Platoni Akadeemia

Allikas: Vikipeedia

Platoni Akadeemia oli Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr529 pKr.

Kool sai nime oma asupaiga järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies (hilisematel aegadel eeslinnas), millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride (Kastori ja Polydeukese) ning Dionysose kultusega.

Platon asutas Akadeemia Pythagorase Liidu eeskujul ning tal olid juriidilise isiku õigused. Akadeemia liikmed tasusid igal kuul liikmemaksu. Õpetajad ja õpilased elasid koos asutusele kuuluvais hooneis. Loengud ja väitlused toimusid tunniplaani järgi.

Platoni Akadeemiat vastandatakse sageli hiljem Aristotelese asutatud Lykeionile (ehk peripateetikute koolile). Aristoteles asutas Lykeioni just sellepärast, et Platon pärandas kooli juhtimise ja varanduse käsutamise õiguse mitte talle, vaid oma õepojale Speusipposele. Edaspidi Akadeemia juhataja valiti.

Ehkki Akadeemia tähtsus aegade jooksul muutus, on selle õpilaste seast kasvanud rida simapaistvaid filosoofe, sealhulgas Aristoteles, Arkesilaos ja Proklos.

Ida-Rooma keiser Justinianus lasi paganliku filosoofiakooli sulgeda 529 pKr.

Akadeemia asukoht avastati taas 20. sajandil; suur osa sellest on praeguseks välja kaevatud.

Filosoofia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vana Akadeemia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vana Akadeemiat juhtis pärast Platonit Speusippos ning seejärel Xenokrates. Arvatakse, et selle õpetus meenutas pütagoreismi.

Keskmine Akadeemia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Keskmine Akadeemia

Keskmise Akadeemia tuntuim filosoof oli Arkesilaos. Õpetus oli skeptitsism.

Uus Akadeemia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uue Akadeemia tuntumad filosoofid olid Karneades ja Philon Larissast.

37.992523.70805556