Arutelu:Operatsioonisüsteem

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Ma kasutasin toimetamisel terministandardit, õigemini selle projekti [1]. Sisestuse ja väljastuse asjas ma ei ole kindel. Igatahes minule kui mitteasjatundjale on tarvis selgitada, mis tähendab sisestuse ja väljastuse vahendamine ja mis tähendab mälu haldamine. Andres 15:28, 5 Apr 2004 (UTC)

Kirjutan, kuidas aru saan. / Sisestuse ja väljastuse (sõnad tunduvad kohmakad sisendi ja väljundi kõrval) vahendamine tähendab näiteks, et kui klaviatuuril vajutatakse A tähte, siis opsüsteem vaatab, mis programm parajasti aktiivne on, ja "söödab" (väljastab) selle A tähe talle sisendiks. Mälu haldamine tähendab mälus toimuvate protsesside (kirjutamise ja lugemise) kontrollimist opsüsteemi töö ajal, samas ka mälu jaotamist erinevate programmide vajaduste järgi. / Ei pannud teksti artiklisse, sest tundus raske olevat integreerida. Jaan513 19:09, 5 Apr 2004 (UTC +03:00)

Eesti arvutiterminid on nii lollakad, et ma ei nõustu nendega kunagi.--Chandos 4. august 2010, kell 03:02 (EEST)[vasta]

Kas OS-i tohib võtta kokku lausega:
Operatsioonisüsteem on terviklik tarkvara kogum,
mis võimaldab riistvara ja rakendustarkvara juhtimist.
????? suwa 29. jaanuar 2006. a. 03:57.


Saksa vikis on opsüsteemi ülesandeid niiviisi selgitatud. Proovisin seda tõlkida, aga ma ei tunne termineid.
Juttu saab jaotada samal viisil nagu siin.

Programm-, Speicher- und Geräteverwaltung[muuda lähteteksti]

Zu den Aufgaben eines Betriebssytems gehören meist:

  • Speicherverwaltung
    • Zuweisung und Überwachung des Betriebsmittels Speicher (Haupt- und Hintergrundspeicher).
    • Führung von Tabellen der Speicherbelegung durch Benutzerjobs bzw. Prozesse (laufende Programme).
    • Bedienung von Anforderungen und Freigabe von Speicher.
  • Programm-(Prozess)-Verwaltung
    • Betreuung sämtlicher Prozesse (im Ablauf befindlicher Programme) im Rechnersystem.
    • Erzeugung von neuen Prozessen auf Anforderung des Betriebssystems bzw. anderer existierender Prozesse,
    • Entfernung von Prozessen aus dem System.
    • Kommunikation und Synchronisation von Prozessen untereinander (Interprozesskommunikation)
  • Geräte- und Dateiverwaltung
    • Effiziente Zuweisung von Ein-/Ausgabegeräten und Vermittlungseinheiten (Datenkanäle, Steuereinheiten), Vermeidung von Konflikten
    • Initiierung, Überwachung der Ausführung, Terminierung von Ein-/Ausgabevorgängen.
    • Verwaltung des Dateisystems. Erzeugung eines Namensraums mit zugehörigen Speicherobjekten und gegebenfalls weiteren Objekten.
  • Abstraktion
    • Verbergen der Komplexität der Maschine vor dem Anwender
    • Abstraktion des Maschinebegriffes (nach Coy):
      • Reale Maschine = Zentraleinheit + Geräte (Hardware)
      • Abstrakte Maschine = Reale Maschine + Betriebssystem
      • Benutzermaschine = Abstrakte Maschine + Anwendungsprogramm

Als Gerät aus der Sicht eines Betriebssystems bezeichnet man aus historischen Gründen alles, was über Ein-/Ausgabekanäle angesprochen wird. Dies sind nicht nur Geräte im herkömmlichen Sinn, sondern mittlerweile auch interne Erweiterungen wie Grafikkarten, Netzwerkkarten und anderes. Die (Unter-)Programme zur Initialisierung und Ansteuerung dieser "Geräte" bezeichnet man zusammenfassend als Gerätetreiber.

