Arv (keeleteadus)

Allikas: Vikipeedia

Arv ehk nuumerus on morfoloogiline kategooria, mille liikmete ülesanne on eristada üht asja (ainsus) kahest (kaksus) või enamast asjast (mitmus).

Eesti keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget

  • ainsus ehk singular: Tüdruk joob teed.
  • mitmus ehk pluural: Tüdrukud joovad teed.

Süntaktilisest seisukohast näitavad isiku- ja arvukategooria öeldise grammatilist seost nimetavas käändes alusega (täisalusega), s.o öeldise ühildumist alusega.

Loendatavad ja loendamatud nimisõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvuvastandus on ainult loendatavatel nimisõnadel (nt tool, poiss, raamat), loendamatutel nimisõnadel arvuvastandus puudub: noorus, ilu, kurjus, leetrid.

Ainsussõnad ja mitmussõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ainsussõnad (ehk singulare tantum-sõnad) ja mitmussõnad (ehk plurale tantum-sõnad) on arvuvastanduse suhtes eriolukorras. Taolised sõnad märgivad küll loendatavaid asju, kuid ei erista nende arvu: käärid, püksid. Arvu eristamiseks tuleb niisuguste sõnade puhul kasutada hulgasõnu: kolmed käärid, paar pükse.

  • Eesti keeles tähistavad olulisimad ainsussõnad
    • abstraktmõisteid: julgus, pimedus, hirm, nälg, muusika jms
    • aineid: vesi, piim, kuld, jahu jms
    • kogumõisteid: intelligents, kraam, inimkond, mööbel jms
    • haigusi: malaaria, vähk, külmetus, köha jms
    • ainumõisteid: põhi, ida, minevik jms
  • Eesti keeles tähistavad olulisimad mitmussõnade rühmad
    • kahest või enamast sarnasest osast koosnevaid objekte: käärid, prillid, andmed, püksid jms
    • rahvakogunemisi, pidustusi: jõulud, talgud, lihavõtted, kosjad jms
    • haigusi, valusid: leetrid, sügelised, rõuged, tuhud jms
    • aineid, jäätmeid: tangud, rapped, kliid, heitmed jms
    • inimeste ja olendite rühmi: mitmikud, kolmikud, vanemad, omaksed jms

Erandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Leidub sõnu, mille ainsuse tüvi on täiesti teistsugune kui mitmuse tüvi:
    • mina ~ ma : meie ~ me
    • sina ~ sa : teie ~ te
    • tema ~ ta : nemad ~ nad
    • see : need
    • too : nood
  • Mõnedel sõnadel puudub mitmus täielikult: üksteise, teineteise, iga, igaüks, keegi, ükski, miski, kumbki.
  • Neljal asesõnal on mitmuse vormistik lünklik, s.t et teatud käänetes kasutatakse mitmuse tähenduses ainsuse vormi:
    • kes, mis - puudub mitmuse nimetav ja osastav
    • kõik
    • ise - puudub mitmuse nimetav.
  • Asesõnal mõlemad puudub ainsuse nimetava vorm, teistes käänetes on arvuvastandus võimalik.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, § 489
  • Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, § 35, 159, 160, 161
  • Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus