Stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev
 |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev on alates 2008. aastast Euroopa Liidus 23. augustil tähistatav tähtpäev stalinismi ja natsismi ohvrite mälestamiseks.
Daatum valiti kuupäeva järgi, mil Moskvas allkirjastati 1939 aastal. Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salaprotokollide kohaselt jäid Balti riigid Nõukogude Liidu mõjusfääri. Pakti sõlmimine lõi aluse iseseisvate riikide annekteerimiseks ja okupeerimiseks ning käivitas sündmuste ahela, mille käigus pandi laias ulatuses toime stalinismi ja natsismi kuritegusid.
Päeva tähistamise otsuse tegi Euroopa Parlament 2. aprillil 2009. Otsuse poolt oli 533 saadikut (44 oli vastu ja 33 erapooletud).
Stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev on sätestatud ÜRO Peaassambleel 2009. aasta 26. märtsil vastu võetud resolutsiooniga.
Stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäeva ajaloost [muuda]
22.09.2008 - esitas Europarlamendi president Hans-Gert Pöttering kirjaliku deklaratsiooni, milles saadikud teevad ettepaneku kuulutada 23. august üleeuroopaliseks stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestamispäevaks. Deklaratsiooni algatasid Eestist valitud sotsiaaldemokraat Marianne Mikko, Euroopa Rahvapartei saadikugruppi kuuluv britt Christopher Beazley, lätlanna Inese Vaidere fraktsioonist Liit Rahvusriikide Euroopa Eest, sotsiaaldemokraadist ungarlanna Zita Gurmai ja sakslane Alexander Alvaro Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonist.
21. mai 2009 - Eesti Vabariigis sai mälestuspäev valitsuse heakskiidu
Lisaks samal teemal [muuda]
Totalitaarrežiimide, sealhulgas kommunistlike kuritegude uurimise ja laiema teadvustamise on käivitanud ka Euroopa Liidu tegevuses suurimat kaalu omav Euroopa ülemkogu.
ELi liikmesriikide juhid tervitasid 2008 aasta juunis toimunud tippkohtumisel totalitaarrežiimide kuritegude uurimise ja avalikustamise protsessi käivitamist ja kutsusid seda jätkama.
Euroopa Liidus algatatud protsessi tulemusel võivad ELi sise- ja justiitsministrid tulevikus langetada otsuse, mille alusel saaks karistada ka kommunistlike totalitaarrežiimide kuritegude eitajaid ja õigustajaid.
Venemaa on kommunismi kuritegude uurimise korduvalt hukka mõistnud. Nii avaldas septembri alguses "mõningate riikide" sellesuunalise tegevuse üle kahetsust Venemaa suursaadik Euroopa Liidu juures Vladimir Tšižov, kes Brüsselis Venemaa välispoliitikat selgitades hoiatas, et selline aktiivsus rikub ELi suhteid Venemaaga.
