Puck
|
See artikkel räägib haldjast Briti saarte mütoloogias ja kirjanduses; Poola linna kohta loe artiklist Puck (linn), lahe kohta artiklist Pucki laht, Uraani kaaslase kohta artiklist Puck (kuu), satiiriajakirja kohta artiklist Puck (ajakiri). |
Puck, tuntud ka kui Abivalmis Robin, on fantaasiaolend peamiselt inglise mütoloogiast. Legendides esineb Puck kiusliku majahaldja, deemoni või hobgoblin'ina. Pucki tegelaskuju sai tuntuks tänu William Shakespeare'i näidendile "Suveöö unenägu".
Taust[muuda | muuda lähteteksti]
Nime etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Pucki nime etümoloogia on siiani ebaselge. Nimi võib olla keldi, germaani või skandinaavia päritolu. Sarnaseid sõnu leidus paljudes keeltes: vanainglise puca, walesi pwcca, iiri púca, vanapõhja puki, rootsi puke, taani puge. Sõna algne tähendus viitab deemonile, kuradile või kurjale vaimule.[1] Nimetus võib tuleneda ka alamsaksa sõnast bogge ‘kärnkonn’[2]. Rahvapärimuses peeti kärnkonni deemonite moondekujuks [3].
Mütoloogiline taust[muuda | muuda lähteteksti]
Kujutlus Puckist on aja jooksul muutunud ning haldja kuju ja iseloom varieerub. Varastel piltidel on kujutatud Pucki sokujalgade ja -sarvedega deemonina. Pucki kui süütu trikimeistri kirjeldus pärineb Elisabeth I aegselt Inglismaalt. Enamikus lugudes on Puck kujumuutja.[4] Puck võis end inimestele ilmutada metsiku ratsu, virvatulukese, vana mehe või eesli peaga koletisena [5].
Kõige sagedamini nimetatakse Pucki hobgoblin'iks. Nimetus hob tuleneb nimest Robin või Robert, millega keskajal kutsuti kuradit [5]. Tegu on üleannetu ja naljalembese haldjaliigiga. Ta eksitab inimesi, külvab segadust ja ebaõnne, tundes ise selle üle heameelt.[6] Puckile iseloomulikud trikid on näiteks tuttavate häälte imiteerimine, üksikute rändurite eksitamine. Ilmudes metsiku hobusena, võis Puck meelitada rändureid enda selga istuma. Pärast mitmetunnist metsikut sõitu heitis haldjas ränduri järsakust alla.[6] Vahel ilmus Puck öistele ränduritele virvatulukesena, viis nad eksiteele või meelitas sohu. Juba 16. sajandist on pärit ütlus äraeksimise kohta: "Abivalmis Robin viibis täna öösel sinu seltsis".[5] Heameelt teiste õnnetuse üle väljendas Puck naeruga "ho-ho-hoo", mida tänapäeval peetakse jõuluvana naeruks[6].
Teistes lugudes on Puck aga abivalmis koduhaldjas, kes aitab pererahvast. Sealt tuleneb haldja teine nimi – Abivalmis Robin. Abivalmis Robinil on palju sarnasusi iiri koduhaldja brownie või germaani kooboldiga. Koore või kohupiima eest tegi Puck majapidamistöid, kuid oli alati valmis krutskiteks.[2] Puck võis ajada piima hapuks, ehmatada kariloomi või näpistada pererahvast [6].
Eesti mütoloogias puudub Puckile vaste, kuigi leidub üksikuid uskumusi seoses kooboldilaadsete majavaimudega [7].
Puck kirjanduses ja popkultuuris[muuda | muuda lähteteksti]
Puck on saanud populaarseks tegelaseks ilukirjanduses ja popkultuuris. Hobgoblin'i üks varasemaid ilmumisi oli teoses "Robin Good-Fellow, his mad prankes and merry jests" (1628). Tegu on folkloorse sisuga nalja- ja huumorikogumikuga.[8]
Huvi Pucki vastu kasvas pärast Shakespeare'i "Suveöö unenäo" avaldamist 1595.–1596. aastal. Näidendis oli Puck haldjakuningas Oberoni teener. Tegelaskuju loomisel toetus Shakespeare hobgoblin'i kohta levinud rahvapärimusele. 16. ja 17. sajandil esines viiteid Puckile ka teistes inglise näidendites ja ballaadides, mis olid ilmselt Shakespeare’ist inspireeritud. Puck sai armastatud tegelaskujuks lastekirjanduses tänu Rudyard Kiplingi romaanile "Haldjamäe vembumees" ("Puck of Book's Hill", 1906).[5]
1856. aastal peetud kõnes kasutas Karl Marx märkamatult, kuid uskumatul kiirusel maa all töötavat Abivalmis Robinit revolutsiooni võrdkujuna.[9]
Puck ilmub episoodiliselt ka Neil Gaimani koomiksisarjas "Sandman". Koomiksi 19. osas saabuvad kõik "Suveöö unenäo" haldjad näidendi esietendusele. Etenduse ajal kommenteerib haldjas Herneõis: "I am that merry wanderer of the night'? I am that giggling-dangerous-totally-bloody-psychotic-menace-to-life-and-limb, more like it." ("Olengi see öine uitaja? Olengi see itsitav-ohtlik-täiesti-kuradi-psühhootiline-oht-elule-ja-ihule, pigem niimoodi.")[5]
Pucki järgi on nimetatud 1985. aastal avastatud Uraani 10. kuu[5].
