Museion
|
See artikkel räägib Aleksandria Museionist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Museion (täpsustus) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Museion ('muusade tempel') oli riiklik uurimisasutus Aleksandrias praegu täpselt teadmata asukohas linna loodeosas sadama lähedal palee ruumides ja arvukates juurdeehitistes. Museioni Muuseumi juurde kuulus Aleksandria raamatukogu[1], tollane suurim raamatukogu, mis oli rajatud juba varem. Museioni juures oli väike museion (muusade tempel).
Museioni laskis rajada Ptolemaios I või Ptolemaios II 3. sajandi alguses eKr[2] Egiptuse uude pealinna. Museioni rajamisele aitasid kaasa Demetrios Phaleronist ja Straton Lampsakosest. Kaudseks eeskujuks olid filosoofiakoolid Akadeemia ja Lykeion, otseseks eeskujuks aga Theophrastose päranduse abil Ateenas rajatud eramuseion, kus elas teatud arv inimesi, kes neile võimaldatud mugavuste eest tasusid teadusliku tegevusega.
Formaalselt oli tegu kultusühinguga, mille kultusejuhid olid algaegadel Ptolemaiosed. Museioni liikmed kutsus valitseja eluks ajaks kogu hellenistlikust maailmast. Nende arv ei olnud määratletud. Algul oli neid umbes 50, hiljem rohkem. Mõni liige heideti ka välja. Museioni liikmed olid valitseja ülalpidamisel.
Ptolemaioste ajal oli tegu puhtalt teadusasutustega, Rooma ajal täitis Museion ka ülikooli ülesandeid.
Peale raamatukogu kuulusid Museioni juurde teadusasutuste prototüübid, auditooriumid, näitusesaalid, loomaaed ja botaanikaaed[viide?]. Kirjutatud on ka ülikoolist (auditooriumitega, kuhu mahtus üle 1000 kuulaja) ja muuseumist[viide?]. Arvatakse, et Museioni juurde kuulus ka observatoorium Pharose tuletornis[viide?]. Samuti oli seal anatoomikum. Strabon kirjeldas oma kaasaegset Museionit nii: "Museion on ka osa paleedest, seal on peripatos[3] ja exedra[4] ja oikos, kus asub philologoi, Museioni liikmete ühislaud. Sellel synodos'el on ühine vara ja Museioni eest vastutav preester, kelle varem määrasid kuningad, praegu aga Caesar."[5]
Museioniks nimetati ka[viide?] Museioni ristkülikukujulist peahoonet, kus asus raamatukogu, ruum loengute pidamiseks ja teadustööks, observatoorium, laboratoorium ja ruum kollektsioonide hoidmiseks. Samuti asusid seal külla tulnud õpetlaste eluruumid, ühine söögisaal ja puhkeala.[viide?]
Aleksandria raamatukogu juhataja oli ka Ptolemaioste troonipärijate kasvataja.[viide?] Nad määrati eluks ajaks. Nende seas olid filoloog Zenodotos, Eratosthenes, eepik Apollonios Rhodoselt, Aristophanes Byzantionist ja Aristarchos Samothrakest. Viimane loobus sellest ametikohast 145 eKr; hilisemaid juhatajaid allikad ei maini.
Museioni ülem oli valitseja määratud preester, kes teaduse asjusse ei sekkunud. Nende nimed ei ole teada.
Museioni õitseaeg oli enne Egiptuse vallutamist Rooma riigi poolt 31 eKr. Hiljem tegutseti Rooma riigi toetusel.
Museionis tegeldi paljude teadusharudega: matemaatikaga, geograafiaga, füüsikaga, meditsiiniga, filoloogiaga, usundilooga.
Museioni liikmete seas olid matemaatik Apollonios Pergest, Diophantes, matemaatik Eukleides, anatoom Erasistratos, astronoom ja matemaatik Eratosthenes, Heron, anatoom Herophilos, Manetho, astronoom Klaudios Ptolemaios, Soranos ja Theon Aleksandriast. Museionis õppis Archimedes.
Muusade pühamu hävis arvatavasti 48 või 47 eKr, kui Julius Caesar Aleksandriat ründas. Caracalla ajas 216 Museionist välja Aristotelese järgijad; pärast Caracalla surma kutsuti nad tagasi. Aurelianuse käsul põletati 272 või 273 maha Aleksandria linnaosa Brucheion, kus Museion paiknes. Museion tegutses siiski vähemalt 4. sajandini. Serapise templi laskis hävitada Aleksandria piiskop Theophilos. Mõne allika järgi lakkas Museioni tegevus alles 640ndatel, kui araablased Egiptuse vallutasid.
Museioni nimest pärineb sõna "muuseum".
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Märkused[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Pole selge, kuidas täpselt raamatukogu Museioniga seotud oli.
- ↑ Bütsantsi õpetlane Ioannes Tzetzes nimetas ühes sissejuhatuses Aristotelesele Museioni rajajaks Ptolemaios I, kuid seda autorit ei peeta kuigi usaldusväärseks. Antiikaegset allikat ei Museioni ega Aleksandria raamatukogu asutamise kohta ei ole. Vt Roger S. Bagnall. Alexandria: Library of Dreams. – Proceedings of the American Philosophical Society, kd 146, nr 4, 2002, lk 348–362.
- ↑ Jalutamistee kõnelusteks, arvatavasti sammaskäiguna avatud verandal.
- ↑ Avatud katusealune, kus kõneldes sai ringis istuda.
- ↑ "Geograafia" 17.1.8.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- G. Parthey. Das Alexandrinische Museum, Berliin 1838.
- P. M. Fraser. Ptolemaic Alexandria, kd 1, 1972, lk 213–219.
- Canfora Luciano. The Vanished Library: A Wonder of the Ancient World, 1987.
- Mostafa el-Addabi. The Life and Fate of the Ancient Library of Alexandria, Pariis 1990, lk 84–90.
- Paula Young Lee. The Musaeum of Alexandria and the formation of the 'Museum' in eighteenth-century France. – The Art Bulletin, september 1997.
- Mostaffa el-Abbadi, Omnia Mounir Fathallah (toim). What Happened to the Ancient Library of Alexandria?, BRILL 2008.
- Kallimachos: The Alexandrian Library and the Origins of Bibliography, Page 95, 3. Preconditions: The Museion and Its Library, 3.1 The Museion and Alexandria ISBN 9780299131746
- Craig A. Evans, Of Scribes And Sages: Early Jewish Interpretation And Transmission Of Scripture . Volume 1: Ancient Versions and Traditions. (Library of Second Temple Studies 50), Page 59, 3. The Museion and Library of Alexandria, ISBN 9780567080837