Meieisapalve

Allikas: Vikipeedia

Meieisapalve, Meie Isa palve ehk meieisa on kristluses üks tuntumaid palveid. Katoliku kirikus loetakse seda ladinakeelsena, millest on tulnud ka eestikeelne sõna "paternoster". Eesti vanemas kirjakeeles kasutati nime Issameie.

Uue Testamendi järgi andis selle palve Jeesus Kristus vastuseks oma õpilaste (apostlite) küsimusele, kuidas tuleb palvetada.

Palve tekst leidub Matteuse evangeeliumis (6:9–13), kus see on osa mäejutlusest. Analoogia Luuka evangeeliumis 11:2–4.

Eestikeelne tekst[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meie Isa, kes Sa oled taevas!
Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu.
Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal.
Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev.
Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele.
Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast.
Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti.
Aamen.

Kreekakeelne tekst (Matteuse evangeeliumis)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Πάτερ ἡμῶν ὁ ἐν τοῖς οὐρανοῖς
ἁγιασθήτω τὸ ὄνομά σου
ἐλθέτω ἡ βασιλεία σου
γεννηθήτω τὸ θέλημά σου,
ὡς ἐν οὐρανῷ καὶ ἐπὶ γῆς
τὸν ἄρτον ἡμῶν τὸν ἐπιούσιον δὸς ἡμῖν σήμερον
καὶ ἄφες ἡμῖν τὰ ὀφειλήματα ἡμῶν,
ὡς καὶ ἡμεῖς ἀφήκαμεν τοῖς ὀφειλέταις ἡμῶν
καὶ μὴ εἰσενέγκῃς ἡμᾶς εἰς πειρασμόν,
ἀλλὰ ῥῦσαι ἡμᾶς ἀπὸ τοῦ πονηροῦ.
(ὅτι σοῦ ἐστιν ἡ βασιλεία καὶ ἡ δύναμις καὶ ἡ δόξα εἰς τοὺς αἰῶνας)
ἀμήν.

Pater hêmôn ho en tois ouranois; hagiasthêtô to onoma sou; elthetô hê basileia sou; genêthêtô to thelêma sou, hôs en ouranô, kai epi tês gês. ton arton hêmôn ton epiousion dos hêmin sêmeron; kai afes hêmin ta ofeilêmata hêmôn, hôs kai hêmeis afêkamen tois ofeiletais hêmôn; kai mê eisenenkês hêmas eis peirasmon, alla rhysai hêmas apo tou ponerou. (hoti sou estin hê basileia kai hê dynamis kai hê doxa eis tous aiônas;) amên.

Ladinakeelne tekst[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pater noster, qui es in caelis, sanctificetur nomen tuum: adveniat regnum tuum: fiat voluntas tua, sicut in caelo, et in terra. Panem nostrum quotidianum da nobis hodie: et dimitte nobis debita nostra, sicut et nos dimittimus debitoribus nostris. Et ne nos inducas in tentationem: sed libera nos a malo. Amen.

Palve koosseis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ülistust (doksoloogiat) "Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti." palve algvariandis arvatavasti ei olnud, vaid see lisati evangeeliumidesse põhjusel, et see oli juba kasutusel liturgias. Õigeusu kirikus loeb selle osa preester, muidu jäetakse see ära. Õigeusu kirikus lisatakse sõna "sinu" järele "Isa ja Poja ja Püha Vaimu".

Kasutamine kristluses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meieisapalvet kasutatakse peaaegu kõikide kristlike konfessioonide jumalateenistuses ning paljud kristlased palvetavad seda ka väljaspool jumalateenistust üksinda või koos teistega.

Kas Jeesus palvetas seda palvet?[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamik kristlikke teolooge väidab, et Jeesus ei oleks seda palvet iialgi ise kasutanud, sest selles palutakse konkreetselt andeks pattude eest (sõna-sõnalt võttes võlgade andeksandmist ehk tühistamist), kuid enamiku kristlike mõttetraditsioonide kohaselt Kristus kunagi pattu ei teinud. Ent on ka arvamus, et Kristus võis niimoodi palvetada, samastades end inimkonnaga ning paludes andeks oma õpilaste pattude eest.

Meieisapalve kui keelenäide[muuda | redigeeri lähteteksti]

Traditsiooniks on olnud kasutada keelenäitena eri keelte võrdlemisel meieisapalvet. Põhjuseks on muuhulgas see, et enamik kristlasi ja ka paljud mittekristlased teavad seda peast ning see on tõlgitud paljudesse keeltesse.

Muusika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mitmed heliloojad on meieisapalve viisistanud, nende seas:

Rahvalike viisistuste seast on populaarsed muuhulgas Albert Hay Malotte'i ja Gotthilf Fischeri omad.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]