Johannes Kotkas

Allikas: Vikipeedia
Johannes Kotkas
Isikuandmed
Riik Eesti Eesti
Sünniaeg 3. veebruar 1915
Sünnikoht Kodijärve vald
Surmaaeg 8. mai 1998 (83-aastaselt)
Surmakoht Tallinn, Eesti
Pikkus 184 cm
Kaal 115 kg
Spordiklubi Tartu "Kalev", Tallinna "Dünamo"
Treener Aleksander Pohla,
Medalid
Olümpiamängud Olympic rings with transparent rims.svg
Kuld 1952 Helsingi Kreeka-Rooma maadluse raskekaal
Maailmameistrivõistlused
Hõbe 1953 Napoli Kreeka-Rooma maadlus raskekaal
Euroopa meistrivõistlused
Kuld 1938 Tallinn Kreeka-Rooma maadlus
Kuld 1939 Oslo Kreeka-Rooma maadlus
Kuld 1947 Praha Kreeka-Rooma maadlus
NSVL meistrivõistlused
Kuld 1940 Flag of the Soviet Union.svg Kreeka-Rooma maadlus absoluutkaal
Kuld 1943 Flag of the Soviet Union.svg Kreeka-Rooma maadlus absoluutkaal
Kuld 1943 Flag of the Soviet Union.svg vasaraheide
Kuld 1944 Flag of the Soviet Union.svg Kreeka-Rooma maadlus absoluutkaal
Kuld 1945 Flag of the Soviet Union.svg Kreeka-Rooma maadlus absoluutkaal
Kuld 1946 Rostov Doni ääres Kreeka-Rooma maadlus raskekaal
Kuld 1947 Tallinn vabamaadlus
Kuld 1948 Rostov Doni ääres Kreeka-Rooma maadlus raskekaal
Kuld 1950 Saratov Kreeka-Rooma maadlus raskekaal
Kuld 1951 Odessa Kreeka-Rooma maadlus raskekaal
Kuld 1952 Jerevan Kreeka-Rooma maadlus raskekaal
Kuld 1953 Rostov Doni ääres Kreeka-Rooma maadlus raskekaal
Kuld 1955 Saratov Kreeka-Rooma maadlus raskekaal
Kuld 1956 Moskva Kreeka-Rooma maadlus raskekaal
Hõbe 1945 Moskva Kreeka-Rooma maadlus
Hõbe 1946 Flag of the Soviet Union.svg vasaraheide
Hõbe 1946 Tbilisi vabamaadlus
Hõbe 1948 Moskva vabamaadlus
Hõbe 1949 Harkiv Kreeka-Rooma maadlus
Hõbe 1951 Tallinn sambomaadlus
Hõbe 1954 Riia Kreeka-Rooma maadlus
Pronks 1943 Flag of the Soviet Union.svg kuulitõuge
Pronks 1945 Flag of the Soviet Union.svg vasaraheide
Pronks 1947 Flag of the Soviet Union.svg vasaraheide
NSVL rahvaste spartakiaad
Kuld 1956 Moskva Kreeka-Rooma maadlus
NSVL meeskondlikud meistrivõistlused
Kuld 1947 Flag of the Soviet Union.svg Kreeka-Rooma maadlus
Kuld 1948 Flag of the Soviet Union.svg Kreeka-Rooma maadlus
Hõbe 1945 Flag of the Soviet Union.svg Kreeka-Rooma maadlus
Pronks 1951 Flag of the Soviet Union.svg Kreeka-Rooma maadlus
Pronks 1953 Flag of the Soviet Union.svg Kreeka-Rooma maadlus

Johannes Kotkas (3. veebruar 19158. mai 1998) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1952 Helsingis kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 1938,1939,1947 Euroopa meister , MM-hõbe 1953, maailma karikavõitja 1956, 13-kordne Nõukogude Liidu meister ja 6-kordne hõbemedaliomanik (see on maadluses Eesti rekord), 22-kordne Eesti meister (see on maadluses Eesti rekord), NSV Liidu teeneline meistersportlane (1943), Eesti NSV teeneline sporditegelane (1964), vabariikliku (1950) ja üleliidulise (1965) kategooria kohtunik.

Klubi: 1934 Tartu “Kalev”, 1937 Tallinna “Kalev”, pärast sõda “Dünamo”. Kaal 1940. aastal 110 kg, sama aasta sügisel 115 kg.

Lapsepõlv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kotkas sündis Tartumaal Kodijärve vallas Metsa talus, mida ka Otsa taluks hüüti, Juhan ja Minna-Alviine Kotka teise lapsena. Tal oli vanem õde Elli. Isa jäi 1917 Esimese maailmasõja rindel teadmata kadunuks. Mõne aasta pärast kolis pere Tartusse. Johannes käis neli aastat 8. ja kaks aastat 15. algkoolis ning läks siis lukksepaõpilaseks.

