Soomusfriis

Soomusemotiiv Amiens' katedraalilt, 13. sajand. Läbilõige ja eestvaade

Soomusfriis või soomusornament (saksa keeles Schuppenfries^[1]^[2], Schuppenmuster^[3], prantsuse keeles écailles) on ehisliist või pinnakaunistus, mille ornamendi moodustavad näiliselt üksteist katvad soomusetaolised elemendid. Soomused võivad olla suunatud nii üles- kui allapoole, olla reljeefsed või maalitud.

Ornamenti on kasutatud juba antiikajal, eelkõige rikkalikkust ja toredust taotlevas Rooma arhitektuuris, samuti kohtab seda friisina romaani arhitektuuris Saksamaal^[4], Austrias^[5] ja Prantsusmaal, kuigi palju harvem võrreldes näiteks siksak- või täringfriisiga. Pinnatäitena on soomusemotiiv kasutusel ka Prantsusmaa gooti arhitektuuris, näiteks katedraalide kontraforssidel ja fiaalidel^[6]. Ka renessanss- ja barokkarhitektuuris ksutatakse soomusemotiivi rohkem pinna kaunistamiseks kui friisina.

Sarnase nimega, ent väljanägemiselt erinev ehisliist on soomuslitrimotiiv, kaunistuselement baroki mööblikunstis ja selle mõjutustega talupojamööblis. Sel on iseloomulik üksteist katvate soomuste kulgemine ühe reana paralleelselt friisi suunale.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Kaherealine soomusornament karniisil, Rooma
Jupiteri sammas Walheimi Rooma muuseumis, 2.-3. sajand, Baden-Württemberg
Värviline soomusfriis Maria Laachi kloostrikiriku peatorni karniisil, 12. sajand, Reinimaa
Soomusemotiiv kaarfriisi siseküljel, Maria Laachi kloostrikirik
Thaoni Peetruse kiriku lõunakülg, 11.-12. sajand, Normandia
Täisnurksed soomusemotiivid seinal, Saint-Pierre' i kirik Thaonis
Soomusemotiiv Rioux Jumalaema kiriku kooriseinal, 12. sajand, Akvitaania
Soomusjad motiivid petikakende dekoratsioonis ja aknaraamistuses, San Juan de Rabanera kirik, Soria
Joachim Winteri tehtud ristimiskivi Haapsalu toomkiriku kabelis