Pelmeenid

Allikas: Vikipeedia
Pelmeenid lihaga, keetmata.

Pelmeen on õhukeseks rullitud nuudlitaigna sisse volditud lihatäidisega ravioolisid meenutav toit, mida enamasti keedetakse või praetakse.

Päritolu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pelmeene (vene keeles пельмени) ja vareenikuid peetakse vene, ukraina ja teiste slaavi rahvaste rahvustoiduks.

Pelmeenide pärinemise kohta on mitu teooriat: esimene väidab, et vene maadeuurijad avastasid need komi ja mansi rahvaste toidulaualt. Teise teooria kohaselt sõid vene jahimehed pelmeene pikkadel jahiretkedel, kandes neid lihtsalt kotis kaasas, need olid külmakraadides kenasti külmunud ja lõkke peal neid keetes saadi toitev ja maitsev kõhutäis. Kolmanda ja kõige tõenäolisema teooria kohaselt pärinevad pelmeenid Hiinast ning vene rahvad õppisid neid tundma mongolite kaudu. Igal juhul on teada, et Venemaal söödi pelmeene juba 16. sajandil.

Valmistamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pelmeenitainas koosneb jahust, munast, veest ja vähesest soolast. Lauale sõelutakse jahukuhi, selle keskele vajutatud lohku valatakse leige vesi, lisatakse muna ja sool ning sõtkutakse ühtlaseks tihkeks tainaks. Tainas rullitakse hästi õhukeseks leheks. Seejärel lõigatakse vormi või joogiklaasi servaga tainast välja kettad. Iga ketta keskele tõstetakse täidisepallike, keeratakse üks tainaäär üle täidise, surutakse kokku ja vormitakse poolkuukujuline pelmeen.

Keedetud, aurutatud või ahjus küpsetatud pelmeene serveeritakse erinevate kastmetega, hapukoore või sulavõiga. Venemaal lisatakse ka rohelist sibulat või soolakurki.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]