Peder Severin Krøyer

Allikas: Vikipeedia
P. S. Krøyer, "Autoportree", 1897

Peder Severin Krøyer (23. juuli 1851 Stavanger21. november 1909 Skagen), tuntud kui P. S. Krøyer, oli taani kunstnik, impressionist. Ta on üks tuntumaid ja armastatumaid taani maalikunstnikke ning väga värvikas isiksus Skageni maalijate seas. Viimaste sekka kuulusid Taani ja Norra maalikunstnikud, kes 19. sajandi II poolel kogunesid suviti Skagenisse maalima. Krøyer oli kunstnike rühmituse mitteametlik liider.[1]

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Lapsepõlv ja haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Krøyer sündis Norras Stavangeris 23. juulil 1851 ning kasvas üles kasuperes. Tema kasuvanemad olid ta tädi Bertha Cecilie ja tädimees, Taani zooloog Henrik Nikolai Krøyer. Peagi kolis Krøyerite perekond elama Kopenhaagenisse. Krøyeri kunstianne ilmnes varakult; kunstiõpetuse tunde sai ta juba üheksa-aastaselt eraõpetaja käe all. 14-aastaselt võeti ta vastu Taani Kuninglikku Kunstiakadeemiasse, mille lõpetas 1870. aastal 19-aastaselt. Akadeemias õppis ta koos Frederik Vermehreniga.

Kunstnikukarjääri algus[muuda | muuda lähteteksti]

P. S. Krøyer, "Hip-hip-hurraa!". 1888

Tema ametlik kunstnikudebüüt leidis aset 1871. aastal Charlottenborgis, kus ta esitles näitusel oma kunstnikust sõbrast Frans Schwartzist valminud portreemaali. Krøyer eksponeeris oma maale Charlottenborgis näitustel kogu oma elu jooksul. Esimese Krøyeri maali ostis 1874. aastal Heinrich Hirschsprung, kes oli tema pikaajaline soosija. Praegu on Hirschsprungi kollektsioon aluseks Kopenhaagenis paiknevale Hirschsprungi muuseumi kunstikogule.

Reisid[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1877–1881 reisis Krøyer Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias, kohtudes sealsete kunstnikega ning arendades edasi oma kunstialaseid oskusi ja teadmisi. Pikemalt peatus ta Pariisis, kus õppis Léon Bonnat' käe all, ning kus talle avaldasid mõju kaasaegsete impressionistide Claude Monet', Alfred Sisley, Edgar Degas',Pierre-Auguste Renoiri ja Edouard Manet' teosed. Reisidelt tagasi Kopenhaagenisse jõudes sai Krøyerist hinnatud portreemaalija. Reisides palju kogu oma elu jooksul, ammutas ta inspiratsiooni välismaa kunstnike teostest ja teiste maade kultuuridest. Tema varasemate aastate reise toetas rahaliselt Hirschprung. Samal ajal jätkas Krøyer oma maalide eksponeerimist Taanis.

Kroyer Skagenis[muuda | muuda lähteteksti]

P. S. Krøyer, "Benzoni tütred". 1897

1882. aastal jõudis ta oma reisidelt tagasi Taani. Ta viibis juunist kuni oktoobrini Skagenis, linnakeses Jüüti poolsaare põhjatipus, maalides kohaliku elu ainest ning sealse kunstnike koloonia tegevust. Krøyer osales aktiivselt kunsti- ja kirjandusaruteludes, sest Skageni maalijate rühmitusse kuulusid lisaks kunstnikele (Anna Ancher, Michael Ancher jt) ka kirjanikud Holger Drachmann, Georg Brandes ja Henrik Pontoppidan.

Krøyer jagas oma aega mitmeti: suviti elas ja töötas ta Skagenis ning talviti Kopenhaagenis, kus maalis suuremõõtmelisi portreemaale. Ka reisis ta jätkuvalt.

Krøyer ja Marie[muuda | muuda lähteteksti]

Oma reisil Pariisi 1888. aastal kohtus ta Marie Martha Mathilde Triepcket, keda oli tundnud juba varasemast ajast oma Kopenhaageni-päevilt. Nad armusid ning pärast tormilist armulugu abiellusid 23. juulil 1889 neiu vanematekodus Saksamaal. Maalikunstnikust Marie Krøyer sidus end Skageni maalijatega, keda ta mees pärast nende abiellumist sageli oma maalidel kujutas. Abielupaaril oli tütar Vibeke (sünd. 1895). Nende abielu ei jäänud siiski püsima ning nad lahutasid 1905. aastal. Marie Krøyer abiellus hiljem Rootsi helilooja Hugo Alfvéniga, kes oli olnud mõnda aega üks Skageni kunstnike koloonia liikmetest.

Aastate jooksul Krøyeri silmanägemine nõrgenes, kuni kadus lõpuks sootuks. Ometi jäi ta optimistiks ja vaatamata oma tervisehädadele maalis Krøyer peaaegu kuni oma elu lõpuni. Tõsiasi on, et ta maalis mõned oma viimased meistriteosed peaaegu poolpimeda mehena. Samas naljatas ta, et näeb ühe silmaga nüüd palju selgemini kui varem kahe silmaga.

Ajapikku halvenes Krøyeri tervis veelgi – korduvalt oli ta ravil hospidalides, kannatades vaimuhaiguse hoogude käes. Krøyer suri 58-aastaselt 1909. aastal ning maeti Skageni surnuaeda.

P. S. Krøyeri teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

P. S. Krøyer, "Suveõhtu Skageni Lõunarannas. Anna Ancher ja Marie Krøyer". 1893

Krøyerile on toonud kuulsust tema maastikumaalid ja portreed. Tema impressionistlikud pildid näitavad kunstniku muretut elu, pidusid sõprade keskel, jalutuskäike rannal ja kuuvalgeid õhtuid mere ääres. Sageli kujutas ta oma maalidel mererannas suvitajaid (suplejaid, jalutajaid) ja kohalikke kalureid.

Krøyeri tuntuim teos on “Suveõhtu Skageni Lõunarannas. Anna Ancher ja Marie Krøyer" (1893). Tema teine väga populaarne maal on “Suvise pööripäeva lõke Skageni rannas” (1903), millel on kujutatud lisaks kohalikele elanikele mitmeid Skageni kunstnikke.

Mõlemad teosed asuvad praegu Skageni muuseumis, kus eksponeeritakse paljude Skageni maalijate teoseid.

Pildigalerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Muud allikad[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]