1934 hakkas Kotkas tõsisemalt sporti harrastama, algul tõstmist Leonhard Kuke juures. Aleksander Pohla õhutusel vahetas ta selle ala maadluse vastu.

1935[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti meistrivõistlustel Tartus kaotas Kotkas Otto Viikmäele ja Nikolai Karklinile.

1936[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kotkas kutsuti kaitseväkke. Ta teenis Peipsi Laevastiku Divisjonis, asukohaga põhiliselt Tartus.

“Kalevi” 35. sünnipäeva turniiril detsembris Tallinnas seljatas ta juba J. Randmaa ja isegi Otto Viikmäe ning võitis ka Alberts Zvejnieksi 3:0.

1937[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. ja 14. veebruaril Eesti 1936. aasta meistrivõistlustel vabamaadluses tuli Kotkas Kristjan Palusalu järel teiseks. Sama kordus 6. ja 7. märtsil Viljandis kreeka-rooma maadluses.

17. ja 18. märtsil Tallinnas võitis Eesti A-koondis Soome A 5:2 ja Eesti B Soome B 4:3. Kotkas seljatas Edvard Järvise (12.02), Eesti A-s võitis Palusalu Hjalmar Nyströmi 3:0. Eesti B-s võitsid veel Heino Kaaremäe-Kristal, Voldemar Roolaan ja Olaf Luiga, kaotasid Johannes Looaru, Adalbert Toots ja A. Väärt.

Kotkas kolis Tallinna ja sai tööd Eesti Panga ekspeditsiooniosakonnas palgaga 85 krooni kuus, mis oli korralik töötasu.

1938[muuda | redigeeri lähteteksti]

8. jaanuaril Eesti 1937. aasta meistrivõistlustel vabamaadluses Tartus ei osalenud Palusalu. Johannes Kotkas võitis Nikolai Karklini ja tuli esimest korda Eesti meistriks.

Märtsis Tallinnas tuli Palusalu Kotka ja Karklini ees Eesti meistriks kreeka-rooma maadluses.

14. märtsil Helsingis kaotas Eesti A Soome A-le 2:5 ja Eesti B Soome B-le samuti 2:5. Kotkas võitis Eesti B-s Hjalmar Nyströmi 3:0. Võitsid veel mõlemad keskkaallased Voldemar Roolaan ja Karl Kullisaar. Maadlusmatši ajal 127 kg kaaluva Arvo Niemeläga sai Kristjan Palusalu vigastuse, mis lõpetas tema sportlaskarjääri, kuid kohtunikud andsid talle siiski 3:0 võidu.

Euroopa meistrivõistlused[muuda | redigeeri lähteteksti]

1938. aasta Euroopa meistrivõistlused kreeka-rooma maadluses peeti 24.27. aprillil Tallinnas “Estonia” teatris. Raskekaalus osales 8 maadlejat.

I ringis kohtus Kotkas peafavoriidi John Nymaniga Rootsist, kes oli Palusalu järel teiseks jäänud nii viimastel Euroopa meistrivõistlustel kui ka Berliini olümpiamängudel. Nyman alustas aktiivselt, kuid ei suutnud ainsatki võtet teha. Lõpuks hakkas Nyman väsima ja pidi end paar korda matilt põgenemisega päästma. Kotkas võitis 3:0.

II ringis seljatas Kotkas Uuno Vento (Soome) 37 sekundiga. Vento oli pigem poolraskekaallane.

III ringis seljatas Kotkas Edvīns Bietagsi Lätist 18.27-ga. Bietags oli samuti peamiselt poolraskekaallane.

IV ringis võitis Kotkas Mehmet Çobani Türgist 3:0 ning oli sellega tulnud Euroopa meistriks. Nyman võitis 3:0 Bietagsi.

V ringis seljatas Nyman Çobani 12.59-ga. I Kotkas, II Nyman, III Çoban, IV Bietags, V Vento, VI Olaf Knutsen Norra.

Nikolai Karklin tuli poolraskekaalus hõbemedalile ja Voldemar Roolaan keskkaalus pronksmedalile. Riikide arvestuses kogus Rootsi 15, Soome 10, Saksamaa 7, Eesti 6, Läti 2, Türgi ja Norra 1 punkti.

