Ngäbere keel

Allikas: Vikipeedia
Ngäbere keel (Ngäbere)
Hääldus [ŋɔˈbeɾe]
Kõneldakse Panama, Costa Rica
Piirkonnad Chiriquí, Bocas del Toro, Veraguas
Kokku kõnelejaid 174 100[1]
Keelesugulus tšibtša keeled
tšibtša keeled A
guaimi keeled
ngäbere keel
Keelekoodid
ISO 639-3 gym
Ngäbere keele levila Panamas
Ngäbere keele levila Panamas

Ngäbere keel ehk guaimi keel (ingl Ngäbere, Guaymí, Chiriqui, Valiente, Ngobere) on tšibtša keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb põlisrahvas Ngäbe Panamas ja Costa Ricas.

Keele levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ngäbere keelt kõneldakse Panama lääneprovintsides Bocas del Toro, Chiriquí (kirdeosa), Veraguas (lääneosa), vähemal määral ka Costa Ricas.[1]

Kõnelejate arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõnelejate arv Panamas: 169 000[1]

Kokku kõnelejaid: 174 100[1]

Keelkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ngäbere keel kuulub tšibtša keelkonda.[2] See on üks kahekümnest sellesse keelkonda kuuluvast elavast keelest. Nende keelte kõnelejaid on kokku 306 667. Neid kõneldakse Colombias, Costa Ricas, Hondurases, Nicaraguas ja Panamas.[3]

Kirjaviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ngäbere keel kasutab häälikkirja (kirjasüsteemi, milles täht vastab häälikule).[4]

Ngäbere tähestik põhineb ladina ja hispaania tähestikul.

Keele struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Foneetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ngäbere keeles on 26 häälikut: 8 vokaalia, e, i, o, u, ä, ö, ü – ja 18 konsonantib, ch, d, g, gw, j, k, kw, l, ñ, n, ng, ngw, m, r, s, t, y.[5]

Ngäbere keskvokaalid ä, ö, ü erinevad eesti eesvokaalidest ä, ö, ü.

Ngäbere konsonandid j ja y ei ole ka samad nagu eesti keeles: j vastab eesti kõrihäälikule h ning y hääldub nagu eesti poolvokaal j.

Ngäbere keeles puudub sulghäälik p. Laensõnades on see asendatud b-ga, nt ban (hisp pan ‘leib’), blato (hisp plato ‘taldrik’).[6]

Puudub ka eesti keele jaoks päris tavaline kaashäälik v. Küll aga esineb üsna tihti foneem /w/.

Keeles esineb palju nasaale (ng, ngw, ñ, n, m), mis annavad kõnele omapärast kõla.

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ngäbere keel on sufiksikeel (sõnade moodustamiseks ja muutmiseks kasutatakse tavaliselt sufikseid).[7]

Nimisõnal on kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ja arv.[8]

Ngäbere keeles kasutatakse absolutiiv-ergatiivset süsteemi,[9] mis erineb eesti keele nominatiiv-akusatiivsest süsteemist. Kui tegemist on mineviku või tulevikuga, siis agent on markeeritud (ergatiivi lõpp -kwe), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa):[10]

Ngöbökwe dätebare.[11]
jumal-ERG maa-ABS ehitama-PST
‘Jumal lõi maa.’

Verbil on kolm grammatilist kategooriat: kõneviis, aeg ja aspekt.[12] Viimane puudub eesti keeles. Erinevalt aja kategooriast ei koonda aspekti kategooria mitte tegevuse ajalisi omadusi, vaid selle sisemisi omadusi (nt lõpetatus või lõpetamatus).

Erinevalt eesti keelest puudub ngäbere keeles võrdluskategooria. Seega on võrdlemine analüütiline.[13] Komparatiivi ja superlatiivi moodustamisel ei muutu omadussõna, vaid kasutatakse määrsõna, mis väljendab omaduse kvantiteeti: dite ‘tugev’ – bäri dite ‘tugevam’ – dite arare/krubäte ‘tugevaim’.

Arvsõnal on klassifikaatori kategooria. Arvsõnad jagunevad kolmeteistkümnesse semantilisse klassi, neist igaühel on oma tunnus, nt inimese hulga väljendavates arvsõnades on klassifikaatori tunnuseks prefiks ni- (meri nibokä ‘neli naist’), loomade hulga väljendavates arvsõnades esineb prefiks krä- (mädä krärike ‘viis hobust’).[14]

Süntaks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ngäbere transitiivlause põhisõnajärg on subjekt–objekt–verb:[15]

Ti aro kwete.
S O V
‘Ma söön riisi.’

Substantiivifraasis on täiendid peamiselt põhisõna järel:

  • Adjektiiv järgneb substantiivile:[16] monso chi ‘väike poiss’, ñö mrene ‘soolane vesi’.
  • Demonstratiivpronoomen on substantiivi järel:[17] tärä ne ‘see raamat’, nukwä se ‘see lind seal’.
  • Arvsõna järgneb nimisõnale:[18] kwi kräjätä ‘kümme kana’, kri dämä ‘kolm puud’.
  • Kasutatakse tagasõnu.[19]

Possessiivsust väljendav atribuut võib olla nii substantiivi ees kui järel:[20] ti eteba ‘minu vend/õde’ – eteba tikwe, rün jue ‘isa maja’ – ju rünkwe.

