Tiit Ojasoo

Allikas: Vikipeedia

Tiit Ojasoo (sündinud 28. augustil 1977 Pärnus) on eesti teatrilavastaja ja näitleja.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on sündinud matemaatikaõpetajast isa ja lasteaiakasvatajast ema lapsena. Kooliajal mängis Laanemetsa kooliteatris. Pärast Pärnu Koidula Gümnaasiumi lõpetamist 1995. aastal[1] õppis Tartu Ülikoolis ühe aasta klassikalist filoloogiat.

1996. aastal astus ta Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemasse Lavakunstikooli (19.lend), kus õppis Ingo Normeti juhendataval kursusel. Lõpetas lavakunstikooli XIX lennu lavastajana 2000. aastal.

Töötas lavastajana Eesti Draamateatris ja 2004–2005 Vanalinnastuudio direktorina. 2005. aastal asutas ta Teater NO99 ja oli kuni 2016. aastani selle direktor ja kunstiline juht. Lavastanud mitu lavatükki ka Tartus Vanemuises.

Tema elukaaslane on teatri- ja videokunstnik Ene-Liis Semper. Neil on tütar ja poeg.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Lavastused[muuda | muuda lähteteksti]

Tiit Ojasoo lavastuses "Ühtne Eesti suurkogu"

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Füüsiline vägivallatsemine teatri NO99 juures[muuda | muuda lähteteksti]

Jaanuaris 2016 tarvitas Tiit Ojasoo naisnäitleja suhtes vägivalda, tõukas teda ja lõi mitu korda jalaga.[3][4] Politsei Põhja prefektuur alustas Ojasoo suhtes kriminaalasja.[3][5] Kriminaalmenetlus lõppes aprillis lepitusmenetlusega[3][6].

Juhtum tuli avalikkuse ette sama aasta juunis seoses Eesti Päevalehes ilmunud artikliga.[5][7] 10. juunil kogunenud NO99 nõukogu kuulas Ojasoo selgitusi algatatud kriminaalasja kohta ja otsustas Ojasoo jätkamise tingimusel, et Ojasoo läbib lepitusmenetluses ettenähtud tegevused.[8] Nõukogu esimees Tõnis Arro ütles Postimehele, et vägivald on nii era- kui ka tööelus lubamatu.[6] Ojasoo palus juhtunu pärast avalikult vabandust ja kahetses eksimust.[9]

15. juunil esitasid kõigi erakondade fraktsioonide esindajad kultuuriminister Indrek Saarele ja Teater NO99 nõukogule ühisavalduse, milles nõudsid Ojasoo taandamist NO99 teatrijuhi kohalt. Saar ütles avalikus vastuses, et vägivald ei ole tolereeritav ja palus kokku kutsuda teatri nõukogu erakorraline koosolek.[7] 16. juunil teatas Ojasoo tagasiastumisest.[10] Samal päeval ilmus meedias kümne NO99 näitleja avalik kiri, milles öeldi, et Ojasoo taandumiseni viis poliitiline surve ja nad on selle suhtes kriitilised. Samas mõistsid allakirjutanud hukka igasuguse vägivalla.[11] Kannatanu ütles Eesti Päevalehele, et soovib rahus oma eluga edasi minna ja pidas vajalikuks Ojasoole teine võimalus anda.[12]

Artikkel Kroonikas

16. juunil 2016 avaldas Kroonika artikli, mille järgi on Ojasoo kohta teada varasemaid vägivallajuhtumeid. Artikli kohaselt märatses ja ropendas ta lastelaagris laste juuresolekul.[13] Väidetavalt oli ta löönud ka teatri helimeest ning samuti olevat tal etenduse ajal olnud kähmlus ühe meesnäitlejaga. Anonüümse allika väitel olevat ta vägivalda tarvitanud ka oma elukaaslase Ene-Liis Semperi kallal.[13]