Aasta lõpp[muuda | redigeeri lähteteksti]

14. novembril toimus Tallinnas ajalooline matš, kus Eesti võitis Saksamaa 5:2. Raskekaalus kurnas Kotkas Paul Böhmerit poolnelsoniga seni, kuni see 9 minuti järel alistus. Veel võitsid Martin Maiste, Adalbert Toots, Voldemar Roolaan ja Ago Neo, kaotasid sulgkaallane Aleksander Kukk ja kergekeskkaallane Edgar Puusepp.

Novembri lõpul käis Tallinnas Läti üks tugevaimaid maadlusorganisatsioone LAS, mille koondis kaotas aga nii Tallinna “Kalevile” kui ka Tallinna “Spordile” 3:6. Kotkas võitis Edvīns Bietagsi 3:0.

10. ja 11. detsembril osales Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses Tallinnas kaks raskekaallast. Kotkas võitis Nikolai Karklini 3:0.

1939[muuda | redigeeri lähteteksti]

20. jaanuaril Berliinis kaotas Eesti Saksamaale revanšmatši 3:4. Kolmes kergemas kaalus said Martin Maiste, Hugo Veisman ja Aat Männis seljakaotuse, erapoolik kohtunik luges ka Voldemar Roolaanele seljakaotuse. Võitsid Puusepp, Neo ja Kotkas. Kotkas seljatas Kurt Hornfischeri 6.45-ga.

26. jaanuaril võitis Eesti Prahas Tšehhoslovakkia 5:2. Veisman ja Männis said taas seljakaotuse, kuid Maiste, Mägi, Roolaan, Neo ja Kotkas võitsid. Kotkas seljatas Josef Klapuchi 3.00-ga.

28. veebruaril võitis Eesti Tallinnas Läti 6:1. Ainsa seljavõidu sai Maiste, sulgkaallane Evald Sumil kaotas 0:3, punktidega võitsid Toots, Puusepp, Roolaan, Neo ja Kotkas (alistas Erlins Skuja 2:1).

5. ja 6. märtsil Tallinnas tuli Kotkas Eesti meistriks kreeka-rooma maadluses Karklini ja A. Klaaseni ees.

25. ja 26. märtsil kaotas Eesti A Tallinnas Soome A-le 3:4; Eesti B võitis Soome B 4:3. Kotka vastane Hjalmar Nyström loobus võistlusest pärast algpüstimaadlust. Eesti A-s võitsid veel Ago Neo ja Voldemar Roolaan, kaotasid Edgar Puusepp, Voldemar Väli, Johan Viitung ja Martin Maiste. Eesti B-s võitis raskekaalus Karklin Pekka Mellavuo 3:0.

Euroopa meistrivõistlused[muuda | redigeeri lähteteksti]

25.28. aprillil peeti Oslos Euroopa meistrivõistlused. Raskekaalus osales 8 maadlejat.

I ring. Algpüstimaadluses heitis ungarlane Gyula Bóbis Kotkast ja oli algpüstimaadluse järel ülekaalus. Edaspidi simuleeris ungarlane korduvalt vigastatut, sai niimoodi puhkepause ja suutis matši võidukalt lõpetada (3:0). John Nyman võitis Mehmet Çobani 3:0, Hjalmar Nyström Kurt Hornfischeri 3:0 ja Kåre Larsen (Norra) seljatas Peter Larseni (Taani).

II ring. Kotkas seljatas Hornfischeri 27 sekundiga! Nyman seljatas Kåre Larseni ja Çoban Peter Larseni.

III ring. Kotkas seljatas Nyströmi 6.44-ga.

IV ring. Kotkas seljatas Çobani 12 minutiga.

V ring. Kotkas võitis Nymani 3:0.

I Kotkas, II Nyman, III Bóbis, IV Çoban, V Nyström, VI Peter Larsen.

Edgar Puusepp sai hõbemedali ja Ago Neo pronksmedali. Riikide arvestuses kogus Rootsi 13, Soome 9, Saksamaa 7, Eesti 6, Türgi 4, Ungari 2 ja Norra 1 punkti.

1939[muuda | redigeeri lähteteksti]

19. novembril võitis Eesti Riias Läti 5:2. Kotkas seljatas J. Mendziņši 4.30-ga. Kergekaalus kaotas Artur Roos 35 sekundiga, keskkaalus kaotas Voldemar Mägi Georgs Ozoliņšile. Võitsid veel Maiste, Väli, Puusepp ja Neo.

9. ja 10. detsembril tuli Kotkas Eesti meistriks vabamaadluses A. Soolaiu ja A. Toomi ees.

