Rootsi asehaldur Tallinnas
Rootsi asehaldur Tallinnas oli Rootsi kuninga asemik ja valitseja Tallinnas Rootsi valitsusperioodil.
Rootsi kuninga asehalduri residentsiks kohandati Toompea ordulinnus.
Aastatel 1561–1710, kuulus Tallinn iseseisva haldusterritooriumina Rootsi kuningriigi, Läänemereprovintside Eestimaa provintsi, mida valitses aastatel 1561–1674 Eestimaal kuberner ja aastatel 1674–1710 kindralkuberner.
Rootsi võimu kehtestamisega Eestimaal 1561. aastal, mil Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa aadlikud (4. juuni) ning Tallinna linn (6. juuni) andsid end vabatahtlikult Rootsi krooni alla, määrati esimeseks Rootsi kuninga asehalduriks Tallinna linnas vabahärra Lars Ivarsson Fleming ja Eestimaa asehalduriks ning Rootsi kuninga asemikuks Klas Horn.
Varasel Rootsi ajal, kuni 17. sajandi I veerandini, oli Rootsi valitseja kohapealse esindaja ametinimetus asehaldur (saksa keeles Statthalter, rootsi keeles Ståthållare).
- Aastatel 1561–1562 oli Rootsi asehaldur Tallinnas Lars Ivarsson Fleming.
- Aastatel 1565–1568 oli Tallinna asehaldur Henrik Klasson Horn.
- Aastatel 1568–1570 oli Tallinna ja Eestimaa asehalduriks Gabriel Kristiernsson Oxenstierna.
- Aastast 1570 oli Tallinna linnuse asehaldur Hans Björnsson Lejon.
- Aastast 1575 oli Tallinna asehaldur teist korda Henrik Klasson Horn.
- Aastatel 1576–1577 oli Tallinna linnuse ja lääni asehaldur Hans Eriksson.
- Aastast 1578 oli Tallinna linnuse ja lääni asehaldur Johan Berendes (Statthalter[1])
- Aastatel 1578–1579, 1582–1583 ja 1592–1600 oli Tallinna ja Eestimaa asehaldur Göran Boije.
- Aastal 1579 oli Tallinna linnuse ja lääni asehaldur Hendrik Abel von Minden.
- Aastatel 1582–1583 ja 1592–1600 oli Tallinna ja Eestimaa asehaldur Göran Boije.
- Aastatel 1580–1581 oli Tallinna ja Eestimaa asehaldur Svante Stålarm.
- Aastatel 1585–1588 oli Tallinna ja Eestimaa asehaldur Gustaf Gabrielsson Oxenstierna.
- Aastatel 1588–1590 oli Tallinna ja Eestimaa asehaldur Gustaf Banér.
- Aastatel 1590–1592 oli Tallinna ja Eestimaa asehaldur Erik Gabrielsson Oxenstierna.
- Aastatel 1592–1600 oli Tallinna ja Eestimaa asehaldur Göran Boije.
- Aastatel 1602–1603 Tallinna asehaldur Anders Lennartsson
- Aastatel 1603–1612 oli Tallinna asehaldur Anders Larsson Botilast
- Aastatel 18. september 1605–1608 oli Tallinna asehaldur Axel Nilsson Ryning (1552–1620)
- Aastal 1609[2] oli Tallinna asehaldur[3] Nils Hansson Bagge ja 1614 Tallinna lossifoogt (rootsi k. Slottslofven på Reval[4])
- Aastatel 1611–1617 oli Tallinna ja Eestimaa asehaldur Gabriel Bengtsson Oxenstierna.
- Aastatel 1620–1633 oli Tallinna asehaldur[5] Ewert von Bremen ja kuningliku Tallinna linnusekohtu president
- Aastatel 1628–1642 oli Tallinna linnuse, Tallinna ja Eestimaa asehaldur[6] Philipp von Scheiding.
