Nairobi rahvuspark

Allikas: Vikipeedia
Nairobi rahvuspargi asukoht
Kaelkirjak Nairobi silueti taustal

Nairobi rahvuspark on rahvuspark Keenias Nairobist vahetult lõunas, umbes 7 km kaugusel kesklinnast.[1]

Rahvuspargi geograafilised koordinaadid on 1° 22′ 24″ S, 36° 51′ 32″ E.

1946. aastal loodud Nairobi rahvuspark oli Keenia esimene rahvuspark. Rahvuspargi pindala on 117,21 km². Seda haldab Keenia looduskaitseamet.

Nairobi rahvuspark moodustab umbes kümme protsenti Athi-Kapiti ökosüsteemist ning on selle ainus kaitse alla võetud osa. Piirkonna kõrgus merepinnast jääb 1533 ja 1760 meetri vahele. Jaanuarist märtsini on kuum ja kuiv, aprillist juunini kuum ja niiske ning juulist oktoobrini väga soe ja niiske[1].

Põhjast, idast ja läänest on park piiratud elektritaraga, lõunapiiri moodustab Mbagathi jõgi. Teisel pool jõge paikneb Kitengela kaitseala. Jõgi ei piira muu hulgas mitmesuguste sõraliste aktiivset liikumist.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kui Briti kolonistid 19. sajandi lõpus praeguse Nairobi piirkonda saabusid, oli seal rikkalik loomastik, kellega kõrvuti elasid masai rändkarjakasvatajad ja kikuju põlluharijad. Kui linn kasvas, sagenesid kokkupõrked loomadega. Metsloomad tõrjuti tasapisi Nairobist lääne ja lõuna pool asuvatele tasandikele, kus loodi kaitseala, millel kehtisid piirangud eelkõige küttimise suhtes, kuid kogu ülejäänud tegevus oli reguleerimata. Rahvusparkide loomise eestkõnelejaks sai Mervyn Cowie, kes pärast eemalolekut Keeniasse tagasi tulles avastas, et loomade arvukus oli märgatavalt vähenenud. Rahvuspark avati 1946. aastal. Selle alal elanud masaid koliti mujale. Mervyn Cowie sai rahvuspargi direktoriks ning jäi sellesse ametisse kuni 1966. aastani.

Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]

Suurema osa rahvuspargi alast moodustab üksikute akaatsiapõõsastega rohtla. Lääneosa kõrgustikel on levinud lehtmetsad, kus kasvavad muu hulgas õlipuud, krootonid, Brachylaena hutchinsii ja Calodendrum. Madalamatel nõlvadel kasvavad punaheina-, küpressi-, paelhirsi- ja penihambaliigid ja üksikud Acacia xanthophloea'd. Rahvuspargis domineerivad akaatsiad ja lühter-piimalilled. Esinevad ka Apodytes dimidiata, Canthium schimperiana, Elaeodendron buchananii, viigipuu Ficus eriocarpa, Aspilia mossambicensis, sumahh Rhus natalensis ja Newtonia liigid. Kaljustel mäenõlvadel kasvavad piimalill Euphorbia brevitorta, driimia Drimia calcarata ja Murdannia clarkeana.

Loomastik[muuda | muuda lähteteksti]

Teravmokk-ninasarvik Nairobi rahvuspargis

Et Mbagathi jõgi on rahvuspargi juures üles paisutatud, kogunevad loomad (eelkõige herbivoorid, eriti gnuud ja sebrad) põuaperioodil pargi alale.

Rahvuspargis on esindatud teiste seas aafrika pühvel, paavianid, teravmokk-ninasarvik, Burchelli sebra, gepard, kongoni, Granti gasell, jõehobu, leopard, lõvi, Thomsoni gasell, kanna, impala, kaelkirjak Giraffa camelopardalis tippelskirchi ja vohlu.

Rahvuspargi alal elab umbes 500 linnuliiki, sealhulgas jaanalind ja raisakotkas.

Alates 1963. aastast tegutseb vigastada saanud ja orvuks jäänud loomade pelgupaik, kuhu tuuakse peamiselt elevandi- ja ninasarvikupoegi kõikjalt Keeniast.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Nairobi National Park". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. juuli 2011. Vaadatud 17. juulil 2011.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]