Puck "Suveöö unenäos" [10][muuda | muuda lähteteksti]
Shakespeare'i teoses "Suveöö unenägu" esineb Puck haldjakuningas Oberoni paažina. Tekstis nimetatakse teda nii Puckiks kui ka Abivalmis Robiniks. Puck ilmub näidendis teise vaatuse esimeses stseenis. Pucki ja haldja kohtumine annab hea ülevaate Pucki tegelaskujust.
"HALDJAS: Kas petab mind su ilme ja su kuju
või oledki see vaim täis pilketuju,
hea Abivalmis Robin? Kas seesama,
kes külaneide kraps on ehmatama,
kes koorib piima, nõiub käsiveskis
ja pärmi käärida ei lase meskis,
võikirnu juures vaevab perenaist
ja lõbu tunneb öösi eksijaist?
Kuid kes heaks Puckiks hüüavad sind, need
sa abi andes õnnelikuks teed ..." [11]
Puckile viidatakse sageli kui näidendi peategelasele või kõige olulisemale tegelaskujule. Kuigi tegelane teeb loo jooksul läbi minimaalse arengu, on Puck mitmeski mõttes "Suveöö unenäo" sündmustiku võti. Oma hobgoblin'i reputatsiooni vääriliselt on Puck kärmas, nutikas, naljahimuline ja humoorikas. Pucki rohkem või vähem õnnestunud maagilistest trikkidest tingitud sekeldused moodustavad näidendi põhisündmustiku.[12]
Loo alguses saadab haldjakuningas Oberon Pucki otsima jõudearmunimelist armulille, et määrida selle mahlaga metsas uinunud noormehe Demetriuse silmi. Eesmärk on panna noormees armuma tütarlaps Helenasse. Õnnetul kombel võiab Puck hoopis Lysandri lauge, kes on oma kallima Hermiaga metsa tulnud. Lysander armub Helenasse ning hülgab oma armastatu Hermia.
Oma karakterile iseloomulikult ei võta Puck sündinud sekeldustes vastutust, vaid leiab kogu loo naljaka olevat [13]:
"PUCK: Haldjariigi käskija,
siia tuleb Helena;
noormees armu janudes,
käib tal kannul anudes...
Lõbus järg on naljalool!
Küll on narrust inimsool!" [14]
Nende sündmustega paralleelselt kohtab Puck metsas proovi tegevat näitetruppi. Moondades end "seaks, tuleks, hobuseks või hurdaks vilkaks" [15], hirmutab hobgoblin trupi laiali. Maha jääb vaid pottsepp Bottom, kelle pea vahetab Puck eeslipea vastu. Bottomisse armub armujooki saanud haldjakuninganna Titania. See on osa Oberoni kättemaksuplaanist kuninganna vastu.
Loo lõpus näitab Puck oma head loomust ning heastab tekitatud kahju. Lysandrilt võetakse nõidus ning Helenat hakkab armastama Demetrius. Puck võtab Bottomilt eeslipea ja ka Titania armurohu mõju lahtub.
Lavastustes on Pucki mänginud valdavalt meesnäitlejad, ent Shakespeare’i tekstis Pucki soo kohta viited puuduvad. Ingliskeelses originaaltekstis pole kasutatud soospetsiifilisi asesõnu [13], tegelasele viidatakse vaid sõnadega Puck, 'abivalmis Robin', vaim', 'teener' ja 'käskjalg'.
