Tegusõnafraas

Allikas: Vikipeedia

Tegusõnafraas ehk verbifraas on fraas, mille peasõna on tegusõna. Tegusõnafraas koosneb tegusõnast ja selle ühest või mitmest laiendist.

Tähenduse seisukohast väljendab tegusõnafraas lauses tegevust, seisundit või protsessi.

Tegusõnafraasi peasõna ja laiendite vahel on rektsiooniseos, sest tegusõna sisust sõltub laiendite olemasolu ja kääne lauses. Tüüpiline tegusõnafraasiga lause on näiteks Tüdruk mängib palli (tegusõnafraas).

Lauseliige alus ei kuulu tegusõnafraasi sisse, sest öeldise ja aluse vahel on predikatsiooniseos:

  • ühelt poolt rektsiooniseos, s.t öeldis mõjutab aluse käänet,
  • teiselt poolt ühildumine: alus tingib öeldise isiku- ja arvuvormi.

Predikatsiooniseose tulemusel tekib lause, mitte fraas.

Tegusõnafraasi tähistamisel on keeleteaduses tavaks kasutada ingliskeelset lühendit VP - verb phrase tähenduses 'verbifraas'.

Tegusõnafraasi peasõna vorm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tegusõnafraasi peasõna vormi järgi jagunevad tegusõnafraasid finiitfraasideks ja infiniitfraasideks.

Tegusõnafraasi laiendliikmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tegusõna on lause grammatilise ja semantilise struktuuri kese: tegusõna tähendusest sõltub tema laiendite olemasolu, tähendus ja vorm. Tegusõnafraasi laiendliikmed sõltuvad fraasi põhjast erineval määral ja neil on erinev funktsioon. Tegusõna laiendiks võib olla mis tahes lauseliige, välja arvatud täiend.

  • Seotud laiendid sõltuvad tegusõnast nii sisult kui ka vormilt. Need väljendavad sündmuse osalisi, näiteks lauses Mari kohtus emaga on määrus emaga tegusõna kohtuma seotud laiend.
  • Vabad laiendid sõltuvad tegusõnast minimaalselt. Need väljendavad sündmuse toimumise aega, kohta või asjaolusid, näiteks lauses Rääkisin toas emaga on määrus toas tegusõna rääkima vaba laiend.

Tüüpilised tegusõnafraasid on näiteks lõi palli, on ilus, elab väikeses külas, andis õpiku Marile, elab ema juures.

Eesti tegusõnafraasi omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Eesti tegusõnafraasid on asendatavad, s.t tegusõnafraase on võimalik vastastikku asendada. Näiteks lauses Kersti kukkus kõrgelt kaljult alla võib tegusõnafraasi kukkus kõrgelt kaljult alla asendada samaväärsega, näiteks puhkes nutma.
  • Tegusõnafraas tekib rektsiooniseose tõttu, kuna tegusõna sisust sõltub laiendi kääne. Näiteks ostis raamatu (mille?), luges raamatut (mida?), räägin sinust (kellest?), tutvun sinuga (kellega?), ema ja tütar räägivad ilmast (millest?).
  • Tegusõnafraas ei liigu lauses tervikuna, vrd postiljon toob iga päev värske ajalehe, iga päev toob postiljon värske ajalehe.
  • Tegusõnafraasi saab üldlaiendiga (näiteks loodetavasti, ilmselt) lõhkuda, vrd Kersti jõudis tööle, Kersti jõudis ilmselt tööle.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]