Ohrid

Allikas: Vikipeedia

UNESCO maailmapärandi logoOhridi kultuuri- ja looduspärand

UNESCO maailmapärand

Ohrid by night.jpg
Asukoht Makedoonia Makedoonia
Tüüp Kultuuri- ja loodusmälestis
Kriteeriumid I, III, IV, VII
Viited 99
Regioon* Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid 41° 7′ 5″ N, 20° 48′ 48″ E]41.1180620.81333
UNESCO nimekirjas
Nimekirja arvatud 1980  (4. istung)
*Regioon on UNESCO määratletud
Püha Kaneo Johannese kirik Ohridi järve kaldal

Ohrid (makedoonia keeles Охрид) on linn Makedoonias Ohridi järve idakaldal.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesed elanikud Ohridi kandis olid illüürid. Makedoonia arheoloogide väljakaevamiste andmetel oli selles paigas linnaline asula juba Makedoonia kuninga Philippos II ajal. Nad väidavad, et linnas olev Samuili kindlus on ehitatud varasema kindlustuse kohale, mis rajati juba 4. sajandil eKr. Vana-Rooma vallutas selle kandi umbes 200 eKr.

Antiikajal kandis linn nime Lychnidos ja asus Via Egnatia ääres, mis ühendas Dyrrachioni (tänapäeval Durrës) sadamat Konstantinoopoliga. Välja on kaevatud 5. sajandist pärineva basiilika varemed, millest järeldub, et kristlus oli selleks ajaks piirkonnas juba kanda kinnitanud, ja Lychnidose piiskopid osalesid paljudel oikumeenilistel kirikukogudel.

Lõunaslaavlased hakkasid sellesse kanti jõudma 6. sajandil. Bulgaarlased vallutasid selle piirkonna 867. Nime Ohrid on ajalooallikates esimest korda kasutatud 879. 9901015 oli Ohrid Bulgaaria pealinn. Enne seda oli Bulgaaria pelinn Skopje, aga pärast oli Veliko Tarnovo.

990–1018 resideerus linnas Bulgaaria patriarh. 1018 vallutas selle piirkonna Bütsants ja Bulgaaria patriarhaat taandati peapiiskopkonnaks Konstantinoopoli patriarhi alluvuses. Sellest ajast olid kõrgemad vaimulikud Ohridis peaaegu eranditult kreeklased, kaasa arvatud Osmanite riigi perioodil. 16. sajandi alguses jõudis Ohridi peapiiskopkond oma võimsuse tipuni: sellele allusid Sofia, Vidini, Vlachi ja Moldova eparhiad, Serbias asuv Peć ning isegi Itaalias Apuulias, Kalaabrias, Veneetsias, Dalmaatsias ja Sitsiilias olevad õigeusklike kogukonnad. Osmanite riik likvideeris 1767 Ohridi peapiiskopkonna.

Linnas on palju arhitektuurimälestisi, millest vanimad pärinevad 11. sajandist. Enamik linna kirikuid on ehitatud Bütsantsi ajal, mõned ka Serbia ajal. Linnalähedastes kloostrites on säilinud hulgaliselt vanaslaavikeelseid käsikirju, mõned isegi 9. sajandist. Vanemaid vanaslaavi käsikirju polegi teada ja Ohridit peetakse kirillitsa sünnikohaks.

13. ja 14. sajandil käis Ohrid käest kätte. Seda valitsesid Epeirose despotaat, Bulgaaria, Bütsants, Serbia impeerium ja kohalikud albaanlastest valitsejad, näiteks Paul Gropa 13. sajandi keskel. 1334 vallutas Ohridi Stefan Uroš IV Dušan ja koopteeris selle Serbia riiki. Pärast Stefan Uroši surma 1355 valitses linnas Andrea Gropa, pärast Gropa surma umbes 1385 liitis vürst Marko Mrnjavčević selle Prilepi kuningriiki. 1395 vallutas Ohridi Bajazid I. 1464 toimus linna lähedal Ohridi lahing, milles Skanderbeg oma 13 tuhande mehelise väega purustas Türgi 15 tuhande mehelise väe ja piiras ka Ohridit, kuid ei suutnud seda vallutada. Kui Mehmed II piirkonna taas oma kontrolli alla võttis, tagandas ta Ohridi peapiiskopi ja kõik peapiiskopkonna kõrgemad ametnikud, kes olid Skanderbegi liiga agaralt toetanud.

Kristlaste arv langes moslemite võimu esimestel sajanditel. 1664 oli linnas ainult 142 kristlaste maja. Olukord muutus 18. sajandil, mil Ohrid osutus asuvat tähtsatel kaubateedel. 18. sajandi lõpus oli linnas 5 tuhat elanikku. 19. sajandi lõpus elas Ohridi 2409 majas 11 900 inimest, kellest ainult 45% olid moslemid.

1912 võttis Ohridi enda kontrolli alla Serbia sõjavägi. 1913. aasta septembris mässasid Serbia võimu vastu kohalikud albaanlased ja Bulgaaria-meelne Sisemine Makedoonia Revolutsiooniline Organisatsioon, aga Ohrid jäi algul Serbiale ja hiljem Jugoslaaviale.

Linn koos järvega kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Ohridi lähedal asub Galicica rahvuspark.

Elanike arv on 54 400 (2001).

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

41.1170277820.80170278