Eesti näitlejad Pucki rollis [16][muuda | muuda lähteteksti]
- 1919 – Estonia teater, "Suveöö unenägu", lavastaja Karl Jungholz, Pucki mängis Hilda Gleser
- 1938 – Endla teater, "Suveöö unenägu", lavastaja E. Lemmiste, Pucki mängis R.Teder
- 1946 – Vanemuine, "Suveöö unenägu", lavastaja Ilmar Tammur, Pucki mängis Aino Tigane
- 1964 – Eesti NSV Riiklik Vene Draamateater, "Suveöö unenägu", lavastaja Natalia Parkalab, Pucki mängis V. Stepanov
- 1974 – Draamateater, TRK lavakunsti kateedri VI lennu diplomietendus "Suveöö unenägu", lavastaja Grigori Kromanov, Pucki mängis Lauri Nebel
- 1984 – Eesti NSV Riiklik Vene Draamateater, "Suveöö unenägu", lavastaja Nikolai Šeiko, Pucki mängis Valeri Klassen
- 1985 – Eesti Riiklik Nukuteater, "Suveöö unenägu", lavastaja Rein Agur, Pucki mängis Heino Seljamaa
- 1990 – Viljandi Draamateater Ugala, "Suveöö unenägu", lavastaja Kalju Komissarov, Pucki mängis Ingomar Vihmar
- 1995 – Eesti Draamateater, "Pööriöö unenägu", lavastaja Mati Unt, Pucki mängis Andrus Vaarik
- 1999 – Emajõe Suveteater, "Suveöö unenägu", lavastaja Finn Poulsen, Pucki mängis Hannes Kaljujärv
- 2004 – Eesti Draamateater, "Suveöö unenägu", lavastaja Priit Pedajas, Pucki mängis Sergo Vares
- 2005 – MTÜ Ludus Rusticus suveprojekt näidendi põhjal "Suveöö unenägu", lavastajad Tõnu Lensment, Taago Tubin (käsitööliste stseenid), Pucki mängis Ain Lutsepp
- 2005 – Vanemuine, ballett "Suveöö unenägu", lavastaja Hugo Fanari (Belgia), Pucki mängis Andrus Laur, aastast 2006 Janek Savolainen
- 2011 – Vanemuine, ooper "Haldjakuninganna", lavastaja Sasha Pepeljajev, Pucki mängis Janek Savolainen
- 2016 – Teater NO99, NO40 "Pööriöö uni", lavastaja Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo; Pucki mängis Marika Vaarik
- 2016 – Tallinna Linnateatri suvelavastus "Suveöö unenägu", lavastaja Jaanus Rohumaa, Pucki mängis Margus Tabor
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Gillian Edwards (1974). Hobgoblin and Sweet Puck: Fairy Names and Natures. Suurbritannia: Geoffrey Bles. Lk 143.
- ↑ 2,0 2,1 Leander Petzoldt (2003). Väike deemonite ja vaimolendite leksikon. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond. Lk 168.
{{raamatuviide}}: eiran tundmatut parameetrit|Kommenteerinud=(juhend) - ↑ Leander Petzoldt (2003). Väike deemonite ja vaimolendite leksikon. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond. Lk 118–120.
{{raamatuviide}}: eiran tundmatut parameetrit|Kommenteerinud=(juhend) - ↑ Encyclopedia Britannica (2018). "Puck. Fairy". Vaadatud 28.03.2018.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Allen Wright (1997–2009). "Puck Through the Ages. The History of a Hobgoblin". Vaadatud 28.03.2018.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 Susannah Marriott (2009). Haldjad: kunst, ajalugu, uskumused. Tallinn: Varrak. Lk 203–204.
- ↑ Leander Petzoldt (2003). Väike deemonite ja vaimolendite leksikon. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond. Lk 110.
- ↑ British Library. "Robin Goodfellow, His Mad Pranks and Merry Jests, 1639". Originaali arhiivikoopia seisuga 20.06.2016. Vaadatud 10.05.2018.
- ↑ Karl, Marx (1856). "Speech at anniversary of the People's Paper".
- ↑ William Shakespeare (1963). Georg Meri (toim). William Shakespeare kogutud teosed seitsmes köites. Suveöö unenägu. Kd III. Tallinn: Eesti riiklik kirjastus. Lk 315–381.
{{raamatuviide}}: eiran tundmatut parameetrit|Tõlkija=, kasuta parameetrit (|tõlkija=) (juhend) - ↑ William Shakespear (1963). Georg Meri (toim). William Shakespeare kogutud teosed seitsmes köites. Suveöö unenägu. Tallinn: Eesti riiklik kirjastus. Lk 330.
- ↑ Ana Isabel Bordas del Prado (2006). "The Role of Puck in A Midsummer Night's Dream". Universitat de València. Vaadatud 08.05.2018.
- ↑ 13,0 13,1 Lee Jamieson (2018). "Puck in 'A Midsummer Night's Dream'". ThoughtCo. Vaadatud 25.04.2018.
- ↑ William Shakespeare (1963). Georg Meri (toim). William Shakespeare kogutud teosed seitsmes köites. Kd III. Tallinn: Eesti riiklik kirjastus. Lk 350.
- ↑ William Shakespeare (1963). Georg Meri (toim). William Shakespeare kogutud teosed seitsmes köites. Suveöö unenägu. Kd III. Tallinn: Eesti riiklik kirjastus. Lk 345.
- ↑ EMTA Lavakunstikool (2014). "Eesti lavastuste andmebaas". Vaadatud 28.03.2018.