Kõneviis

Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria. See väljendab

• kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele (kas ta peab tegevust reaalseks või mittereaalseks),
• kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (otsene või kaudne teatelaad),
• suhtluseesmärki (kas tegu on käsu või väitega).

Kõneviisid eesti keeles

Eesti keeles on viis kõneviisi:

• kindel kõneviis ehk indikatiiv,
• tingiv kõneviis ehk konditsionaal,
• käskiv kõneviis ehk imperatiiv,
• kaudne kõneviis ehk kvotatiiv,
• möönev kõneviis ehk jussiiv.

Kindel kõneviis

• Kindel kõneviis e indikatiiv on nii sisult kui ka vormilt markeerimata.
• Tavaliselt kasutatakse indikatiivi siis, kui tegevust peetakse reaalseks, teatelaad on otsene ja suhtluseesmärk esituslik,

nt Mari läks eile reisile.

• Leksikaalseid või intonatsioonilisi vahendeid kasutades võib aga kindlat kõneviisi kasutada ka siis, kui tegevust peetakse ebareaalseks,

nt Jüri pidi peaaegu auto alla jääma,

• kui teatelaad on kaudne,

nt Ema ütles, et isa on juba tööle läinud,

• või kui suhtluseesmärk on taotluslik,

nt Selle pudru sööd sa nüüd ära!

Tingiv kõneviis

• Tingiv kõneviis e konditsionaal märgib sündmuste mittereaalsust vaatlushetkel, kõneleja peab tegevust ebareaalseks,

nt Kui mul oleks raha, ostaksin endale uue telefoni.

• Tingiva kõneviisi tunnusel on kaks kuju: ksi (kui järgneb pöördetunnus, nt ostaksin) ja ks (sõna lõpus, nt oleks).
• Konditsionaaliga võib pehmendada väljendusviisi kategoorilisust, taotleda ettevaatlikkust või kõneviisakust,

nt Ma aitaks teid hea meelega. Kas te võiksite nüüd lõpetada?

• Tihti ei kasutata kõnekeeles tingiva kõneviisi puhul pöördetunnuseid,

nt sööksin asemel öeldakse (mina) sööks.

Käskiv kõneviis

• Käskiv kõneviis e imperatiiv väljendab käsku.
• Sellel on ainult ainsuse ja mitmuse 2. pööre (sina- ja teie-vorm) ning mitmuse 1. pööre (meie-vorm),

nt laula, laulge, laulgem.

• Kui käsk on suunatud kolmandale isikule, on teatelaad kaudne ja seda väljendab möönev kõneviis,

nt Mari olgu nüüd tasa.

• Käskiva kõneviisi tunnusel on viis kuju: ge, ke, gu, ku ja 0. Viimane kuju esineb ainsuse 2. pöördes,

nt söö0.

• Ainsuse ja mitmuse 3. pöördes (nemad-vorm) kasutatakse kujusid gu ja ku,

nt söögu, hüpaku.

• Mitmuse 1. ja 2. pöördes kasutatakse kujusid ge ja ke,

nt söögem, hüpakem.

• Imperatiivil puudub minevik.

Kaudne kõneviis

• Kaudne kõneviis e kvotatiiv väljendab kaudset (st kelleltki kolmandalt kuuldud) väidet,

nt Mari olevat koolis tubli olnud.

• Kõneleja ei võta ise öeldu kohta seisukohta.
• Kaudse kõneviisiga võib väljendada ka seda, et kaheldakse öeldu sisus,

nt Jüri olevat kosmosesse lennanud.

• Kvotatiivi tunnus on vat,

nt söövat.

• Kaudsel kõneviisil on kaks aega – olevik ja üldminevik.

Möönev kõneviis

• Möönev kõneviis e jussiiv on arenenud käskiva kõneviisi 3. pöörde vormist, mis on laienenud kõikidele pöördevormidele.
• Harilikult väljendab see vahendatavat käsku, st käsk on suunatud kõnelejalt kolmandale isikule või lähtub kolmandalt isikult.
• Möönva kõneviisi tunnusel on kaks kuju: gu, nt söögu ja ku, nt hüpaku.

Välislingid

• Kõneviis