Pitsa
Pitsa või pizza on ahjus küpsetatav ümmargune lahtine pirukas, mis kaetakse tomatipasta, juustu ja muude kattematerjalidega. Pitsa sünnikohaks loetakse Napolit, kuigi sarnast toitu valmistati juba Vana-Kreekas. Tänapäeval on pitsa populaarne toit mitmel pool maailmas.
Sisukord |
Ajalugu [muuda]
Nimi 'pitsa' ('pizza') tuleb kreeka päritolu ladina keelsest verbist pìnsere 'pressima'. Vana-Kreekas kaeti leib õli, ürtide ja juustuga. Keskaegses Kreekas kasutati sõna πίτα ehk pita ja sealt on see leivinud türgi keelde kui pide,[1] bulgaaria, horvaadi ja serbia keelde kui pita, albaania keelde kui pita ja tänapäeva heebrea keeles pittāh.[2] Roomlased lõid piruka, mida kutsuti platsentaks. See kujutas endast juustu ja meega kaetud ning loorberi lehtedega maitsestatud toitu.
Tänapäeva piza pärineb Napolist Itaalias. Kui Itaalia kuninganna Margherita 1889. aastal Napolit külastas serveeriti talle Itaalia lipu värvides pitsat: punane (tomatid), valge (mozarella) ja roheline (basiilik). Seda sorti pitsa nimetati kuninganna auks pitsa Margheritaks.[3]
Pitsa koostis ja valmistamine [muuda]
Itaalia tüüpi pitsade tainas on üldiselt õhuke, kuid pitsatainas võib nii nimetatud pannipitsade puhul ka paksem olla. Pitsa kaetakse tüüpiliselt tomatipasta ja juustuga, kuid ülejäänud komponendid varieeruvad kõvasti. Pitsade valmistamisele keskenduvaid restorane nimetatakse pitseeriateks. Pitsat küpsetatakse ahjus.
Viited [muuda]
- ↑ Civitello 2007, lk. 98
- ↑ Oxford English Dictionary, 3. väljaanne, 'pita'
- ↑ Pizza Margherita: History and Recipe. ITALY Magazine, 14. märts. 2011. Kasutatud 15. juuni. 2012. (Inglise keel)
Kirjandus [muuda]
- Linda Civitello 2007, Cuisine and Culture:A History of Food and People, John Wiley & Sons, ISBN 9780470096949
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pitsa |