1940[muuda | redigeeri lähteteksti]

2. ja 3. märtsil Viljandis Eesti meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses juhtus üllatus: Kotkas sai seljakaotuse Jaan Miililt ja oli selili minemas ka Juhan Kalde vastu! Selle põhjustas nähtavasti vastaste alahindamine. Kotkas viis siiski matši Kalde vastu võiduka lõpuni. Et Kalde oli omakorda seljatanud Miili, tekkis nende vahel surnud ring: kõigil 3 miinuspunkti. Puhaste võitude ajad andsid meistritiitli Kaldele, teiseks tuli Miil ja kolmandaks Kotkas.

Aprillis võitis Eesti Tallinnas Läti 5:2. Kotkas seljatas 3.23-ga Kārlis Brigmanise.

14. kuni 23. detsembrini Moskvas peetud NSV Liidu absoluutsel tšempionaadil kreeka-rooma maadluses osalesid 14 sportlase seas Johannes Kotkas, Nikolai Karklin ja August Neo. Turniirisüsteemis peetud võistlusel alistas Kotkas kõik 13 vastast, sealhulgas 5 punktidega ja 8 seljavõiduga. Teiseks tulnud Aron Gonža (Ukraina) seljatas ta 13.49-ga. 3. oli Konstantin Koberidze, 4. Vladimir Matškaljan (mõlemad Gruusia) ja 5. Jakov Kuksenko, kes kõik kaotasid Kotkale punktidega. Karklin oli 6. ja Neo 9.

1941[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti (Mati Maiste, Evald Sumil, Voldemar Väli, Edgar Puusepp, Voldemar Mägi, Voldemar Roolaan, Johannes Kotkas) võitis märtsis Taga-Kaukaasia turneel Gruusia kaks korda 7:0 (Kotkas kohtus esmakordselt ühe oma hilisema suurima rivaali Arsen Mekokišviliga). Aserbaidžaanile kaotati 3:4 (võitsid Maiste, Roolaan ja Kotkas). Moskva võideti 5:2 (Maiste ja Väli kaotasid). Riias võideti Läti 6:1.

1942[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamik Eesti maadlusparemikust oli Nõukogude tagalas, Kotkas Arhangelski oblastis Kotlases. Eesti Laskurkorpuse koondis kaotas sügisel Moskvas Moskvale 2:5, Puusepp ja Kotkas võitsid. See võistlus oli mõeldud kuulujuttude kummutamiseks, et eesti maadlejad olevat vangilaagrisse saadetud.

1943[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes Kotkas ja Johannes Kaubi võitsid Moskva lahtistel meistrivõistlustel. Edgar Puusepp tuli teiseks.

Kotkas tuli septembris Gorkis NSV Liidu meistriks vasaraheites NSV Liidu rekordiga 53.88.

Novembris peeti Gorkis ka NSV Liidu III absoluutne tšempionaat kreeka-rooma maadluses 8 osavõtjaga. Kotkas võitis Koberidze ja Mekokišvili (mõlemad Gruusiast) punktidega ja seljatas ülejäänud vastased (hoolimata viga saanud roietest seljatas ta Matškaljani 4.23-ga). I Kotkas, II Koberidze, III Aleksandr Mazur, IV Anatoli Kazanski (mõlemad Vene NFSV), V Mekokišvili, VI Viktor Strižak.

Kotkas sai NSV Liidu teeneliseks meistersportlaseks.

1944[muuda | redigeeri lähteteksti]

4. jaanuaril asutati ametiühingute spordiselts “Kalev”. Mõne kuu pärast kinnitati Kotkas selle aseesimeheks. Maadlussektsiooni juhtis ta 1950. aastani.

Novembris peeti Tbilisis NSV Liidu IV absoluutne tšempionaat kreeka-rooma maadluses 10 osavõtjaga, kellest 3 katkestasid turniiri ja nende tulemused tühistati. Kotkas alustas suurte punktivõitudega Koberidze ja Mazuri üle, kuid siis sai seljakaotuse Aleksandr Senatorovilt. Juba esimesel minutil viis ta vastase parterisse ja hakkas teda poolnelsoniga selili pöörama, kui vastane haaras tal peast, tegi vastuvõtte ja Kotkas oligi 31 sekundiga selili. Ent viimastes voorudes seljatas Kotkas Matškaljani, võitis punktidega Mekokišvili ja seljatas Belovi ning suutis tiitlit kaitsta. I Kotkas 6, II Mekokišvili 7, III Mazur 7, IV Koberidze 8, V Matškaljan 11 punkti, VI Senatorov.

Kergekeskkaalus tuli Puusepp NSV Liidu meistriks. Ka Johannes Kaubi pidanuks võitma, kuid erapoolik kohtunik jättis ta kolmandaks.

1945[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kotkas tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis.