Sõnajärg verbifraasis:

Leksika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõnavara vaatepunktist on huvitav märkida, et erinevalt eesti keelest on ngäbere keeles kaks erinevat sõna käe tähistamiseks: sõrmeotsadest randmeni – kise (ingl hand) ja sõrmeotsadest või randmest õlani – kude (ingl arm).[23]

Huvitav on ka see, kuidas kasutatakse sõnu eteba ja ngwae, mis tähendavad ‘vend’ või ‘õde’. Kui mees on vend teise mehe suhtes või kui naine on õde teise naise suhtes, siis öeldakse eteba; kui mees on vend naise suhtes või kui naine on õde mehe suhtes, siis kasutatakse sõna ngwae.[24]

Numbrid 1-10[muuda | redigeeri lähteteksti]

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
iti bu bokä rike ti kükü kwä ükän jätä [25]

Keelenäide[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üks ja sama katkend Piiblist ngäbere ja eesti keeles:

Ngäbere keel Eesti keel
«1 Kena dekä Ngöbökwe kä käinta btä kä tementa dätebare. 2 Akwa kä temen ne nämane ngwarbe, iko jökrä. Ñö aibe nämane neen temen abko, Ngöbö Üai nämane kwite käinta ngibiarebti. 3 Abti Ngäbäkwe niebare: Kä raba ngwen. Erere kä namani ngwen batibe jökrä. 4 Angwane kä ngwen ne namani tuen nuäre Ngöböye, käkwe kä iko amne kä ngwen mikani jene jene. 5 Bti Ngöbökwe kä ngwen kädiani "rare" amne, kä iko kädiani "deo" kwe. Ne abko, kä iko btä kä ngwen nikani köböiti ta kena.»[11] «1 Alguses lõi Jumal taeva ja maa. 2 Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal. 3 Ja Jumal ütles: „Saagu valgus!” Ja valgus sai. 4 Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest. 5 Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik – esimene päev.»[26]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Ethnologue. (Ngäbere). Kasutatud november 2013.
  2. Ethnologue. (Guaymiíc). Kasutatud november 2013.
  3. Ethnologue. (Summary by language family). Kasutatud november 2013.
  4. Sarsaneda Del Cid, J. (2009). Cómo hablan los ngóbe. Acción Cultural Ngóbe, lk 25
  5. "Ley 88 del 26 de noviembre de 2010". Gaceta Oficial de Panamá, 2010, lk 7
  6. Sarsaneda Del Cid, J. (2009). Cómo hablan los ngóbe. Acción Cultural Ngóbe, lk 29
  7. Rodríguez, R., Gulick, B., Flynn, J. (2004). Ngäbere Manual. Peace Corps, ptk 8
  8. Alphonse, Ephraim S. (1956). Guaymi Grammar and Dictionary. United States Government Printing Office, lk 6-7
  9. Murillo Miranda, J. M. (2010). "La oración simple ngäbére", Forma y Función, 23(1), lk 51-52
  10. Rodríguez, R., Gulick, B., Flynn, J. (2004). Ngäbere Manual. Peace Corps, ptk 9.8.1
  11. 11,0 11,1 EI Libra de Genesis en Ngäbere. International Bible Society, 1995, lk 1
  12. Murillo Miranda, J. M., Quesada, J.D. (2008). "Revelaciones estructurales de un texto ngäbére", Estudios de Lingüística Chibcha, XXVII, lk 108-109
  13. Murillo Miranda, J. M. (2010). "La oración simple ngäbére", Forma y Función, 23(1), lk 48
  14. Rodríguez, R., Gulick, B., Flynn, J. (2004). Ngäbere Manual. Peace Corps, ptk 22.2
  15. WALS Online – Datapoint Ngäbere. (Order of Subject, Object and Verb). Kasutatud november 2013.
  16. WALS Online – Datapoint Ngäbere. (Order of Adjective and Noun). Kasutatud november 2013.
  17. WALS Online – Datapoint Ngäbere. (Order of Demonstrative and Noun). Kasutatud november 2013.
  18. WALS Online – Datapoint Ngäbere. (Order of Numeral and Noun). Kasutatud november 2013.
  19. WALS Online – Datapoint Ngäbere. (Order of Adposition and Noun Phrase). Kasutatud november 2013.
  20. Murillo Miranda, J. M. (2008). «Notas sobre la lengua guaymí en Costa Rica», Letras, 43, lk 85-86
  21. WALS Online – Datapoint Ngäbere. (Order of Object and Verb). Kasutatud november 2013.
  22. WALS Online – Datapoint Ngäbere. (Order of Negative Morpheme and Verb). Kasutatud november 2013.
  23. WALS Online – Datapoint Ngäbere. (Hand and Arm). Kasutatud november 2013.
  24. Rodríguez, R., Gulick, B., Flynn, J. (2004). Ngäbere Manual. Peace Corps, ptk 23.2
  25. Rodríguez, R., Gulick, B., Flynn, J. (2004). Ngäbere Manual. Peace Corps, ptk 22.1
  26. Piibel