Skagen

Allikas: Vikipeedia
Skageni kesklinn.

Skagen on üle 8000 elanikuga väikelinn (elanike arv 8347 (1. jaanuar 2012)[1]) Põhja-Taanis Jüüti poolsaare põhjatipus. Taani põhjapoolseim linn, kus on riigi suurim kalasadam, kuulub Frederikshavni valla koosseisu.

1890. aastast on Skagenil raudteeühendus teiste Taani piirkondadega.

Asukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Skagen piirneb ühelt poolt Põhjamere ja teiselt poolt Läänemerega.. Skageni sarveks nimetatud liivase Greneni neeme juures kohtuvad Skagerraki (tuleneb Skageni nimest) ja Kattegati veed. Kattegat (Läänemere väin) eraldab Taanit Rootsist ning Skagerrak (Põhjamere väin) lahutab Taanit Norrast.

Nii linn ise kui ka selle ümbruskond on maaliline. Iseäranis torkavad siin silma vanad väikesed kollased majad, mille punased kivikatused on servadest valgeks värvitud. 17., 18. ja 19. sajandil kujundasid siinset loodusmaastikku liikuvad rannikuluited, mis mis matsid enda alla mere-äärseid elamuid ja põllumaid, sundides inimesi ümber asuma rohkem sisemaale. 19. sajandil nimetati Skagenit koguni Taani Pompejiks.[2] Rändluidete edasiliikumine suudeti peatada alles 19. ja 20. sajandi vahetusel, mil paljud rändluited istutati täis mitmesuguseid taimi, põõsaid ja kuuski. Tänaseni on piirkonnas alles kaks Taani suurimat liivaluidet – hiiglaslik Råbjerg Mile (üle 1 km²) ja Sandmilen.

Skagen on populaarne turismi sihtkoht ja seda külastab igal aastal arvukalt turiste. Aasta tippsündmuseks on suvise pööripäeva tähistamine – lõkkeõhtu rannal iidse tuletorni (rekonstruktsioon) juures.

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taani põhjapoolseim punkt on Greneni neem, kus kohtuvad Põhjamere ja Läänemere veed.

Taani põhjapoolseimas punktis – Greneni neemel – näeb suurepärast looduse vaatemängu – Põhjamere ja Läänemere kokkulöövate lainete vahuharju. Hea strateegilise asukoha tõttu ja et vältida laevaõnnetusi, mis siinsetes vetes väga sagedased olid, püstitati 1627[3] (teistel andmetel 1560) siia Taani esimene tuletorn (Vippefyr). Selle rekonstruktsiooni võib näha mere-äärsel künkal Skageni linnast põhja pool. See algeline tuletorn rajati Sundi (taani k Øresund, rootsi k Öresund) väina veeteede kasutamisest saadud tuludest ning kujutas endast kookkaevuga sarnanevat puitkonstruktsiooni, mille tipus rippus tulepesa – raudpajas (raudtünnis) põlevad puud.

Skageni tuletorn (ehit 1858).

1747. aastal asendati vana tuletorn uuega, 21 m kõrge nn valge tuletorniga (hvidefyr), mis oli esimene telliskividest tuletorn Taanis. 1858. aastal püstitati 46 m kõrgune, nn hall tuletorn (gråfyr), mis on oma kõrguselt teine tuletorn Taanis.

Skageni rändluidete tõttu mattus Laurentsiuse kirik (Den tilsandede kirke) 19. sajandil osaliselt liiva.

Üheks siinseks vaatamisväärsuseks on kesk luiteid seisev kirik (Den tilsandende kirke; ee k liiva mattunud kirik). Rändluidete tõttu mattus Laurentsiuse kirik 19. sajandi I poolel osaliselt liiva ning seetõttu jättis kogudus kiriku sajandi lõpul maha. Kirikut siiski ei lammutatud, see jäeti meremärgina püsti. Kaks tänaseni allesjäänud suurt liivaluidet – Råbjerg Mile (üle 1 km²) ja Sandmilen – on sageli Skagenit külastavate turistide huviorbiidis.


Väikelinnas on arvukalt muuseume[4], sealjuures ka Taani esimene mängukarude muuseum ja linna lähedal paiknev punker-muuseum. Viimane kujutab endast II maailmasõja aegset saksa punkrit, mis oli osa sakslaste rajatud Atlandi vallist, tõkestamaks alliansi vägede pealetungi merelt. Linnakese kuulsaim muuseum on Skageni muuseum, kus näeb Skageni maalijate töid. Muuseumi kollektsioon sisaldab üle 1800 kunstiteose. Muuseum avati 1928 ning selle esimene direktor oli Karl Madsen, üks Skageni kunstnike rühmitusse kuulunud liikmeid.

Skageni maalijad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peder Severin Krøyer. Suveõhtu Skageni rannas. 1899. Heinrich Hirschsprungi kollektsioon Kopenhaagenis.

Kõige enam on linnale kuulsust toonud Skageni maalijad. Nimelt kogunesid 19. sajandi lõpul suviti Skagenisse maalima paljud kunstnikud, keda veetles siinne maaliline, puutumatu loodus ning väikeste kalurikülade miljöö ja nende elanikud. Prantsuse impressionistide eeskujul maaliti vabas õhus, ent Skageni kunstnike loomingut mõjutas tugevalt Barbizoni koolkonnale omane realistlik kujutamislaad.

Skageni maalijate rühmitusse kuulusid Rootsi maalikunstnikud Oscar Björck ja Johan Krouthén, Norra kunstnikud Christian Krohg ja Eilif Peterssen, Taani kunstnikud Laurits Tuxen, Karl Madsen, Karl Locher, Viggo Johansen, Holger Drachmann, Marie Krøyer ning eriti silmapaistvad Anna Ancher ja Michael Ancher ning Peder Severin Krøyer. Skagenis ei suvitanud mitte üksnes maalikunstnikud. Rühmitusse kuulusid ka Taani kirjanikud Georg Brandes ja Henrik Pontoppidan ning Taani helilooja Carl Nielsen ja Rootsi helilooja Hugo Alfvén.[5] Mitmed teisedki kunstnikud, heliloojad ja kirjamehed ühinesid ajuti lühemaks ajaks Skageni kunstnikega.

Pildigalerii[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. BEF44: Population 1st January, by urban areas database from Statistics Denmark
  2. Kilde Taani suhetest Eestiga. Koost. Silvi Teesalu. Tallinn, 2010. Lk. 100.
  3. [1]Skageni turismiinfo
  4. [2]Skageni turismiinfo
  5. Vibeke Sandby, Pernille and Jens Agerholm, "Skagens trofaste veninde", Agenholm, 2000. ISBN 87-987939-1-8

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]