Juriidiline isik

Juriidiline isik on eesmärgistatud organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. Selleks on seadusandja seadustega omistanud inimeste kogumile õigussubjektsuse. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.

Eraõiguslik juriidiline isik

 Pikemalt artiklis Eraõiguslik juriidiline isik

Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt (numerus claususe põhimõttel) äriseadustikus ja teistes seadustes. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud.

Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud:

• Äriühingud:
  • Täisühing
  • Usaldusühing
  • Osaühing
  • Aktsiaselts
  • Tulundusühistu
• Mittetulundusühing
• Sihtasutus

Avalik-õiguslik juriidiline isik

 Pikemalt artiklis Avalik-õiguslik juriidiline isik

Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus [1])

Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega.

Allikad

• Hussar, A. Loengukonspekt kasutamiseks kursusel Sissejuhatus õigusteadusesse. Eraõigus. Tartu Ülikool 2002/2003.

Välislingid

• Äriseadustik
• Mittetulundusühingute seadus
• Sihtasutuste seadus
• Saare, K. Eraõigusliku juriidilise isiku õigussubjektsuse piiritlemine. Doktoritöö. Tartu Ülikool 2004.

Vaata ka

• Füüsiline isik