- Aastatel 1644–1645 oli Tallinna asehaldur Ewert von Bremen
- Aastal 1645 oli Tallinna asehaldur Michael von Grass[7] ja 1464[8] Tallinna Linnusekohtu president
- Aastatel 1646–1652 oli Tallinna ja Eestimaa kuberner[9] Erik Oxenstierna.
- Aastatel 1652–1659 oli Tallinna asehaldur Wilhelm Ulrich (Tallinna asehaldurina oli ta kuberneri puudumisel ka Eestimaa kuberneri ametis aastail 1653, 1655 ja 1656–1659)
- Aastatel 1659–1670 oli Tallinna asehaldur Philipp von Krusenstiern (1597/98–1676)
- Aastatel 1673 15. sept. – 1679 oli Tallinna asehaldur Jakob Staël von Holstein (1628–1679)
- Aastatel 1673–1685 oli Tallinna asehaldur vabahärra Johan Christopher von Scheiding (1634–1685).
- Aastast 1675– oli Tallinna asehaldur Axel Rose (1624–1679)
- Aastatel 1685–1690[10] oli Tallinna asehaldur Adolf Tungel (ca 1640–1688)[11] ja Tallinna lossikohtu president
- Aastatel 1690–1700 oli Tallinna asehaldur Matthias von Porten (1642–1718/20)
- Aastatel 1707–1710 oli Tallinna asehaldur Dietrich Friedrich von Patkul.
Venemaa keisririigis 1775. aastast sisse seatud uue halduskorralduse seaduse alusel[12] moodustati Tallinna kubermangu asemele 1783. aastal Tallinna asehaldurkond, mille valitsejaks olid Liivi- ja Eestimaa kindralkubernerid: 1783–1792, riigikrahv George Browne ja 1792–1798, vürst Nikolai Repnin. Asehalduskorra periood lõppes Venemaa keisrinna Katariina II surma (1796) järel, kui Venemaa keiser Paul I ukaasiga 26. veebruarist 1797 taastati asehalduskorraeelne halduskord ja taastati Eestimaa kubermang.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Taani kuninga asehaldur, Eestimaa hertsogkonnas
- Rootsi Eestimaa kubernerid 1561–1674 ja Rootsi Eestimaa kindralkubernerid 1674–1710
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Tiesenhausen, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, Estland, Bd. 1: Görlitz, 1930, lk 414
- ↑ Gabriel Anrep, Svenska adelns ättar-taflor / Afdelning 1. Abrahamsson - Granfelt /, Svenska adelns ättar-taflor. STOCKHOLM, 1858-1864. P. A. NORSTEDT & SÖNER, Kongl. Boktryckare
- ↑ Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis, 'Käravete mõis (Ambla khk)
- ↑ Adliga ätten BAGGHUFVUD (von Baggo) (von Bagowut) nr 755. Nils Hansson, Slottslofven på Reval 1614, www.adelsvapen.com
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Ewert von Bremen, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, lk.6
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Üxküll. Scheidingid Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, 1930, lk.483
- ↑ Nr. 139 Grass, J.F. Hartknoch, Nordische Miscellaneen, Volumes 15-17, 1788
- ↑ Michael Gottlieb Grass, Tallinna asehaldur, Tallinna Linnusekohtu president. Daatum 24.04.1646, EAA.858 Eestimaa ülemmaakohus, Rahvusarhiiv
- ↑ Erik Oxenstierna elulugu (1888) Nordisk familjebok, lk. 528 (rootsi keeles)
- ↑ Marten Seppel, Aadel ei või türanniseerida talupoegi nii nagu tahab”. Mõisnike omavoli küsimus Liivi- ja Eestimaal, Ajalooline Ajakiri, 2010, 1 (131), lk 19
- ↑ Adolf Tungel, till Ånsta i Skepptuna socken och Åvasta i Frösunda socken Född omkr. 1640 Ståthållare i Reval (?). Död 1688, www.adelsvapen.com
- ↑ Полное собрание законов Российской Империи. Собрание Первое. Том XXI. 1781 - 1783 гг., стр. 967