Nõukogude Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel võitis Eesti I ringis kodus Läti 6:1. Võitsid Kaubi, Sumil, Toots, Puusepp, Roolaan ja Kotkas, ainult August Kukk kaotas keskkaalus. II ringis võideti Sverdlovsk võõrsil 6:1 ja jõuti finaalturniirile Moskvasse. Seal võideti Tbilisi 5:2 ja Kiiev 4:3, kuid Moskva võitis Kiievi 4:3 ja Tbilisi 6:1. Pronksikohtumises võitis Kiiev Tbilisi 5:2. Kullakohtumises võitsid Kaubi, Roolaan ja Kotkas (Mazuri), kuid kaotasid Juhan Looaru, Adalbert Toots, Edgar Puusepp ja Edgar Rohtmets. Kokku 3:4 ja hõbemedalid.

Kesksuvel Tallinnas Kadrioru staadionil peetud individuaalsetel kreeka-rooma maadluse üleliidulistel meistrivõistlustel võitis Kotkas taas oma peakonkurendid Mazuri ja Mekokišvili punktidega, kuid meistriks ei tulnud, sest läks omast võttest selili Fjodor Bezdolja vastu. Meistriks tuli Mazur, kuigi oli kaotanud nii Kotkale kui ka kolmandaks tulnud Mekokišvilile.

Kaubi võitis kärbeskaalus, Puusepp oli kergekeskkaalus kolmas, vabamaadluses said pronksmedali August Väät ja Artur Lõhmus.

Septembris pälvis Kotkas Kiievis NSV Liidu kergejõustikumeistrivõistlustel vasaraheites 3. koha (46.55).

Detsembris peeti Leningradis NSV Liidu V absoluutne tšempionaat kreeka-rooma maadluses. Need olid pühendatud Venemaa raskejõustiku 60. ja amatöörmaadluse 50. sünnipäevale. Aukülaliste seas olid Ivan Lebedev ja Martin Klein.

Kotkas võitis jällegi kõik oma vastased ning tuli 3 kaotuspunktiga meistriks. II Mazur 4, III Mekokišvili 6, IV Senatorov 10, V Matškaljan 12, VI Brigmanis.

Absoluutsete tšempionaatide pidamine NSV Liidus katkestati kuni 1974. aastani. Johannes Kotkas tuli 4 korda absoluutseks meistriks, võites 31 matšist 30 (97%).

Johannes Kotkas astus NLKP liikmeks.

1946[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kotkas tuli Haapsalus Eesti meistriks kreeka-rooma stiilis.

NSV Liidu meistrivõistlustel tuli Kotkas kreeka-rooma maadluses Jerevanis esimeseks (2. Mazur, 3. Mekokišvili) ja vabamaadluses Tbilisis teiseks (1. Mekokišvili, 3. Zurab Zugladze). Kaubi oli kreeka-rooma maadluse kärbeskaalus teine.

Septembris pälvis Kotkas Dnepropetrovskis NSV Liidu kergejõustikumeistrivõistlustel vasaraheites 2. koha (52.41).

NSV Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel oli Eesti ilma Kotkata kolmas. Et poolfinaalis kaotati Moskvale 2:5, poleks ka Kotkas suutnud asja päästa.

1947[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kotkas tuli Eesti meistriks vabamaadluses.

NSV Liidu maadlussektsioon (pärast föderatsioon) astus Rahvusvahelise Maadlusföderatsiooni FILA liikmeks. Otsekohe teatati soovist osaleda esimestel sõjajärgsetel Euroopa meistrivõistlustel Prahas.

Kotkas tuli NSV Liidu võistkondlikuks meistriks “Dünamo” koondises. Boris Sülluste, Elmar Runge ja Edgar Puusepp olid ametiühingute võistkonnaga teised ja Boris Meos "Spartakiga" kolmas.

Euroopa meistrivõistlused[muuda | redigeeri lähteteksti]

NSV Liidu koondises olid eestlastest Kotkas ning kärbeskaallane Johannes Kaubi. Kaubil ei vedanud loosiga ning ta jäi neljandaks, kuigi oma tasemelt väärinuks hõbemedalit.

Kotkas alistas avaringis oma peakonkurendi Bertil Antonssoni (Rootsi) 3:0 ning seljatas teises Johannes Artsi (Holland). Kolmandas ringis türklast Mustafa Çakmakit heites kukkus ta aga vastase peale nii õnnetult, et murdis ribi. Kuna võit oli juba käega katsuda, keeras Kotkas Çakmaki selili. Ta otsustas ka viimases kohtumises ungarlase János Rihetzky vastu matile minna. Õnneks ei tulnud ka sellega kaua maadelda: kolme seljavõidu peale kokku kulutas Kotkas 10 minutit.