Andres 17:26, 5 Apr 2004 (UTC)


Mardus, Mac OS X on unixi-laadne ja BSD sugulane
Suwa 14. aprill 2006, kell 23.32 (UTC)


tegelikult oleks soliidne, kui opsüsside nimekiri sisaldaks kõike - alates MenuettOs kuni ??? (MS Windows Vista)--Hendrix 11. juuli 2007, kell 21:03 (UTC)


väga vabandan, kuid viide "operatsioonisüsteemide loend (TUNES project)" on mõttetu ja lasteaia tasemel--Hendrix 11. juuli 2007, kell 21:12 (UTC)


Vikipeedia ei ole suhtemahu määraja, vaid reaalne olukord. Mitta opsüsse ei peaks ühes osas ära kaabitsema, vaid muus osas juurde kirjutama.--Hendrix 15. detsember 2007, kell 17:12 (UTC)

lugupeedut "62.65.220.194", ega sa tahtlikult informatsiooni kustuta?--Hendrix 15. detsember 2007, kell 18:14 (UTC)

Windows 1, Windows 2 jne ei ole eraldi opsüsteemid, vaid ühe ja sama opsüsteemi veaparandused, pisiuuendused jne. Samahästi võiks hakata ka teiset opsüsteemide kõikki versioone ülesse lugema, mis viiks absurdini. Näiteks MacOS 1, 2, 3, 4, 5, 7 jne. rääkimata Unixi ja Linuxi ilmselt sadadesse kalduvatest versioonide arvust.


Esiteks: Kust on võetud väide, et Windows on parim opsüsteem, kirjutasin selle asemele veidi parema lause, miks see tagasi võeti. Teiseks: Kas peab siis loetlema absoluutselt kõik versioonid üles, koos Service Packidega. Kui nõnda, siis võiks ju UNIXlaste alla kirjutata näiteks
jne
Ma kustutasin ainult mõned üleliigsed linigid ja koondasid Windowsi versioonid kokku
88.196.96.144 15. detsember 2007, kell 18:18 (UTC)
Lisaks: Windows 95-eelsed Windowsid pole mitte OSid, vaid graafilised kasutajaliidesed MS-DOSile. Neid suisa müüdi eraldi toodetena, ilma DOSita polnud Wini võimalik kasutada. Kõikide eri versioonide välja toomine on jabur. wk 15. detsember 2007, kell 18:23 (UTC)
loomulikult teenuspakette pole vaja kirjeldada. Miks väide, et Windows on parim, tagasi tuli, ma ei tea, ilmselt kogemata...
Ennem võiks olla rohkem infot kui vähem. Mina Ubuntu kohta ei oska midagi erilist arvata, aga kas arvad, et nii Redhat'i ja Suse esimene väljalase ei erine põrmugi viimasest?
ja arvad, et inglise vikis kirjapandu on puhta jabur?--Hendrix 15. detsember 2007, kell 18:28 (UTC)
näita, palun, kuskohas on ingliskeelses wiki opsüsteemide artiklis ülesse loetletud MS Windowsi kõik "service packid" jm versioonid? Mina igatahes seda seal ei näinud.
SP-de kohta ma juba avaldasin arvamust. Aga MS kohta vaata palun en:Microsoft Windows--Hendrix 15. detsember 2007, kell 18:35 (UTC)
Ma leian, et nimekiri vanal kujul oli lihsalt liiga suur. Inglise vikipeedias on kõik versioonid välja toodud mitte operatsioonisüsteemide artiklis, vaid eraldi artiklis. Ma leian, et operatsioonisüsteemide artiklisse piisab üldisest loendist.--88.196.96.144 15. detsember 2007, kell 18:36 (UTC)
ei vaidle vastu, et artikkel läheb kole pikaks, kui kõiks opsüssid siin kirja panna. Selleks on lahendus siselingina uude ja põhjaliku artiklisse. Aga kuniks seda ei ole, ei ole vaja olemaolevat kustutada.--Hendrix 15. detsember 2007, kell 18:40 (UTC)
On küll, kui kirja on pandud sulaselge lollus või väärinformatsioon, nagu siin enne just oli.
ja mis lauslollust siin kirjas oli siis peale, selle, et MS on kõige-kõige.--Hendrix 15. detsember 2007, kell 18:51 (UTC)
Ära kustutasin ma ainult SP-d ja MS-DOSi versioonid. DOSi versioonid erinevad üksteisest väliselt üsna vähe ja tänapäeval ei ole DOSil enam erilist tähtsust. Kui neid hirmsasti vaja on, võiks panna versioonid tagasi samas stiilis, nagu ma olen pannud Windowsi versioonid.--88.196.96.144 15. detsember 2007, kell 18:45 (UTC)
Viki, kui entsüklopeedia, ei tegele ainult tänapäeva, vaid ka minevikuga. Kui miski oli kunagi olemas, ei pea seda maha vaikima.--Hendrix 15. detsember 2007, kell 18:48 (UTC)
Dos versioonide koht on DOS artikli juures. Operatsioonisüsteemide artikli juures on nad ainult eksitavad. Hr. Hendrix, kas Te saate üldse aru, mis vahel on operatsioonisüsteemil ja operatsioonisüsteemi versioonil? Või on Teil mingi eriline huvi Microsofti tooteid igal moel esile tõsta, vaatama tõsiasjadele?


