Sloveenia Territoriaalkaitse
| Sloveenia Territoriaalkaitse | |
|---|---|
 Sloveenia armee embleem | |
| Tegev | 1990–1994 |
| Riik | Sloveenia |
| Suurus | 21 000 (1990) |
| Peakorter | Ljubljana |
| Sõjad | Sloveenia iseseisvussõda |
| Ülemad | |
| Ülemjuhataja | president Milan Kučan (1990-1994) |
| Kaitseminister | Janez Janša (1990-1994) |
| Peastaabi ülem |
|
Sloveenia Vabariigi Territoriaalne Kaitse (sloveeni keeles Teritorialna obramba Republike Slovenije (TO RS)), tuntud ka kui Sloveenia territoriaalkaitse (sloveeni keeles: Teritorialna obramba Slovenije(TOS)), oli Sloveenia relvajõudude eelkäija. See sai nime Jugoslaavia territoriaalkaitse järgi.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast 1968. aasta Varssavi pakti sissetungi Tšehhoslovakkiasse võttis Jugoslaavia juhtkond vastu üldise rahvakaitse doktriini [1] ja asutas territoriaalkaitse üksused. Pärast demokraatlike parteide võitu 1990. aasta Sloveenia parlamendivalimistel andis Belgradi keskvalitsus korralduse Sloveenia territoriaalkaitse desarmeerimiseks, mida tegelikult eirati. Paljud relvad kadusid seejärel tarneladudest ja anti hiljem välja Sloveenia Vabariigi esialgsetele territoriaalkaitseüksustele.
Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]
TO peakorter asutati 20. novembril 1968. aastal. Selle väejuhatuse varajane väljatöötamine oli peaaegu eranditult Sloveenia ohvitseride kätes. 1990. aastal okupeeris föderaalarmee vägivaldselt territoriaalse kaitse peakorteri. Pärast seda juhtumit määras Sloveenia uue peakorteri, mis asus juhtima Sloveenia armeed. Mais 1991 avati esimesed sõjaväe väljaõppekeskused Ljubljanas, Igis, Pekres ja Mariboris. Esimesed ajateenijad vannutati ametisse 2. juunil.
Organisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]
TO käsukeel oli sloveeni keel ja see ise oli organiseeritud JNA-le täiendava löögijõuna. Pärast 1990. aastat organiseeriti see eraldi armeena, mis moodustati lõpuks iseseisvumisele eelnenud kuudel vastavalt Sloveenia põhiseadusele, mis võeti vastu 1991. aastal.
Varustus[muuda | muuda lähteteksti]
Käsitulirelvad[muuda | muuda lähteteksti]
- Zastava M 70AB automaat
- Tokarev TT-33 püstol
- MG 34 kuulipilduja
- Fagot tankitõrjeraketisüsteem
- SKS - karabiini Jugoslaavia versioon M59/66
- Malyutka tankitõrjeraketisüsteemtankitõrjeraketisüsteem
- Strela 2 MANPAD
- M80 Zolja tankitõrje raketiheitja
- MG42 - kuulipilduja Jugoslaavia versioon M53
- M48 vintpüss, sealhulgas snaipriversioon
- MGV-176 kuulipilduja
- Püstolkuulipilduja M56 Jugoslaavia MP40 versioon
- M60 tagasilöögita tankitõrjekahur
- Kergekuulipilduja M72
- Snaiperpüss M76
- M79 Osa tankitõrje raketiheitja
- M84 kuulipilduja
- M49 kuulipilduja Jugoslaavia PPSh-41 versioon
- RB M57
- SAR 80 automaat
- 3M6 Shmel tankitõrjeraketisüsteem
Sõidukid[muuda | muuda lähteteksti]
- M-84 lahingutank
- M-36 tankihävitaja
- T-54/55 lahingutank
- T-34/85 keskmine tank
- BTR-50 soomustransportöör PU versioon
- Iseliikuv haubits 2S1 Gvozdika
- BOV soomustransportöör
- BRDM-2 luuresoomuk
- BVP M-80 jalaväe lahingumasin
- TAM 5000 veoauto
- Puch G
- TAM-110 veoauto
Suurtükivägi[muuda | muuda lähteteksti]
- M75 20mm õhutõrjekahur
- M-63 Plamen mitmikraketiheitja
- BOV-3 õhutõrjesoomuk
- ZSU-57-2
- M53/59 Praga
- 9K31 Strela-1 õhutõrjeraketikandja
Õhusõidukid[muuda | muuda lähteteksti]
| Lennuk | Foto | Päritolu | Tüüp | Versioonid | Kasutusel [2] | Märkmed |
|---|---|---|---|---|---|---|
| UTVA-75 | 
|
Jugoslaavia | treening | 14 | jäeti JNA poolt maha | |
| SOKO SA 341 Gasell | 
|
Jugoslaavia | transport | 1 | deserteerus JNA-st | |
| Bell 206 JetRanger | 
|
Ameerika Ühendriigid | helikopter | 3 | ||
| Bell 412 | 
|
Ameerika Ühendriigid | helikopter | 1 | ||
| Let L-410 Turbolet | 
|
Tšehhi Vabariik | transport | 1 | hangitud 1994. aastal | |
| Agusta AW109 | Itaalia | VIP transport | A109A Mk II | 1 |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "About the Slovenian Armed Forces". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. juuni 2012. Vaadatud 13. oktoobril 2014.
- ↑ "World Military Aircraft Inventory", Aerospace Source Book 2007, Aviation Week & Space Technology, January 15, 2007.