1. Kotkas, 2. Çakmak, 3. Pauli Riihimäki (Soome), 4. Natale Vecchi (Itaalia), 5. Rihetzky, 6. Jaroslav Sysel (Tšehhoslovakkia).

NSV Liitu läks meistritiitel kolmes raskemas kaalus: poolraskekaalus võitis Konstantin Koberidze ja keskkaalus Nikolai Belov. Meeskondlikult kogus Rootsi 14, NSV Liit 12 ja Türgi 8 punkti.

Kogu maailmasõja aja oli Kotkas väga heas vormis olnud. Kuri sõda oli ära söönud 7 võimalikku Euroopa meistri tiitlit.

Kuni 1966. aastani rohkem Euroopa meistrivõistlusi ei peetud. Neid asendasid maailmameistrivõistlused, mida peeti vaheldumisi kreeka-rooma ja vabamaadluses.

NSV Liidu meistrivõistlustelt sai Eesti sel aastal 7 medalit. Kreeka-rooma maadluses Edgar Puusepp võitis ja Elmar Runge oli kolmas. Tallinnas peetud vabamaadlustšempionaadi võitsid Kotkas (2. Mekokišvili, 3. Bezdolja) ja Looaru, hõbedale tulid Puusepp ja Runge ning pronksile Kaubi.

Sügisel sai Kotkas Harkovis NSV Liidu kergejõustikumeistrivõistlustel vasaraheites 3. koha (50.62) ja kuulitõukes 4. koha (14.41; võitis 16.17-ga Heino Lipp).

1948[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kotkas tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis.

I Baltimaade spartakiaadi võitis Läti (36 punkti) Eesti (35) ees.

Kotkas tuli kreeka-rooma maadluses Zaporižžjas NSV Liidu meistriks (2. Mazur, 3. Mekokišvili) ning vabamaadluses Mekokišvili järel hõbedale (3. Vladimir Suhhorutšenko). Vabamaadluses tuli Juhan Looaru NSV Liidu meistriks ja Boris Meos pronksile.

Kotkas ja Kaubi tulid NSV Liidu võistkondlikuks meistriks "Dünamo" koondises. Boriss Sülluste, Elmar Runge ja Edgar Puusepp olid ametiühingute võistkonnaga teised ja August Englas armee võistkonnas kolmas.

Eesti alistas Leningradis Leningradi 5:3. Kotkas seljatas Ivanovi 28 sekundiga.

Londoni olümpiamängudest jäi NSV Liit kõrvale.

1949[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kotkas tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis.

Kotkal ei õnnestunud tulla kreeka-rooma maadluses NSV Liidu meistriks, sest kaotas otsustavas kohtumises Aleksandr Mazurile punktidega (3. Strižak). Vabamaadluses tuli August Englas NSV Liidu meistriks ja Juhan Looaru pronksile.

1950[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maadlusaeg lühenes 20 minutilt 15-le.

Kotkas tuli Eesti meistriks kreeka-rooma stiilis.

Kotkas tuli Saraatovis NSV Liidu meistriks kreeka-rooma maadluses, seljatades 11.28-ga ka Mazuri (viimasele oli see esimene seljakaotus pärast 1943; 3. Bezdolja). Helmut Puur oli kolmas. Vabamaadluses tulid meistriteks Englas ja Looaru, hõbedale Boris Meos ja Elmar Runge.

II Baltimaade spartakiaadil võitis Eesti Vilniuses Leedu 8:0 ja Läti 6:2. Kotkas alistas vastavalt A. Skaigirise (seljavõit 15 sekundiga) ja Brigmanise (vastane loobus 5. maadlusminutil edasi võistlemast).

Kotkas sai vabariikliku kategooria maadluskohtunikuks.

Kotkas valiti Eesti maadlussektsiooni presiidiumi esimeheks.

1951[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kotkas tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis.

Kotkas tuli kreeka-rooma maadluses NSV Liidu meistriks, võites otsustavas kohtumises Mazuri 2:1 (3. Brigmanis). Englas tuli NSV Liidu meistriks poolraskekaalu mõlemas maadlusviisis. Helmut Puur kreeka-rooma ja Boris Meos vabamaadluses said pronksmedali.

Kotkas ja Kaubi tulid NSV Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel kolmandaks “Dünamo” koondises. Boriss Sülluste, Elmar Runge ja Arvo Mõttus võitsid ametiühingute võistkonnaga, Englas oli armee võistkonnas teine.

Tallinnas peetud NSV Liidu meistrivõistlustel sambo raskekaalus oli Kotkas teine (1. Mekokišvili, 3. Aleksei Bratko).

