Portaal:Eesti ajalugu/Valitud artikkel

Soovita artiklit

1. Lisa uus valitud artikkel järjekorras järgmisele portaali alamlehele.
2. Uuenda portaali pealehel valitud artikli kasti mallis {{Juhuslik portaali osa}} parameetri max väärtust (kasvata ühe võrra).

Valitud artiklid

Portaal:Eesti ajalugu/Valitud artikkel/1

Meeskond tegevuses 84 mm välikahuri M1904 juures sügisel 1919.

1. Suurtükiväepolk (kirjutati ka 1. Suurtükiväe Polk) oli Eesti Rahvaväe suurtükiväeüksus. Polgu ülemaks Eesti Vabadussõjas oli kapten Hugo Kauler.

Polgu formeerimine algas sõjaministri käsul 21. novembrist 1918. 1. suurtükiväepolgu välipatareid võitlesid Vabadussõjas peamiselt Narva, Tartu ja Viljandi suundades. Osaleti ka Landeswehri sõjakäigul.

1924. aasta 15. märtsil formeeriti üksus ümber "1. Diviisi Suurtükiväeks", mis koosnes 1. suurtükiväegrupist asukohaga Narvas ja 2. suurtükiväegrupist asukohaga Rakveres. 1. suurtükiväepolgu patareid nr. 1, 2 ja 3 jäid 1. diviisis püsima ka pärast Vabadussõda. Hiljem kuulusid nad 1. suurtükiväegrupi koosseisu samade numbrite all. Loe edasi ...

---

Portaal:Eesti ajalugu/Valitud artikkel/2

Nõukogude okupatsiooni aegne foto Keila raudteejaamast.

Keila ajalugu räägib Keila linna ala ajaloost.

Keila ala kerkis merest ca 8000 aastat tagasi ning asub Põhja-Eesti lavamaal. Inimasustuse algus Keila jõeäärses piirkonnas ulatub juba muinasaega, kuid kirjalikes allikates mainiti Keilat esmakordselt alles Taani hindamisraamatus 1241. aastal.

Keila oli hiliskeskaegses Eestis üks viieteistkümnest linnaprivileegideta alevist. Selliste alevite elanikke arvavad aga ajaloolased keskaja linnaelanikkonna hulka. Liivi sõja ajal sai see tõsiselt kannatada ning pärast sõda jäi Keilasse vaid kirikuküla.

1925. aastal sai Keila aleviõigused. 19. aprillil 1938 võeti Eestis vastu uus linnaseadus, millega muudeti linnadeks kõik Eesti alevid (v.a Võõpsu) ja Keilast sai kolmanda astme linn, kuna siin oli alla 10 000 elaniku, täpsemalt – 1. mai 1938 seisuga oli Keilas 1114 elanikku. Keilale linnaõiguste andmise pidulik koosolek toimus 13. mail 1938. Loe edasi ...

---

---

---

---

---

---