Samal päeval ilmunud NO99 kümne näitleja avalikus kirjas öeldakse Kroonika väidetele viidates: "Me teame teda väga hästi. Ja me teame, et Tiit ei ole meist mitte kedagi mitte kunagi füüsiliselt rünnanud. See oleks võimatu. Me ei töötaks selles teatris."[14]

104 kiri[muuda | muuda lähteteksti]

16. jaanuaril 2018 saatsid 104 allakirjutanut president Kaljulaidile avaliku kirja, milles tauniti Tiit Ojasoo kaasamist Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtu kunstilise programmi loomisse.[15]

President vastas kirjale sotsiaalmeedias, kirjutades, et Tiit Ojasoo kaasamine ei tähenda vägivalla heakskiitmist, aga kõneleb ühiskondliku andeksandmise võimalusest.[16]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. jaanuar 2016. Vaadatud 28. detsembril 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 19331
  3. 3,0 3,1 3,2 Merike Teder (14. juuni 2016). "Prokuratuur: Ojasoo lõi naist kaks korda jalaga". Postimees. Vaadatud 1. mai 2019.
  4. Kadri Ibrus (10. juuni 2016). "Avalikkus taunib NO99 olematut reaktsiooni Ojasoo vägivallale". Vaadatud 1. mai 2019.
  5. 5,0 5,1 Karin Koppel (8. juuni 2016). "Teatrijuht Tiit Ojasoo lahkumisele eelnes kriminaalasi näitlejanna löömise pärast". ERR. Vaadatud 1. mai 2019.
  6. 6,0 6,1 Liis Velsker (10. juuni 2016). "NO99 nõukogu saadab Ojasoo psühholoogilisele nõustamisele". Postimees. Vaadatud 1. mai 2019.
  7. 7,0 7,1 Katrin Helend-Aaviku (15. juuni 2016). "Riigikogulased soovivad näitlejannat peksnud Tiit Ojasoo ametist lahkumist". Õhtuleht. Vaadatud 2. mai 2019.
  8. Tõnis Arro (10. juuni 2016). "NO99 nõukogu arutas Tiit Ojasoo jätkamist teatris". Eesti Teatri Agentuur. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. mai 2019. Vaadatud 1. mai 2019.
  9. Risto Berendson (9. juuni 2016). "Vägivallatsenud Ojasoo: loodan, et seda kunagi enam ei juhtu". Postimees. Vaadatud 1. mai 2019.
  10. Hendrik Alla (16. juuni 2016). "Tiit Ojasoo astub tagasi". Postimees. Vaadatud 1. mai 2019.
  11. Kirke Ert (16. juuni 2016). "NO99 trupi avaldus: kas nüüd piisab?". Postimees. Vaadatud 2. mai 2019.
  12. Kadri Ibrus (8. juuni 2016). "Teatrijuht Tiit Ojasoo lahkumisele eelnes kriminaalasi näitlejanna löömise pärast". Eesti Päevaleht. Vaadatud 1. mai 2019.
  13. 13,0 13,1 "Tiit Ojasoo viha on tunda saanud ka lapsed". 16. jaanuar 2018. Vaadatud 2. mai 2019.
  14. Rasmus Kaljujärv, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Helena Pruuli, Gert Raudsepp, Jarmo Reha, Simeoni Sundja, Ragnar Uustal, Marika Vaarik (16. juuni 2016). "Kas nüüd piisab?". NO99. Vaadatud 2. mai 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  15. Keiu Virro (16. jaanuar 2019). "104 allkirjaga avalik kiri presidendile: vägivallatsenud Tiit Ojasoo ei tohiks olla vabariigi aastapäeva programmi lavastaja". Eesti Päevaleht. Vaadatud 1. mai 2019.
  16. Elisabeth Kungla (16. jaanuar 2018). "Kaljulaid: ettepanek Ojasoole ei kõnele vägivalla heakskiidust, vaid võimalusest andeks anda". Postimees. Vaadatud 1. mai 2019.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]