Paul Hinno

Allikas: Vikipeedia
Paul Hinno
Nimi Paul Hinno
Sündinud 23. märts 1893
Võrumaa
Surnud 5. september 1981
Uppsala Rootsi
Auaste kolonelleitnant
Autasud Vabadusristi I liigi 3. järk, 1920
Kotkaristi IV klassi teenetemärk, 1938

Paul Hinno VR I/3 (23. märts 1893 Aleksandri vald Põlva kihelkond Võrumaa5. september 1981 Uppsala Rootsi) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paul Hinno sündis 23. (vkj 11.) märtsil 1893 Võrumaa Põlva kihelkonna Aleksandri valla Tilsi mõisa talupidaja peres.

Esimeses maailmasõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]

P. Hinno töötas 1911. aasta aprillist kuni 1916. aasta aprillini Võrumaa politseivalitsuses. Esimese maailmasõja ajal aprillis 1916 astus ta sõjaväkke ja määrati 180. tagavarapolku. Mais 1917 suunati ta 1. Oranienbaumi lipnikekooli, pärast selle lõpetamist septembris 1917 ülendati lipnikuks. Teenis nooremohvitserina 213. tagavarapataljonis, kust vabastati haiguse tõttu jaanuaris 1918.

Eesti Vabadussõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Vabadussõja alguses 1918. aasta novembris asus lipnikuna 3. Jalaväepolku, kus teenis 4. roodu ülemana. 1919. aasta veebruaris määrati ta formeerima polgu 9. roodu, mille ülemaks samal kuul ka nimetati.

Paul Hinno oli 1919. aasta septembris ja oktoobris polgu 3. pataljoni ajutine ülem, 1919. aasta detsembris ülendati ta alamleitnandiks ja 1920. aasta jaanuaris leitnandiks. P. Hinno võttis osa lahingutest Lõuna-Eestis ja Lätimaal Punaarmee ja Landeswehri vastu.

Teenistus Eesti Vabariigis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Vabadussõja lõppu 1920. aasta aprillis määrati ta 3. jalaväepolgu 3. pataljoni ajutiseks ülemaks, siis 3. roodu ajutiseks ülemaks ja juulist tööroodu ülemaks. 1921. aasta juulist oli P. Hinno ümbernimetatud 6. Jalaväepolkgu (mis novembrist 1922 nimetati jalaväerügemendiks) tööroodu ülem.

Septembris 1923 läkitati ta alalisväe ohvitseride kursustele, mille lõpetas juulis 1924, sama aasta veebruaris ülendati ta kapteniks. 1924. aasta oktoobris määrati ta 6. jalaväerügemendi ajutiseks majandusülemaks.

Mais 1925 viidi ta üle Viljandisse Sakala jalaväerügementi ja määrati Sakala jalaväerügemendi majandusülemaks.

Aprillis 1929 viidi P. Hinno üle Ratsarügemendi majandusülemaks, 1931. aasta veebruaris ülendati ta majoriks.

Aastatel 1934–1936 õppis ta Kõrgemas Sõjakoolis sõjamajanduse ala 1. lennu kursusel.

Veebruaris 1937 viidi ta üle teenistust jätkama Sõjaministeeriumi Sõjavägede Varustusvalitsuse üldosakonna ülema kohusetäitjaks ja veebruaris 1938 ülendati kolonelleitnandiks. Aprillis 1938 määrati ta Sõjavägede Varustusvalitsuse ülema I abi alaliseks asetäitjaks ja detsembris 1938 Sõjavägede Varustusvalitsuse üldosakonna ülemaks.

Teises maailmasõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]

1941. aastal pärast Teise maailmasõja lahingute algust Idarindel ja suvesõjas oli ta metsavend ning 1941. aasta augustist oktoobrini Võrumaa Omakaitse juht. Viidi seejärel 1941. aasta oktoobris üle Eesti Omavalitsuse Politsei ja Omakaitse Valitsuse II osakonna ülemaks.

Teise maailmasõja lõpus põgenes Paul Hinnmo Rootsi, kus elas Uppsalas, kus oli EELK Uppsala koguduse juhatuse esimees, Eesti Ohvitseride Kogu Rootsis ja korp! Ugala vilistlaskogu liige.

Paul Hinno suri 5. septembril 1981. aastal Uppsalas ja on maetud Stockholmi Metsakalmistule.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

P. Hinno vend Aleksander Hinno oli E.E.L.K. õpetaja USAs.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]