NSV Liit (koosseisus Englas ja Kotkas) alistas Ungari kaks korda 8:0. Tšehhoslovakkia ja Rumeenia (Bukarestis maadles ka Kotkas) alistati samuti 8:0.

Aprillis moodustati NSV Liidu Olümpiakomitee ning detsembris otsustati osaleda Helsingi olümpiamängudel.

1952[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kotkas tuli Eesti meistriks kreeka-rooma stiilis.

Kotkas võitis Sofias toimunud Euroopa sotsialismimaade turniiri kreeka-rooma maadluses (Poola ja Jugoslaavia ei osalenud).

Helsingi olümpiamängud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Helsingi olümpiamängudele oli kreeka-rooma maadluses üles antud 12 raskekaallast. Neist Kotka esimene vastane Auguste Baarendse (Luksemburg) andis loobumisvõidu, sest oli vabamaadlusturniiril vigastada saanud. Teine vastane Bengt Fahlkvist (Rootsi) oli rohkem poolraskekaallane ning vabamaadleja, mistõttu Kotkas seljatas ta 2.40-ga. Järgnesid võidud Londoni olümpia pronksmedalimehe Guido Fantoni (Itaalia, 3.41), Tauno Kovase (Soome, 2.43) ja 140-kilose tšehhi Josef Růžička (4.32) üle. Kokku kulutas ta kõigi vastaste alistamiseks ainult 13.36, s.t. vähem kui ühe täispikkusega matši kestus!

1. Kotkas, 2. Růžička, 3. Kovanen, 4. Willi Waltner (Lääne-Saksamaa), 5. Alexandru Suli (Rumeenia), 6. Antonios Georgoulis (Kreeka) ja Fahlkvist.

III Baltimaade spartakiaadil Tallinnas võitis Eesti nii Leedu kui ka Läti 8:0.

1952[muuda | redigeeri lähteteksti]

Novembris toimusid Jerevanis NSV Liidu meistrivõistlused kreeka-rooma maadluses. Kotkas kaitses tiitlit, alistades Mazuri esikohamatšis 2:1 (3. Fjodor Bondur). Peale Artjom Terjani oli Kotkas ainus Helsingi olümpial käinud kreeka-rooma maadleja, kes suutis sel aastal NSV Liidu meistriks tulla. Vabamaadluses suutsid seda Arsen Mekokišvili, David Tsimakuridze, Armenak Jaltõrjan ja August Englas.

1953[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jällegi tuli Kotkas Rostovis NSV Liidu meistriks kreeka-rooma maadluses, alistades esikohakohtumises napilt Mazuri. Vabamaadluses tulid NSV Liidu meistriks Englas ja Runge, hõbedale Arvo Mõttus ning pronksile Sergei Kaškin ja Endel Saar.

Kotkas tuli NSV Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel “Dünamo” koondises kolmandaks. Johan Possul oli “Spartakiga” teine. Rein Tomingas võitis vabamaadluses “Dünamo” koondises.

Maailmameistrivõistlused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Napolis maailmameistrivõistlustel seljatas Kotkas avaringis kümne minutiga Josef Růžička, teises ühe minutiga Josip Bajeri (Jugoslaavia), kolmandas Willi Waltneri (Saksa FV), neljandas Taisto Kangasniemi (Soome) ja oli viiendas vaba. Kuuendas ringis seljatas ta Guido Fantoni, kuid finaalis kaotas 130 kg kaalunud Kotkas tasavägise kohtumise 35 kg vähem kaalunud Bertil Antonssonile kohtunike häältega 1:2. Sellega tuli maailmameistriks Antonsson Kotka ja Fantoni ees. (4. Kangasniemi, 5. Süleyman Baştimur (Türgi), 6. Georgoulis.)

NSV Liit võitis viies kaalus: Boriss Gurevitš, Artjom Terjan, Gurgen Šatvorjan, Givi Kartozia ja August Englas.

1954[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kotkas tuli Eesti meistriks kreeka-rooma stiilis.

IV Baltimaade spartakiaadil alistas Eesti nii Läti kui ka Leedu 6:2 ning viigistas finaalis Valgevenega 4:4. Kaotasid 4 kergemat meest N. Lobõrev, V. Aasaots, Arvo Mõttus ja Juhan Kaubi, võitsid raskemad mehed Helmut Puur, Meinhard Niglas, August Englas ja Johannes Kotkas. Suurem seljavõitude arv andis esikoha Eestile.

Eesti alistas ilma Kotka ja Englaseta Leningradi 5:3. Raskekaallane Valdeko Trisberg seljatas vastase.

