ja õigustajaid.

Venemaa on kommunismi kuritegude uurimise korduvalt hukka mõistnud. Nii avaldas septembri alguses "mõningate riikide" sellesuunalise tegevuse üle kahetsust Venemaa suursaadik Euroopa Liidu juures Vladimir Tšižov, kes Brüsselis Venemaa välispoliitikat selgitades hoiatas, et selline aktiivsus rikub ELi suhteid Venemaaga.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Taustamaterjalid: Balti keti 20. aastapäeva tähistamine, Vabariigi Valitsus, 2. juuli 2009
  2. 23. augustist saab stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäev, Eesti Päevaleht, 21. mai 2009
  3. Pühade ja tähtpäevade seadus, Riigi Teataja, vaadatud 24. august 2013
  4. Homme mälestatakse kommunismi ja natsismi ohvreid, Vabariigi Valitsus, 22. august 2013

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]