Meem

Allikas: Vikipeedia

Meem on idee, tava, kujund vms infokogum, mis inimkultuuri keskkonnas valdavalt imiteerimise teel levib, paljuneb ja muteerub. Meemideks võivad olla mõtted, ideed, teooriad, harjumused, laulud, tantsud jms. Meemi on piltlikult nimetatud ka mõistuse viiruseks, mis kultuuris end kordab ja paljundab ning mõjutab inimeste käitumist.

Meemi mõiste (inglise k meme) võttis kasutusele Richard Dawkins 1976. aastal ilmunud raamatus "Isekas geen", oletades, et meem on kultuuris samasugune põhielement nagu geen bioloogilises pärilikkuses. Dawkinsi järgi on inimestele omane teatav kohanemismehhanism, mis puudub teistel liikidel – lisaks pärilikkusainele on inimestel võimalik edasi anda oma ideid, mis võimaldab neil muudatustega märksa kiiremini kohaneda, kui see oleks võimalik üksnes bioloogilise pärilikkuse ja loodusliku valiku abil. Mõned meemid on kultuurilises valikus teistest edukamad ja püsivamad, teised hääbuvad suhteliselt kiiresti.

Meemi mõiste oma sisulises tähenduses pole uus. Asjaolu, et inimkonna arengus on looduslikust pärilikkusest olulisemaks muutunud kultuuri kaudu edasi antavad väärtused, oli nii või teisiti täheldatud juba 18. sajandi valgustusfilosoofias. 19. sajandil toimunud loodusteaduste areng kinnitas seda. Ehkki veel 20. sajandil võidi uskuda, et kasvatusest ja kultuurist eemale jäänud vastsündinul on kaasasündinud inimlikud omadused (Tarzan, Mowgly jt ilukirjanduslikud tegelased), näitasid paljud tõsiasjad, et inimeseks saab inimesena sündinud olend areneda üksnes inimkeskkonnas. Teisiti öeldes, ilma kasvatuseta ja kultuuriliste väärtuste edasiandmiseta (ehk meemideta) jääb inimolend looma tasemele (ei hakka kõnelema, kõndima jne).

Meemide olemuse ja levimise ning infolevi evolutsiooniliste mudelite uurimisega tegelevat teadust nimetatakse memeetikaks.

Näited meemidest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]