Siis tuleks panna erinevad versioonid ühele reale, mitte raisata selle peale 7 rida. Eriti veel, kui ükski link tegelikult kuhugi ei vii.--88.196.96.144 15. detsember 2007, kell 18:53 (UTC)
tundub, et asi kisub poliitiliseks. Võta palun teadmiseks - kuni asi on olemas, ei ole meil õigus seda maha vaikida. Kirjuta palun eraldi artikkel ja siis tee siin koondamisi.--Hendrix 15. detsember 2007, kell 18:57 (UTC)
Mis asi? Dos? Dos ongi ilusti ära toodud. Puudub aga igasugune mõte ülesse loetleda Dosi kõikki versioone,samamoodi, nagu pole mõtet ja ei olegi ülesse loetletud näiteks Mac OS või Linuxi kõikki kernelite versioone. Palun tee endale põhimõisted operatsioonisüsteemide kohta selgeks, enne kui vaidlema hakkad.


Mina, kui registeerimata kasutaja ei saa uut artiklit luua. Sa kipud väga jäigalt asja vaatama, et kui kõike pole kirjas, siis on mahavaikimine. Ei tasu informatsiooniga üle pingutada. Asja teeb hullemaks ka see, et hetkel on enamus linke punased.
Mind huvitab, et miks praegune olukord ei sobi? --88.196.96.144 15. detsember 2007, kell 19:03 (UTC)
Eesti vikis saab artikleid luua ka registreerimata kasutaja. Ka mina leian, et selles artiklis pole mõtet versioone loetleda, aga kui nad siin juba kord on, siis ei tohiks neid enne kustutada, kui nad saavad õigemasse kohta. Andres 15. detsember 2007, kell 19:05 (UTC)
Lepiks kõigepealt ühes asjad kokku. Kas see on artikkel operatsioonisüsteemidest või Microsofti toodete versiooniuuendustest? - 62.65.220.194
Kindlasti operatsioonisüsteemidest, selge see. Andres 15. detsember 2007, kell 19:14 (UTC)
Okei, eksisin siis. Aga ma toonitan veelkord, et ma ei ole versioonide linke ära kustutanud (v.a. DOS ja Service Packide lingid (selle vastu pretensioone polnud)), vaid ma liigutasin nad lihtsalt ühele reale kokku. Kui lisada tagasi MS-DOSi versioonide lingid, kas sobiks?--88.196.96.144 15. detsember 2007, kell 19:08 (UTC)
Ei, neid ei ole minu meelest siia tarvis. Küll aga peaks vaatama, kas nad artiklis MS-DOS on olemas. Kui sealt midagi puudu on, tuleks sinna lisada. Andres 15. detsember 2007, kell 19:14 (UTC)

