Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev)

Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev (paljudes Euroopa riikides tuntud kui stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev), ka musta lindi päev, on Euroopa Liidus 23. augustil tähistatav rahvusvaheline kommunismi ja natsismi ohvrite mälestamise päev.

Algatus stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäeva üle-euroopaliseks tähistamiseks tehti 2008. aastal Euroopa Parlamendis.[1] Lõplik otsus võeti Euroopa Parlamendis vastu 2. aprillil 2009. Otsuse poolt oli 533 saadikut, 44 oli vastu ja 33 erapooletud.

21. mail 2009 kiitis Eesti valitsus heaks seaduseelnõu, mis kuulutas 23. augusti stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäevaks.[2] Pühade ja tähtpäevade seaduses kannab see kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäeva nime.[3]

Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestamise päevaks valiti kuupäev, mil 1939. aastal Moskvas allkirjastati Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salaprotokollidega jagati Ida-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa vahel mõjusfäärideks.[4] Pakt ja selle salaprotokollid lõid aluse iseseisvate riikide, sealhulgas Eesti, Läti ja Leedu, okupeerimiseks ja annekteerimiseks ning käivitas sündmuste ahela, mille käigus pandi suures ulatuses toime stalinismi ja natsismi kuritegusid.

Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev on sätestatud ka ÜRO Peaassambleel 2009. aasta 26. märtsil vastu võetud resolutsiooniga.

Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäeva ajaloost[muuda | redigeeri lähteteksti]

22. septembril 2008 esitas Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pöttering kirjaliku deklaratsiooni, milles saadikud tegid ettepaneku kuulutada 23. august üle-euroopaliseks kommunismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestamise päevaks. Deklaratsiooni algatasid 7. mail 2008 Eestist valitud Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Marianne Mikko, Euroopa Rahvapartei saadikugruppi kuuluv britt Christopher Beazley, lätlanna Inese Vaidere fraktsioonist Liit Rahvusriikide Euroopa Eest, sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige ungarlanna Zita Gurmai ja sakslane Alexander Alvaro Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioonist.

Euroopa Parlamendi deklaratsioon 23. augusti kuulutamise kohta üleeuroopaliseks stalinismi ja natsismi ohvrite mälestamise päevaks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Euroopa Parlament,[5]

– võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni aegumistähtaja mittekohaldamisest sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude suhtes;

– võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 1 (kohustus austada inimõigusi), artiklit 2 (õigus elule), artiklit 3 (piinamise keelamine) ja artiklit 4 (orjuse ja sunniviisilise töö keelamine);

– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni 1481 (2006) totalitaarsete kommunistlike režiimide kuritegude hukkamõistmise vajaduse kohta rahvusvahelisel tasandil;

– võttes arvesse kodukorra artiklit 116,

A. arvestades, et NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23. augustil 1939 sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt jaotas salajaste lisaprotokollidega Euroopa kaheks mõjusfääriks;

B. arvestades, et stalinismi ja natsismi agressioonide raames toime pandud massiküüditamised, mõrvad ja orjastamised kuuluvad sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude hulka;

C. arvestades, et vastavalt rahvusvahelisele õigusele sõjakuriteod ja inimsusevastased kuriteod ei aegu;

D. arvestades, et Nõukogude korra ja okupatsiooni mõju ning tähendus postkommunistlike riikide kodanikele on Euroopas vähe tuntud;

E. arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta otsuse nr 1904/2006/EÜ, millega luuakse ajavahemikuks 2007-2013 programm Kodanike Euroopa, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust(1) artiklis 3 toetatakse meedet "Euroopa mäletab", mille eesmärk on ära hoida natsismi ja stalinismi kuritegude kordumine,

1. teeb ettepaneku kuulutada 23. august üleeuroopaliseks stalinismi ja natsismi ohvrite mälestamise päevaks, et hoida massilise küüditamise ja hävitamise ohvrite mälestust, süvendades ühtlasi demokraatiat ja tugevdades rahu ning stabiilsust meie kontinendil;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev deklaratsioon koos allakirjutanute nimedega liikmesriikide parlamentidele.

Allakirjutanute nimed.

Kommunistlike kuritegude uurimisest ja teadvustamisest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Totalitaarrežiimide (sh kommunistlike) kuritegude uurimise ja laiema teadvustamise on käivitanud ka Euroopa Liidu tegevuses suurimat kaalu omav Euroopa Ülemkogu.

Euroopa Liidu liikmesriikide juhid tervitasid 2008. aasta juunis toimunud tippkohtumisel totalitaarrežiimide kuritegude uurimise ja avalikustamise protsessi käivitamist ja kutsusid seda jätkama.

Euroopa Liidus algatatud protsessi tulemusel võivad Euroopa Liidu sise- ja justiitsministrid tulevikus langetada otsuse, mille alusel saaks karistada ka kommunistlike totalitaarrežiimide kuritegude eitajaid ja õigustajaid.

Venemaa on kommunismi kuritegude uurimise korduvalt hukka mõistnud. Nii avaldas septembri alguses "mõningate riikide" sellesuunalise tegevuse üle kahetsust Venemaa suursaadik Euroopa Liidu juures Vladimir Tšižov, kes Brüsselis Venemaa välispoliitikat selgitades hoiatas, et selline aktiivsus rikub Euroopa Liidu suhteid Venemaaga.[viide?]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]