NSV Liidu meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses tekkis raskekaalus surnud ring, mis reastas sportlased nii: 1. Aleksandr Parfjonov, 2. Johannes Kotkas, 3. Aleksandr Mazur. Teiseks tuli ka Helmut Puur kergekaalus. Vabamaadluses võitis August Englas, pronksi said Vladimir Gorškov ja Valdeko Trisberg.

1955[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kotkas tuli Eesti meistriks kreeka-rooma stiilis.

Kotkas tuli Saraatovis NSV Liidu meistriks kreeka-rooma maadluses Ivan Bogdani (Ukraina) ees, Mazur ei osalenud. Vabamaadluses võitsid Sergei Kaškin, Endel Saar ja Valdeko Trisberg, Arvo Mõttus oli teine.

1956[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kotkas tuli Eesti meistriks kreeka-rooma stiilis.

Eesti võitis Leningradis ilma Kotkata Leningradi 6:2.

Kreeka-rooma maadluses tulid Kotkas ja Puur Moskvas NSV Liidu meistriks. Vabamaadluses said pronksi Nikolai Solovjov, Runge, Saar ja Gorškov. See oli ühtlasi Nõukogude Liidu rahvaste I spartakiaad.

Ametlikult sai olümpiavõitja ka maailmameistri tiitli. Seetõttu neid võistlusi, mis sisuliselt olid maailmameistrivõistlused, nimetati maailma karikavõistlusteks. Mais tuli Kotkas maailma karikavõitjaks, edestades ka peatset olümpiavõitjat vabamaadluses Hamit Kaplanit (Türgi).

NSV Liidu rahvaste spartakiaadi võitis samuti Kotkas Bogdani ja Parfjonovi ees.

Olümpiamängudele Melbourne’i saadeti Kotkas, Mõttus, Saar ja Puusepp. Kolm esimest varumeestena, viimane kohtunikuna. Kotkast asendanud Parfjonov tuli olümpiavõitjaks.

1957[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maadlusaeg lühenes 15 minutilt 12-le. Maadlus võis nüüdsest ka viigiga lõppeda.

Kotkas tuli Eesti meistriks kreeka-rooma stiilis.

V Baltimaade spartakiaadil kaotas Eesti finaalis Valgevenele 2,5:5,5 ja jäi teiseks. Oma kaalu võitsid Rein Tomingas, Meinhard Niglas ja Johannes Kotkas, teiseks tulid Helmut Puur ja Hans Unt. Esimest korda peeti spartakiaad ka vabamaadluses, kus Eesti võitis kindlalt. See jäi viimaseks Baltimaade spartakiaadiks.

Eesti viigistas Tallinnas Leningradiga 4:4, kuid kuulutati võitjaks. Võitsid Helmut Puur, Jaan Roots, Meinhard Niglas ja Johannes Kotkas. Kaotasid V. Laas, V. Kovaljov, J. Luhtjärv ja Uno Essenson.

NSV Liidu meistrivõistlustel oli Kotkas 11. Meinhard Niglas sai keskkaalus hõbemedali.

1958[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kotkas tuli Eesti meistriks kreeka-rooma stiilis.

Eesti kaotas Leningradis ilma Kotkata Leningradile 3,5:4,5.

NSV Liidu meistrivõistlustel ei saanud Eesti ainsatki medalit. II rahvaste spartakiaadil tuli Niglas kolmandaks ja Kotkas viiendaks, teised jäid tahapoole.

Tallinn koos Kotkaga võitis kodus Turu linna 8:0 ja võõrsil 6,5:1,5 (Kotkas viigistas E. Mäkeläga). Helsingi alistati võõrsil 7,5:0,5. Eesti alistas ilma Kotkata Kotkas Soome 6:2.

Kotkas määrati Eesti maadluskoondise riiklikuks vanemtreeneriks. Sel ametikohal töötas ta 15 aastat, 1973. aastani.

Kotkas abiellus Ilse Klaumanniga, kes töötas õpetajana.

1959[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kotkas tuli Eesti meistriks kreeka-rooma stiilis.

Eesti A kaotas Tallinnas Soome A-le 3,5:4,5 ja Eesti B Soome B-le 3:5. Eesti A-s võitsid Johannes Kotkas ja Jaan Roots, viigistasid Rein Tomingas, Helmut Puur ja O. Palmet, kaotasid V. Laas, V. Kovaljov ja Paul Kuldkepp.

1960[muuda | redigeeri lähteteksti]

NSV Liidu meistrivõistlustel Saraatovis ei kaotanud Kotkas ühtki matši. Hulk viike ei andnud siiski kõrgemat 4. kohast.

1964[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kotkas sai Eesti NSV teeneliseks sporditegelaseks.

1965[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kotkas sai üleliidulise kategooria maadluskohtunikuks.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]