Muide, õieti märgiti siin enne ära, et Windows 1, 2 ja 3 ei ole operatsioonisüsteemid, vaid operatsioonisüsteemi DOS graafilised kasutajaliidesed. Seega tuleb nad selle artikli juurest eemaldada. ja muide DOS opsüteemi tootsid ka näiteks IBM ja Digital Research

vt DOS--Hendrix 15. detsember 2007, kell 19:20 (UTC)

tegelikult oleks hea, kui saaks kõige põhilisema tunnuse järgi siin opsüssid ära toodud. Näiteks:
  • Unix
  • Windows
  • DOS
  • MacOS
  • jne

ja eraldi artiklites juba põhjalikumalt neist kirjutada.--Hendrix 15. detsember 2007, kell 19:18 (UTC)

Hea mõte.--88.196.96.144 15. detsember 2007, kell 19:27 (UTC)

Omal ajal oli muide DR-Dos oma omaduste, töökindluse jm suhtes MS-Dosist igati üle ja väga laialt levinud. On vale siin artikli mainida DOS opsüsteemi ainult Microsoftiga seoses. Ja tegelikult on kõik DOS-id lihtsalt Digital Researchi CP/M derivaadid. -- 62.65.220.194

Windowsist juttu tehes kõige naljakam on Win 3.2, mis on olemas üksnes hiina keeles ;), aga muidu jah Win 1.01 - Win 3.x ei ole esmased operatsioonisüsteemid aga ka neid nimetatakse operatsioonisüsteemideks (secondary operating system; selliste hulka kuulub näiteks ka DOSBox), samas kui lugeda üles win95, win98 jne siis oleks tegelt korrekne ka (MS)DOS-ide eri versioonid kirja panna -- Ahsoous 15. detsember 2007, kell 19:53 (UTC)

Kas keegi viitsib vastata, kuhu kohta sellise jaotuse puhul (nagu hetkel artiklis) sisse kirjutada näiteks UNIX System V -- Ahsoous 17. detsember 2007, kell 17:31 (UTC)

Lisatud. Solaris on kõige ehedam UNIX, samuti ka viimane variant Mac OSX -st Inteli protsessoritele.

tundub, et operatsioonisüsteemi definitsiooni peaks täpsustama. On kaks laialt levinud seisukohta, et opratsioonisüsteem on, kas "arvuti süsteemitarkvara, mille ülesandeks on riistvaraga suhtlemine ning arvutiressursside jagamine programmide vahel (ressursijaotus)" või "programmide kogum, mis laetakse arvutisse selle alglaadimise (bootstrap) käigus"--Hendrix 24. detsember 2007, kell 00:51 (UTC)


Ka sellised definitsioonid on olemas: "Tarkvara, mis juhib programmide täitmist ning võib anda selliseid teenuseid nagu ressursijaotus, plaanimine, sisestuse ja väljastuse juhtimine ning andmehaldus."

Süsteemitarkvara hulka kuuluv programm, mis laaditakse arvutisse buudiprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliidese (API). Kasutajad saavad ka suhelda vahetult opsüsteemiga, kasutades selleks käsukeelt (ohjekeelt) või graafilist kasutajaliidest. --OpenDocument 24. detsember 2007, kell 12:21 (UTC)

Turvalisus ei pea olema operatsioonisüsteemi asi, kuigi võib-olla. Operatsioonisüsteemi ei pea arvuti buutimisel käivitatama, vaid võib selle poole pöörduda näiteks üle virtuaalmasina, nii et võiks ikka vahet teha mis on esmane operatsioonisüsteem, mis on sekundaarne operatsioonisüsteem ja mis on külalisoperatsioonisüsteem -- Ahsoous 24. detsember 2007, kell 18:10 (UTC)

Sul on see võimalus jaotises "Operatsioonisüsteemide tüübid" oma teadmisi teistega jagada.--OpenDocument 25. detsember 2007, kell 10:05 (UTC)

Kuhu panna link artiklile Kubuntu? Andres 14. august 2009, kell 07:07 (UTC)

Mina paneks Debianil baseeruvad distributsioonid ühte puuse ehk

jne --Sedum 14. august 2009, kell 07:13 (UTC)

Pane siis. Andres 14. august 2009, kell 07:21 (UTC)